Illustreeriv foto

Läti ja Eesti esindajaid solvas EL-i võrdlemine NSV Liiduga

63
(Uuendatud 18:42 02.10.2018)
Euroopa Liidu võrdlemine NSV Liiduga pahandas Läti suursaadikut ja endist Eesti presidenti.

TALLINN, 2. oktoober — Sputnik. Läti suursaadik Suurbritannias Baiba Braže kritiseeris Suurbritannia välisministrit Jeremy Hunti Euroopa Liidu võrdlemise eest NSV Liiduga, kirjutab The Guardian.

"Mis on juhtunud Euroopa unistuse veendumuste ja ideaalidega? EL loodi selleks, et kaitsta vabadust. Nõukogude Liit oli see, kes keelas inimestel ära minna," ütles ta pühapäeval Konservatiivide Partei kongressil esinedes, edastab Sputnik Läti.

Ta ründas kriitiliselt EL-i poliitikat Suurbritanniaga Brexiti asjus peetavatel läbirääkimistel. Ta väitis, et Brüssel "karistab" Londonit tema otsuse eest ühendusest lahkuda. Eelnevalt lükkasid Euroopa Liidu riigid tagasi Suurbritannia peaministri Theresa May niinimetatud Chequersi plaani, mis pakkus välja Suurbritannia ja EL-i vahelise vabakaubandustsooni loomise, mis näinuks ette ühtset registrit tööstuskaupadele ja põllumajandustoodangule. See on viinud läbirääkimised pool aastat enne Brexitit sisuliselt ummikusse.

"Õppetund, mille ajalugu meile ette annab, on selge. Kui te muudate Euroopa Liidu vanglaks, ei hakka lahkumissoov kahanema, vaid hoopis kasvama. Ja meie ei jää ainsaks vangiks, kes ihkab põgeneda. Kui te lükkate tagasi sõbrakäe, mille meie peaminister teile on ulatanud, siis keerate te selja partnerlusele, mis on andnud Euroopale suurema turvalisuse, suurema vabaduse ja rohkem võimalusi kui ealeski varem ajaloos," rõhutas Hunt

See ütlus kutsus Hunti aadressil esile kriitikalaviini.

"See on jamajutt, mis pole Suurbritannia välisministri vääriline. EL ei ole nõukogude vangla. Tema õiguskord on toonud rahu ja õitsengu pärast sajandit sõjapidamist. Meie lahkumisotsus on alati pidanud halvaks osutuma. Ainus karistus on meie endi teha," kirjutas riigi endine välisminister aastaist 2006–2010 Peter Ricketts ona Twitterikontol.

​Tema mantlipärija sel ametikohal sir Simon Frazer, kes oli rigi välisministriks aastail 2010–2015, teatas, et on Rickettsiga päri.

"Mida te ka Brexitist ei arvaks, võrrelda Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga on šokeeriv eksitus välisministri poolt," kirjutas ta oma Twitteris.

​Oma nördimust avaldasid ka kunagi NSV Liitu kuulunud riikide esindajad. Rahulolematust Hunti sõnadega väljendas Läti suursaadik Suurbritannias Baiba Braže.

"NSV Liit tappis, pagendas, küüditas ja vangistas pärast ebaseaduslikku okupeerimist 1940. aastal tuhandeid Läti elanikke ning hävitas kolme põlvkonna elusid, samal ajal kui EL on toonud õitsengu, võrdsuse, sirgumise, lugupidamise," kirjutas ta oma Twitterisõnumis.

Lõpuks, et muljet mahendada, lisas ta, et on Huntile tänulik tema Läti-visiidi kohta lausutud "soojade sõnade ja meenutuste eest" ja "Suurbritannia panuse eest meie vabadusse".

​Mõrgime, et partei kongressil tuletas Hunt samuti meelde, kuidas ta asetas Vabadussambale lilled asetas.

"Pärast muljetavaldavat ümbersündi on Läti saanud tänapäevaseks demokraatiaks, NATO ja EL-i lookmeks. Ja mitte ükski riik ei ole teinus selleks rohkem kui Suurbritannia," lausus ta.

Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves kritiseeris samuti Hunti terves seerias raevukates säutsudes. Ta ütles, et oli varem pidanud välisministreid valitsustes kõige targemateks meesteks, kuid seejärel juhtis ise välisministeeriumi (aastail 1996–1998 ja 1999–2002) ja mõistis, et enamik tema kolleegidest on kas nooremate koalitsioonipartnerite esindajad, kes välispoliitikast ei huvitu, või siis peaministri sõbrakesed/konkurendid.

​Kusjuures seejärel meenutas Ilves kiidusõnadega mitut välisministrit, kaasa arvatud Läti praegust välisministrit Edgars Rinkēvičsit, kes kujutavad endast erandit reeglitest.

63
Tagid:
Brexit, Jeremy Hunt, Toomas Hendrik Ilves, Nõukogude Liit, Suurbritannia, Läti, Eesti, EL
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde