USA rahandusministeerium

Ameerika kapitulatsioon: Washington tunnistas uute sanktsioonide kasutust

77
(Uuendatud 09:09 30.09.2018)
Tuleb tunnustada USA rahandusministeeriumi ametnikke: nad teevad oma tööd kvaliteetselt, hoolimata radikaalsete senaatorite ja kongressiliikmete suurest poliitilisest survest ja Venemaa-vastastest "pistrikest" Donald Trumpi administratsioonis.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor RIA Novostile

USA rahandusministeerium otsustas jahutada kongressi liikmete ja senaatorite indu, kes nõuavad Venemaale uute karmimate sanktsioonide kehtestamist. Venemaa-vastaste sanktsiooniprogrammide väljatöötamise eest vastutavale Kongressi erikomisjonile esitatud üksikasjalikus ettekandes märgib Ameerika Ühendriikide rahandusministeerium, et Moskva suhtes veelgi rangemaid sanktsioone kehtestada on võimatu. Veelgi enam, aruande koostanud aserahandusminister Marshall Billingsley nõuab, et Venemaad heidutav poliitika ei saa tugineda sanktsioonidele ja et võitluses "Vene agressiooniga" (just seda mõistet rahandusministeerium dokumendis kasutab) tuleks kasutada hoopis teisi meetodeid.

Tuleb avaldada tunnustada USA rahandusministeeriumi ametnikke: nad teevad oma tööd kvaliteetselt, hoolimata radikaalsete senaatorite ja kongressiliikmete suurest poliitilisest survest ja Venemaa-vastastest "pistrikest" Donald Trumpi administratsioonis. Arvestades USAs toimuvat nõiajaht, peab selliste väidete esitamiseks Kongressile, nagu "karmimate sanktsioonide kehtestamine Venemaale on ohtlik, kasutu ja kahjulik USA-le endale", olema palju julgust ja tahtmist eelistada USA finantsstabiilsust riskidele sattuda FBI kambrisse, süüdistatuna koostöös Kremliga. Rahandusminister Steven Mnuchin on sarnaseid avaldusi juba teinud, nüüd pidi Kongressi ees seisma tema asetäitja, kes kutsuti vaibale, sest rahandusministeerium ei toeta rangeid Venemaa-vastaseid sanktsioone kehtestavaid seaduseelnõusid. On märkimisväärne, et uute karmide Venemaa-vastaste sanktsioonide vältimiseks on rahandusministeeriumi ametnikud valmis riskima mitte ainult oma karjääri ja vabadusega, vaid ka ühe põhilise Venemaa kohta käiva müüdi diskrediteerimisega, millele on ehitada Ameerika juhtkonna info- ja propagandastrateegia.

USA rahandusministeerium nimelt väidab, et "Venemaa majandus on suur ja hästi integreeritud maailmamajandusse, rahvusvahelisse finantssüsteemi ja globaalsetesse tootmisahelatesse". Seetõttu ei saa tema suhtes rakendada selliseid sanktsioone, nagu on Iraani või Põhja-Korea suhtes. See on arusaadav ja loogiline seisukoht — Ameerika rahandustegelased näitavad USA seadusandjatele, et Moskva suhtes kohaldatavate sanktsioonide karmistamine on maailma majandusele, sealhulgas ka Ameerika majandusele ohtlik.

Probleem seisneb aga selles, et seda seisukohta ei saa ühildada Ameerika propaganda peamiste teesidega Venemaa kohta. Näiteks ei ole võimalik ühitada väidet, et Venemaa on regionaalse tähtsusega (juba Obama poolt) tükkideks rebitud majandusega riik, väitega, et Venemaa majandus on liiga suur ja liiga sügavalt maailma majandusega integreeritud ning seetõttu oleksid karmimad sanktsioonid kahjulikud. On võimatu loogiliselt ühitada USA rahandusministeeriumi hinnanguid Ameerika russofoobide väidetega, et Venemaa on "bensiinijaam, mis teeskleb riigiks olemist". On selge, et praegune propaganda tegelikust olukorrast olenemata ei muutu, kuid pärast USA rahandusministeeriumi selliseid avameelseid avaldusi usuvad seda nüüd ainult need, kes ennast ise petta tahavad.

Venemaa-vastase sanktsioonipoliitika negatiivsete tagajärgede illustreerimiseks võib tuua olukorra Rusali vastu kehtestatud meetmetega. Esmapilgul oli rünnak Rusalile näide sanktsioonide rakendamise edukusest surve avaldamise vahendina Venemaa ettevõttele, kuid selline hinnang oleks toimunu väga lühinägelik tõlgendus. Tegelikult tabasid Ühendriike sanktsioonide tõttu mitmeid negatiivsed tagajärjed: alumiiniumi hinnad maailmaturul tõusid järsult ja see tabas koheselt ka Ameerika tarbijaid. Selleks, et hinnatõusu mõnevõrragi aeglustada, oli USA valitsus sunnitud sanktsioone kaks korda alandama ja seejärel täielikult lubama Rusali klientidel jätkata tema toodete ostmiseks lepingute sõlmimist. See on väga selge tõend USA rahandusministeeriumi väite õigsuse kohta Venemaa majanduse integreeritusest maailmasüsteemi. Teine oluline tagajärg — Vene ärimehed (ja seda on juba märganud ka USA finantsmeedia, nagu Bloomberg) reageerisid sanktsioonidele "Läänes asuvate pangakontode tühjendamise, raha üleviimisega Venemaale ja dollarist vabanemisega", mis aitab tulevikus Venemaa majandust oluliselt, seega sanktsioonide mõju oli üldiselt oodatule hoopis vastupidine.

Tähelepanuväärne on Ameerika rahandustegelaste ettepanek "Venemaa agressiivsuse" vastu võitlemise meetoditele ühe alternatiivina karistada Balti riike. Kui vaadata neid ettepanekuid terve mõistuse seisukohast, siis tunduvad nad hullumeelsetena, sest on täiesti ebaselge, kuidas Venemaa klientide teenindamisele spetsialiseerunud Läti ja Eesti pankade sulgemine võiks mõjutada Moskva välispoliitikat. Ent kui vaatate neid ettepanekuid Ameerika Ühendriikides domineeriva poliitilise diskursuse seisukohalt, saab kõik selgeks, kuigi on väga naeruväärne.

Ameerika rahandusministeeriumi loogiline ahel on järgmine: Venemaa karistamiseks on vaja karistada Venemaa ametnikke ja oligarhe ning kui nad saavad varalist kahju, lõpetavad nad Ameerika valimistesse sekkumise. Karistuseks tehakse ettepanek keelata kapitali väljaviimine Venemaalt ning eduka näitena sellisest "karistamisest" nimetatakse rahandusministeeriumi ettekandes Läti panga AB.LV suhtes kehtestatud sanktsioone. Seega tuleb Ameerika valimistesse müstilise sekkumise eest karmilt nuhelda hoopis Ameerika liitlasi.

Loomulikult oleks võinud neile ka halastada, kuid sel juhul tuleks rahandusministeeriumi ettepanekut toetada. Esiteks, kui Ameerika liitlased kannatavad Ühendriikide tegevuse tõttu, on see suurepärane ja õiglane, ning teiseks, mida tõhusamalt blokeerivad ameeriklased Venemaalt kapitali väljaveo kanaleid, seda parem Venemaa majandusele.

Ja lõpuks, kui USA senaatorite ja kongresmenide haavatud uhkus tõesti nõuab, et keegi "Venemaa agressiivsuse" tõttu kannataks, siis las kannatavad Läti, Eesti, Küprose ja teiste Euroopa riikide pangad. Otsustades Ameerika meedia tsiteeritud ekspertide hinnangu põhjal, pole sanktsioonide eelnõude hääletamist oodata enne novembrikuud. Võib-olla selle ajaga suudavad USA rahandusministeeriumi eksperdid ikkagi Ameerika seadusandjaid veenda mitte midagi rumalat tegema. On selge, et hoolimata uute sanktsioonipakettide saatusest mõistetakse Washingtonis, et mistahes uued sanktsioonid ei kahjusta mitte Venemaad, vaid Ameerikat.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

77
Tagid:
majandus, rahandusministeerium, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde