Läti Ühtsuse partei saadikukandidaadi ja Läti välisministri Edgars Rinkēvičsi valimisplakat

Kreml alistati taas lõplikult: seekord Baltimaades

90
(Uuendatud 18:15 28.09.2018)
Nõukogude-järgsete riikide peaaegu kolme aastakümne pikkuse iseseisvuse järel teeb neile taas muret nende elujõulisus. Nurjunud riikide teema on taas päevakorda tõusnud. Eelkõige loomulikult seoses Ukrainaga.

Irina Alksnis, RIA Novosti

Läti Ühtsuse partei saadikukandidaadi (ja kohakaasluse alusel ka Läti välisministri) Edgars Rinkēvičsi skandaalne valimisplakat täitis edukalt oma missiooni, tagades kriitilisel hetkel publiku tähelepanu poliitikule ja tema parteile. Tänavatele üles tõmmatud loosung ei saanud mitte pälvida avalikkuse tähelepanu, kusjuures mitte ainult Lätis: "Hoolimata Kremlist on Läti elujõuline riik ja jääb selleks ka edaspidi."

6. oktoobril toimuvate parlamendivalimisteni jääb veel nädal ning Ühtsuse partei reiting on viie protsendi künnisel, mis tuleb ületada. Sellises olukorras tuleb parlamenti pääsemiseks appi võtta meeleheitlikud meetmed. Provotseeriva ja mobiliseeriva loosungiga avalikkuse tähelepanu äratamine on valimiseelse ja poliitilise töö klassika. Poliitik ise ilmselt ei hooli sellest, et ta on saanud paljude pilkavate ja nördinud kommentaaride objektiks nii Lätis kui Venemaal.

Esimese "kapist välja" tulnud ministrina endise Nõukogude Liidu aladel ei karda hr Rinkēvičs mõnitamist ja ta võib olla oma tulevikus raudbetoonkindel, sõltumata sellest, kas tema partei võidab või mitte — selline persoon juba Euroopa ametnikel kahesilmavahele ei jää. Veelgi olulisem on see, et tema sõnad tõmbavad tõepoolest nende sihtrühmaks olevate Läti natsionalistide tähelepanu, kes on veendunud, et kõik vabariigi mured tulevad Moskvast. See lubab arvata, et nad tulevad nädala pärast valimiskastide juurde ja annavad vajaliku arvu hääli.

Vabamu. Illustreeiv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kuid kui jätta kõrvale tõeliselt naljategemiseks alust andev väljend "Hoolimata Kremlist", pakub loosung ka muud mõtteainet. Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova märkis õigesti, et loosung ei räägi mitte Läti riigi heaolust ega edukusest, vaid selle elujõulisusest. Seega peame tunnustama ministri ja tema meeskonna ausust, kes ei räägi Läti suurusest ega tema kolossaalsetest saavutustest.

Nõukogude-järgsete riikide peaaegu kolme aastakümne pikkuse iseseisvuse järel teeb neile taas muret nende elujõulisus. Nurjunud riikide teema on taas päevakorda tõusnud. Eelkõige loomulikult seoses Ukrainaga. Kuid Ukraina kurb näide pani eksperdid põhjalikult uurima ka teiste Venemaa naabrite olukorda. Formaalselt on Balti riigid ehk tõepoolest kõige edukamad näited nõukogudejärgsest riiklikust ja poliitilisest arengust. Soodne geograafiline asend, ajalooline taust, mis seob neid Lääne-Euroopaga, juba varasem riigi ülesehitamise kogemus, lisaks mitmed teised tegurid võimaldasid kolmel vabariigil välgukiirusel siseneda lääneriikide sõbralikku perekonda, sealhulgas saada EL ja NATO täisliikmeks.

Kuid sellel näiliselt atraktiivsel pildil on ka teine külg. Selle sama Läti sotsiaalmajanduslikud ja poliitilise arengu suundumused on hästi teada ja enamasti ausalt öeldes kurvastavad — tõsine rahvastiku äravool, üha suuremad majandusprobleemid, millele pole isegi teoreetilisi lahendusi. Ja nüüd osatas veel ka peamine patroon ja kaitsja USA suisa valimiste eel vabariigi pangandussüsteemi, mis positsioneeris end väikese ja vaikse Venemaa kapitali väljavedaja ja puhtakspesijana, tagades sellega Lätile kohalikke olusid arvestades vägagi soliidse sissetuleku. Tegelikult tegi Riia peaaegu kõike seda ise — vabatahtlikult ja lauluga, kuid ainult sellepärast, et selleks tuli ühemõtteline korraldus ookeani tagant. Selles kontekstis hakkab ministri ja saadikukandidaadi Rinkēvičsi loosung kõlama uutmoodi.

Poliitikas, nagu tavalises eluski, räägivad inimesed sellest, mis neile muret teeb, enamasti üsna teadlikult ja sihikindlalt, kuid mõnikord tulevad esile ka alateadvusse surutud ärevus ja probleemid. Sõltuvalt sellest, kellel kust valutab. Näiteks kuulutas Donald Trump oma "Teeme Ameerika uuesti suureks" loosungiga otse, avalikult ja valjusti, et USA on oma kaotamas oma suurust ja kavatsust see taastada. Suuruse taastamise jõupingutuste tulemuslikkust näitab aeg, kuid muretsemiseks on Ameerika presidendil tõesti põhjust. Selle taustal tekib tahtmatult kahtlus, et Edgars Rinkēvičs, korrates oma plakatitel, et Läti on elujõuline, tunneb tegelikult selle pärast hoopis muret.

Nõukogude ajast jäänud mastirida, illustratiivne foto
© Sputnik / Alexey Kudenko

… Pikka aega peeti nõukogudejärgsetes riikides elujõulisuse märgiks kõikide riigi suveräänsuse formaalsete tunnuste olemasolu: oma valuutat, oma armeed, kindlasti oma keelt riigikeelena igal pool.

Kuid nagu praktika näitab, pole selle "vormi ja akselbantide" üle võimalik rõõmustada lõputult. Kui tegelikult on rahvas üha rohkem kortsuliseks muutuv ja vananev ning maailma mööda laiali hajuv, kes on kindlalt isoleeritud igast moderniseerimise võimalusest ja kinni jäänud teise klassi Euroopasse, kui oma valuutat enam pole ja endistes Nõukogude sõjaväebaasides on paiknevad juba uute vanemate vendade üksused, siis jääb üle vaid kehtestada end taas eituse kaudu.

Ja see on iseenesest juba väga halb sümptom. Väga ukrainalik.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

90
Tagid:
valimised, Ühtsuse partei, Kreml, Edgars Rinkēvičs, Ukraina, Balti riigid, Läti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde