Korruptsiooni vastu suunatud meeleavaldus Kiievis

Laen laenu tagasimaksmiseks IMF tunnistas de facto Ukraina pankrotti

60
(Uuendatud 15:02 28.09.2018)
Ühtekokku tuleb Ukrainal lähima viie aasta jooksul laenukohustustena tagasi maksta ligi 33 miljardit dollarit: 2019. aastal viis miljardit, 2020. aastal 5,9 miljardit, 2021. aastal viis, 2022. ja 2023. aastal vastavalt 4,1 ja neli miljardit dollarit.

TALLINN, 28. september — Sputnik. Septembri keskel toimunud visiidil Kiievisse tegid IMF-i esindajad, tuues esile järjekordse portsjoni täitmata tingimusi, Ukraina võimudele ettepaneku võtta viis miljardit dollarit niinimetatud stand-by krediiti. Mida see riigi jaoks tähendab ja millised perspektiivid nüüd elanikkonna ees avanevad, sellest on juttu RIA Novosti artiklis.

Riik, kes on valmis tarbima

Visiidi eel selgitasid analüütikud, et eelseisvate läbirääkimiste võtmetähtsusega teemaks on olukord järjekordse 1,9 miljardi dollari suuruse osamaksega, mille Kiiev on lootnud aasta lõpuks kätte saada. Keegi ei kahelnud selles, et seekord nõuab rahvusvaheline laenuandja kõigi nende tingimuste lõplikku täitmist, mille najal ajavahemikul 2015.–2017. aastani on välja käidud 9,7 miljardit dollarit.

Petro Porošenko
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Tõepoolest, IMF-i esindajad tuletasid Kiievile meelde vajadust tõsta elanikkonna jaoks gaasi hinda (üksnes käesoleval aastal 23%) ja viia läbi korruptsioonivastane reform (tema projekt oli eelnevalt kooskõlastatud).

Porošenko valus hetk — valetas, valetas ja korraga rääkis tõtt>>

Kuid lisaks sellele esitas fond kaks uut nõuet: Ukraina peab koostama tasakaalustatud eelarve ning korraldama ümber Riikliku Fiskaalteenistuse (DFS), ühendades selle maksu- ja tolliametiga.

See käik vastab täielikult peamisele põhimõttele, mille alusel IMF tegutseb majanduskriisi läbiteinud riikides. Fond annab laene, ja kui riigivõlad ülemäära suureks kujunevad, paiskab sinna lääne investoreid. Nood ostavad kiiresti odavnevaid riigivarasid võileivahinna eest ära. Niisugust skeemi nimetatakse "Washingtoni konsensuseks" ja see toimib juba mitmendat aastakümmet.

DFS on viimaseks piiriks, mis ei luba lääne "sõpradel" riigi varasid omandada. Kohe peale seda, kui fondi esindajad olid riigist lahkunud, teatas kohalik meedia, et DFS on avastanud mahhinatsioone riigiettevõtte Tsentrenergo poolt kivisöe ostudega 51 miljoni grivna eest firmadelt, kes mitte ainult et pole kunagi tegelenud selle kaevandamisega, vaid on olnud osalisteks ka mitmesuguste petuskeemidega seotud kriminaalasjades.

Ukrainlased hääletavad jalgadega uue elu eest, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Tähelepanu väärib, et Tsentrenergo audiitoriks on Suurbritannia audiitorfirma Ernst & Young Poola filiaal. Just audiitorid oleks pidanud välja selgitama, et ettevõtte kivisöelepingute kontraktoritena esinevad ühepäevaliblikaist riiulifirmad.

Kuid E&Y spetsialistid eelistasid seda asjaolu "mitte märgata". Sest nende peaülesandeks oli valmistada Tsentrenergo ette erastamiseks. Ning mida rohkem kliente on seotud mitmesuguste petuskeemidega, seda väiksem on hind, kui asi jõuab uuele omanikule mahamüümiseni.

Raadas süüdistati Ukraina võime "arstlikus genotsiidis" elanikkonna üle>>

DFS, olles avastanud söega toimunud mahhinatsioonid, on lääneriikidest erastajate mängu kõvasti rikkunud. Pärast maksu- ja tolliametiga ühendamist kujuneb sedasorti paljastustega tegelemine märksa komplitseeritumaks.

Et mitte kaks korda sõita
Gaasikompressorjaam Ukrainas
© Sputnik / Стрингер

Ja see pole veel kõik. IMF tegi Kiievile ettepaneku võtta niinimetatud stand-by krediiti viie-kuue miljoni dollari ulatuses tähtajaga 12–15 kuud.

Lühiajalised stand-by krediidid on ette nähtud olemasolevate võlakohustuste kustutamiseks, juhul kui rahapuuduse tõttu tekib probleeme tagasimaksetega.

Sellest ettepanekust keelduda Ukraina ametnikud lihtsalt ei saanud. Ei ole ju niigi varem lubatud osamakse Riigipanga kontole laekunud, ent IMF-ilt juba saadud laene on vaja teenindada. Oma raha Kiievil ei ole ja vanu laene tuleb tasuda uute arvel.

Eesti valmistab Ukrainat NATO jaoks: tantsud kuristiku serval>>

Ühtekokku tuleb Ukrainal lähima viie aasta jooksul laenukohustustena tagasi maksta ligi 33 miljardit dollarit: 2019. aastal viis miljardit, 2020. aastal 5,9 miljardit, 2021. aastal viis, 2022. ja 2023. aastal vastavalt 4,1 ja neli miljardit dollarit. Seejärel, juhul kui uusi laene mitte võtta, väheneb riigivõlg praeguselt 76-lt 43 miljardi dollarini. Seda ilma IMF-i stand-by krediiti arvestamata.

Sisuliselt tunnistab IMF Kiievile stand-by krediiti välja pakkudes, et Ukraina on pankrotistunud.

Pageda tagasi vaatamata

Riigi kiireloomuline vaesumine, sissetulekute langus ja töökohtade arvu kahanemine sunnivad ukrainlasi naaberriikidesse pagema. Enamik neist siirdub parema noosi otsinguil naaberriikidesse – Poolasse ja Venemaale.

"Meil on tõesti katastroofiline olukord – ligikaudu miljon ukrainlast sõidab igal aastal minema," tunnistas Ukraina välisminister Pavlo Klimkin telekanalis ICTV.

Antud hetkel viibib Poolas erinevatel hinnangutel 1,4 miljonit kuni kaks miljonit ukrainlast. Venemaal on neid välisministeeriumi info kohaselt keskeltläbi kolm miljonit. Lahkutakse ka Baltimaadesse: Leedus, Lätis ja Eestis töötab legaalselt umbes 75 000 ja illegaalset veelgi enam.

60
Tagid:
kredit, stand-by, laen, Ernst&Young, E&Y, Tsentrenergo, IMF, bankrot, Ukraina
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde