Vabamu. Illustreeiv foto

"Nõukogude okupatsiooni" tasaarvestus

132
(Uuendatud 14:47 23.09.2018)
2015. aasta lõpul allkirjastasid Leedu, Läti ja Eesti justiitsministrid memorandumi "Ühistegevusest nõukogude okupatsioonikahjude hüvitusnõuete esitamisel". Nad lubasid pöörduda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja rõhutasid, et "Venemaa Föderatsioon on Balti riike okupeerinud Nõukogude Liidu õigusjärglane".

TALLINN, 23. septmber — Sputnik. Eesti ja Läti justiitsministrid Urmas Reinsalu ja Dzintars Rasnačs kordasid soovi esitada Venemaale arve "nõukogude okupatsiooni" eest. Selliseid mõtteid on välja käidud ka varem — see polnud mingi üllatus. Kas Balti riikidel on õigust idanaabrilt raha nõuda — RIA Novosti materjalis.

Isetegevus

On iseloomulik, et seekord ei toetanud ministrite algatust isegi nende endi ülemused. Läti peaminister Māris Kučinskis vaikis ja tema Eesti kolleeg Jüri Ratas ütles otse, et ametlik Tallinn ei kavatse Moskvalt mingit raha nõuda. Sellega seoses märkis Lätist eurosaadiks Andrei Mamõkin nördinult: "Ma ei mõista meie parempoolsete vasikavaimustust, et Eesti ja Läti valitsus hakkavad nüüd üheskoos, õlg õla kõrval Venemaalt "Nõukogude okupatsiooni" aastate eest kompensatsiooni nõudma.

Sellest hoolimata arutletakse Balti riikides Venemaale arve esitamise üle Nõukogude Liidu koosseisus oldud aastakümnete eest juba palju aastaid. Läti meedia kirjutas 2016. aasta novembris Vidzeme kõrgkooli rektori Gatis Kruminši uurimusest, kus too väitis, et leidis kausta Läti NSV maksedokumentidega rahaülekannetest nõukogude ühiskassasse. Tema arvutuste kohaselt oli antud ja saadud vahendite vahe 15,9 miljardit rubla Läti kahjuks. "Minu uurimuse tulemused näitavad, et NSV Liidu režiim viis meie suhtes läbi tõelist koloniaalpoliitikat: territooriumi ja selle elanikke ekspluateeriti halastamatult ja neid, kes ei allunud, karistati karmilt. Väited, et viimastel aastatel tuli siia palju investeeringuid, on täielik jama, minu uurimus tõestab vastupidist," kinnitas ta ajakirjanikele.

2015. aasta lõpul allkirjastasid Leedu, Läti ja Eesti justiitsministrid memorandumi "Ühistegevusest nõukogude okupatsioonikahjude hüvitusnõuete esitamisel". Nad lubasid pöörduda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja rõhutasid, et "Venemaa Föderatsioon on Balti riike okupeerinud Nõukogude Liidu õigusjärglane".

Ja üleüldse, "kui Balti riike poleks okupeeritud, oleks meie elatustase vähemalt Soomega samal tasemel," kinnitasid ministrid. Juba mitu aastat tegutsenud Läti "okupatsioonikahju arvestamise komisjon" on kahju suuruseks saanud 185 miljardit eurot. Komisjon rõhutas, et see on ainult majandusele tekitatud kahju, kuid kahju tekitati ka demograafiale ja keskkonnale. Lõpuks ümardati kahjusumma 300 miljardi euroni.

Maha ei jää ka Leedu. Ametlik Vilnius tegi oma spetsialistidele ülesandeks tõestada konkreetsete arvandmetega, et vabariiki mitte ei peetud liitriigi keskusest üleval, vaid ta oli NSV Liidu rahastaja. 1990.-ndate aastate keskel hindas erikomisjon "NSV Liidu okupatsiooni tekitatud kahju" 23 miljardile eurole. Eesti on selles küsimuses olnud vähem aktiivne, kuid temagi esindajad annavad aeg-ajalt märku "mitmemiljonilistest kahjudest".

Vastuseks sellistele väidetele märkis Venemaa suursaadik Leedus Aleksandr Udaltsov, et Moskva võiks nõuda Vilniuselt kunagi vabariiki tehtud investeeringute eest 72 miljardi dollarit. Diplomaat märkis, et NSV Liitu astumise hetkel oli Leedu väikese sotsiaal-majandusliku potentsiaaliga agraarmaa, mis sõja-aastatel oli sisuliselt hävitatud. Nõukogude ajal loodi vabariigis keemia- ja naftakeemiatööstus, ehitati suured ettevõtted.

"Seega on Leedu-poolne küsimusepüstitus võimalikust hüvitisenõudest ebaseaduslik ja isegi absurdne," ütles Venemaa suursaadik. Sellepeale ei leidnud "Leedu iseseisvuse isa" Vytautas Landsbergis, kes juhtis vabariigi lahkumist NSV Liidust, midagi paremat, kui öelda, et "ullikesega vaielda on mõttetu, Looja on talle juba niigi liiga teinud".

Olukord enne NSV Liidu lagunemist

Praeguseks juba siit ilmast lahkunud majandusteadlase Ernst Buividsi raamatus "Läti tee uude kriisi" on huvitavaid andmeid SKT-st elaniku kohta1980.-ndate aastate lõpus. Dollar on sellest ajast inflatsiooni tõttu odavnenud ja eurot tol ajal veel polnud: Lätis — 6 265 dollarit elaniku kohta, Saksamaal — 10 709 dollarit, Itaalias — 7 425 dollarit, Iirimaal, meie tänaste unistuste ja eeskujuriigis 5225 dollarit, mis on 20 protsenti vähem kui Lätis.

Buividsi andmetel tootis Läti tööstuse aastas 17.000 (mikro – toim.) bussi, 100.000 magnetofoni, 570.000 pesumasinat, 107.000 tonni paberit, 175.000 mopeedi, 2500 klaverit ja pianiinot, 2546 tööstusrobotit ja palju muud. 1980. aastate lõpus tegutses vabariigis üle 350 suure tööstusettevõtte. Tehased ja vabrikud töötasid aktiivselt ja täitsid eelarvet, mis oli palju suurem kui tänapäeval.

Kuid 1990. aastatel see kõik muutus. "Tööstus läks vabalangusesse, masinad ja tööpingid lõigati vanametalliks, kümned tuhanded töötajad ja spetsialistid sattusid väravate taha. Igaüks püüdis elus püsida, kuidas oskas. Algas kotikaubanduse ja kirbuturgude ajastu," meenutab Läti pensionär Igor Glazunov, kes juhtis ajal ühte suurimat liidulise alluvusega kohalikku keemiatööstusettevõtet.

Eestit peeti Nõukogude Liidu all üheks kõige arenenumaks vabariigiks. Sissetulek elaniku kohta ületas seal oluliselt liidu keskmist — 1989. aastal 117 protsenti NSV Liidu keskmisest. Veelgi enam, aastatel 1986-1989 tõusis rahvamajanduse arengutempo kiirenes eelmise viisaastakuga võrreldes 1,4 korda. Mis Leedusse puutub, siis sinna ehitati samuti palju ettevõtteid. Kõik arenes – liha- ja piimatoodangust kuni raadio-elektroonikatööstuseni. 1990. aastal oldi SKT-lt elaniku kohta 39. kohal maailmas. Pärast NSV Liidust lahkumist müüdi Nõukogude ajal ehitatud ettevõtted ära.

Iseseisvuse esimesed aastakümned

1990. aastatel puhkes Leedus kirgedetorm 1979. aastal rajatud Mažeikiai naftatöötlemistehase ümber, nõukogude ajal ehitatud ülitänapäevane hiiglaslik naftatöötlemistehas sai kuritegevuse ja poliitiliste intriigide pantvangiks.

Ettevõtte juht Gediminas Kessus, tema poeg ja autojuht rööviti ja tapeti "Nad ei tapetud mitte tavalisel viisil – kõigil kolmel lõigati pead otsast," kirjutab Leedu ajakirjanik Algirdas Plukis. Levisid jutud, et pead viidi Vilniusesse klientidele, veendumaks, et töö on tehtud.

Mazeikiai naftatöötlemistehas

1999. aasta oktoobris astus toonane Leedu peaminister Rolandas Paksas riigile ilmselgelt kahjuliku naftatehase müügitehingu järel Ameerika firmale Williams International Company demonstratiivselt ametist tagasi. Uus omanik viis hiiglase kiiresti pankroti äärele. Edasi võitlesid tehase pärast Rosneft ja Lukoil, kuid Leedu võimud eelistasid neile Poola ettevõtet Orlen. Aastaks 2014 oli tehas jälle keerulises majandusolukorras, mille tekkimises ettevõte süüdistas Leedu valitsust, kes kehtestas ebareaalsed transporditariifid. Osapooled suutsid jõuda mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppeni ja olukord paranes.

Igal juhul on Mazeikiai naftarafineerimistehas vaid üks näide NSV Liidu investeeringutest Leedu majandusse. Venemaa Balti uuringute assotsiatsiooni president, Peterburi riikliku ülikooli majandusprofessor Nikolai Meževitš juhib tähelepanu ka Klaipeda sadamale ja Ignalina tuumaelektrijaamale.

Kuigi tööstus- ja infrastruktuurirajatised ehitati vabariiki nõukogude ajal muidugi tunduvalt rohkem. 2009. aastal oli Leedu Euroopa Liidu survel sunnitud oma tuumaelektrijaama peatama, muutudest elektrienergia eksportijast selle importijaks, kuid Mazeikiai tehas ja Klaipeda sadam annavad Meževitš sõnul ikka veel 25-30 protsenti Leedu eelarvetuludest.

"Ja parim tee Nõukogude Liidus oli Kaunase ja Vilniuse vaheline maantee. Kuhu, nagu öeldakse, ei olnud häbi isegi ameeriklast tuua, nemad aga sellest ärist juba üht-teist taipavad," lisab ekspert.

Tema arvates tundub see, kui Leedu ja ülejäänud Balti riigid hakkavad tõestama, et nemad pidasid Nõukogude Liitu üleval, ja mitte vastupidi, paradoksaalne.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

132
Tagid:
okupatsioon, Eesti, Tallinn
Samal teemal
Leedu keeldus rahastamast "nõukogude okupatsioonikahjude" kokkuarvamist
Tasu "okupatsiooni" eest: Eesti valitsus Panikovskina
Kreml kommenteeris Eesti ja Läti plaani "nõukogude okupatsiooni" eest kahjutasu nõuda
Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu avas uue püsinäituse
Okupatsioonide muuseum
Kultuuriministeerium toetab Okupatsioonide muuseumi uuendamist
Okupatsioon kui Eesti NOKIA
Okupatsioonide muuseumi uus ekspositsioon maksab kuni kaks miljonit
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde