Euroopa Liidu mitteametliku tippkohtumise tulemus Salzburgis osutus brittide osapoolele pettumuseks

Kaval plaan kukkus läbi: GRU ei suutnud Suurbritanniat päästa

85
(Uuendatud 14:00 28.09.2018)
Euroopa Liidu mitteametliku tippkohtumise tulemus Salzburgis osutus brittide osapoolele pettumuseks. Ei sanktsioone, ei diplomaatide deporteerimist, mitte mingit värvikat poliitilist šõud välja ei tulnud.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor, RIA Novostile

Pärast seda, kui Suurbritannia võimud paiskasid teabeväljale info "GRU agentidest, kes mürgitasid Skripalid, oli loogiline eeldada, et seda etteviset kasutatakse uue pataka Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamiseks, kusjuures ilmne on, et neid asutakse rakendatama just Euroopa Liidu tasandil.

Arvestades, et Saksamaa ja Prantsusmaa Theresa May süüdistusi Venemaa aadressil oma valitsuste tasandil viivitamatult toetasid, oli vägagi tõenäoline, et Euroopa Liidu järjekordsel tippkohtumisel tõstatatakse küsimus Moskva karistamisest. Ent Euroopa Liidu mitteametliku tippkohtumise tulemus Salzburgis osutus brittide osapoolele pettumuseks. Ei sanktsioone, ei diplomaatide deporteerimist, mitte mingit värvikat poliitilist šõud välja ei tulnud.

"Sel hommikul toimus meil istung, mis oli pühendatud siseriiklikule julgeolekule, kus ma esitasin viimatise info, mis puudutab Salisburyt. Ma tänasin EL-i riikide liidreid nende otsustava vastuse eest kahe vene GRU-ohvitseri häbematule ja kuritegelikule tegevusele," teatas Theresa May, halva mängu juures võimalikult head nägu tehes.

Enamgi veel, Euroopa Komisjoni diplomaatiliste allikate informatsiooni kohaselt, mida Venemaa teabeagentuurid tsiteerivad, May isegi ei proovinud ametlikult paluda uute Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamist.

Veider küll, kuid põhjendusena uute sanktsioonide kehtestamise võimatuse kohta osutatakse tõsiasjale, et Euroopa Liidul puudub legaalne mehhanism piirangute kehtestamiseks keemiarelva kasutavate riikide vastu. Mis paistab eriti kentsakas sel taustal, et kõigil Euroopa Liidu sanktsioonidel Venemaa vastu ei olegi üldse korralikku euroopasisest legaalset alust ja sama jämedalt rikutakse ka WTO reegleid. Aga see ei оle EL-i möödanikus sugugi häirinud.

Seesama Euroopa sanktsiooniderongi ootamatu toppamajäämine on suurepäraseks ajendiks kõnelda Venemaa-vastaste piirangute olemusest ja nende kehtestamise tegelikest põhjustest. Iga kord, kui järjekordselt plaanitakse Moskva vastu sanktsioone rakendada, teeb märgatav ja väga valjuhäälne osa vene meediakogukonnast ettepaneku riigil (Venemaal – toim.) kiireimas korras võlg tasuda ja kahetsust avaldada ja ühtlasi võtta ette range sisekontroll nende pattude otsingul, mis on sundinud püha kollektiivset läänt hooletule Venemaale järjekordset karistust kehtestama. Pelgalt mõte sellest, et lääs ei pruugi juhinduda üldsegi õiglustahtest, vaid omaenese isekatest huvidest, osutub tema ees tingimusteta kapituleerumise pooldajate silmis jumalateotuseks. Vaatamata sellele, et peaaegu kõik Venemaa-vastase retoorika teravnemised USA-s, Suurbritannias ja Euroopa Liidus langevad ühte sisepoliitiliste kriisidega, millega Moskval ei ole vähimatki pistmist.

Me oleme juba kirjutanud, et skandaali puhkemine Skripalide mürgitamise ümber võimaldas Theresa May valitsusel pääseda poliitilisest katastroofist, seda tänu auditooriumi tähelepanu ümberlülitumisele seniselt skandaalilt seoses sisserändajatest pedofiilide jõuguga, kes oli kaks aastakümmet terroriseerinud brittide Telfordi linna ja selle ümbruskonda, millele kohalikud võimud ja politsei täielikult läbi sõrmede vaatas, hoidudes kurjategijate vastu mingeid meetmeid rakendamast tänu kartusele saada süüdistatud rassismis. Mis tahes muudel tingimustel oleks "Telfordi pedofiilide kohtuasi", mis hõlmab ligi tuhat (!) kannatada saanud briti last ja alaealist, pidanud May valitsuse sõna otseses mõttes hävitama, seda enam, et märkimisväärne osa kuritegudest sooritati justnimelt tema siseministriks oleku ajal. Siis aga leidis uskumatu juhuse läbi aset Skripalide mürgitamine ja seda nii õigel ajal, kui veel olla saab: otsemaid toimus ajakirjanduse tähelepanu ümberlülitumine ja ühiskonna konsolideerumine välisvaelase (see tähendab Venemaa) palge ees ja võimalus panustada ühiskonna tavapärasele koondumisele välisohu ees.

Teabelevitus "GRU agentidest, kes keemiarelva lõhnavee pudelis üle Suurbritannia piiri" lõhnavee pudelis, langes hämmastaval kombel kokku hetkega, mil Theresa May valitsus vajas taas kiireimas korras Euroopa valitsuse ja briti valijaskonna poolt toetust ja kaastunnet, kusjuures isegi Suurbritannia ametivõimud tunnistavad, et väljatoodud videomaterjalid olid neil ammuilma olemas ega paku välja ühtki vähegi veenvat selgitust säärasele viivitamisele nende avaldamisega.

Asi on selles, et Theresa May esitas kaks kuud tagasi oma Euroopa kolleegidele arutamiseks niinimetatud Chequersi plaani – omamoodi skeemi Euroopa Liidu ja Suurbritannia vastastikuste suhete kohta pärast viimatimainitu lahkumist EL-ist, kusjuures see skeem pakkus välja Suurbritannia ligipääsu säilitamise Euroopa ühisturule tingimusel, et kaupade tootmise ja kaubanduse vallas allub ta Euroopa reeglitele ja standarditele. Paljud Brexiti poolt hääletanud tõlgendasid Chequersi plaani rahvuslike huvide reetmisena ja Euroopa Liidu ees kapituleerumisena, samal ajal kui EL tõlgendas seda plaani kui kavalat võimalust saada kogu kasu Ühinenud Euroopa liikmelisusest, kuid samas ilma mingisugustegi kohustusteta. Möödunud nädalal jõudsid läbirääkimised Chequersi plaani üle lõpusirgele ja need peavad päädima nimelt EL-i ebaametlikul tippkohtumisel Salzburgis.

Skripalide mürgitamise ja "Vene ohu" teema taasaktiveerimine juhtus täpipealt õigel ajal: kritiseerida peaministrit, kes juhib riiki "Suurbritannia territooriumil Putini poolt keemiarelva kasutamise" tingimustes – see oleks kuidagi ebapatriootlik. Samaaegselt on palutud Euroopa poliitikuil "mitte nüpeldada" Suurbritanniat, kes on niigi Vene eriteenistuste ründe all, vaid ilmutada praegu niivõrd hädavajalikku solidaarsust võitluses Venemaaga.

Plaan oli hea, aga see kukkus läbi.

Eurooplased on piirdunud valjuhäälsete avaldustega koos leitmotiiviga "Putin on halb, Venemaa veel halvem", kuid sellega kaastunne lõppeski ja mingeid allahindlusi Londonile tegema ei hakatud. Nagu teatavad briti meediakanalid, lükati Chequersi plaan Euroopa Liidu liikmesriikide riigijuhtide poolt tagasi ja nüüd tormab Suurbritannia täiskäigul niinimetatud "kaootilise Brexiti poole" – see tähendab Ühinenud Euroopast väljumisele, mis nii segaduste taseme kui ka haldusliku ja majandusliku määramatuse poolest hakkab meenutama NSV Liidu lagunemist.

Selleks, et valijaskonda säärasest probleemist eemale tõmmata, on tarvis tõelist imet, mis tähendab, et May valitsusel tuleb Euroopa Liidu ees kapituleeruda ja täita ülepea kõik tema nõudmised, kaasa arvatud kümnete miljardite eurode suuruste "hüvitiste" tasumine. Või siis mõelda välja mingisugune juba lausa hiiglaslik provokatsioon. Igal juhul on tore näha, et Venemaa kui ühise kohutava vaenlase kuvandi kasutamine ei ole enam poliitiliseks võlukepikeseks ja ka Euroopa Liidu sanktsiooniderežiimil ei ole enam laugeltki kõige säravamaid väljavaateid.

Nagu USA presidendi eriesindaja Kurt Walker õigesti märkis, "Euroopa Liidus on palju hääli selle poolt, et sanktsioonid tühistada, isegi kui Venemaa sammugi ei tee". Ning on põhjust eeldada, et mida edasi, seda valjemaks need hääled muutuvad ja mitte mingisugused brittide provokatsioonid ei saa neid enam segada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

85
Tagid:
tippkohtumine, GRU, Sergei Skripal, Theresa May, Salzburg, Salisbury, Suurbritannia, EL
Teema:
"Inglanna õiendab häda" (136)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde