Venemaa välisminister Sergei Lavrov (keskel) näituse München-38. Katastroofi lävel avamisel

Moskvas avati näitus Müncheni sobingust

67
(Uuendatud 16:39 20.09.2018)
Müncheni sobing on klassikaline näide sellest, milliste katastroofiliste tagajärgedeni võib viia rahvusvaheliste õigusnormide rikkumine, teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

TALLINN, 20. september — Sputnik. 20. septembrist on Moskvas föderaalarhiivide näitusesaalis külastajatele avatud ajaloodokumentide näitus "München-38. Katastroofi lävel". Väljapanek on pühendatud Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia vahelise Müncheni kokkuleppe allkirjastamise 80. aastapäevale.

Molotovi-Ribbentropi pakt >>

Näitusel, mis on avatud kuni 14. oktoobrini, näidatakse esmakordselt unikaalseid arhiividokumente, mis heidavad valgust sündmustele, mis said ajendiks Teise maailmasõja algusele ja on pälvinud hiljem nimetuse "Müncheni sobing".

Väljapaneku avamise ametlik tseremoonia leidis aset möödunud kolmapäeval Venemaa välisministri Sergei Lavrovi osavõtul. Oma kõnes märkis välisministeeriumi juht, et Müncheni sobing on klassikaliseks näiteks sellest, milliste katastroofiliste tagajärgedeni võib viia rahvusvaheliste õigusnormide eiramine, usk omaenese ilmeksimatusele ja panus rahvuslikule egoismile.

Lavrov märkis, et 80 aasta tagused kokkulepped Münchenis "kroonisid Kolmanda Reichi häbiväärset, sisuliselt kuritegelikku rahusobituspoliitikat".

"Riigis, kes sellele sobingule välja läksid, kelle nimeks oli Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, hellitasid illusoorset lootust hitlerliku agressiooni oht enese pealt ära saada ja üritada see ida poole viia," vahendab RIA Novosti ministri sõnu.

Министр иностранных дел РФ Сергей Лавров во время открытия историко-документальной выставки Мюнхен-38. На пороге катастрофы
© Sputnik / Владимир Астапкович
Venemaa välisminister Sergei Lavrov

Venemaa välisminister kutsus üles arusaamisele, et "tõeline turvalisus saab olla vaid võrdne ja jagamatu ning tugineda ÜRO põhikirjas sätestatud rahvusvahelise elu aluspõhimõtetele – riikide suveräänsuse austamine, siseasjadesse mittesekkumine, küsimuste rahumeelne lahendamine".

Nagu Sputnik Eesti varem on kirjutanud: lüüasaamine Esimeses maailmasõjas ja Versailles rahulepingu alandavad tingimused ei saanud jätta Saksamaal revanšistlikke meeleolusid sünnitamata. Sellel taustal paistab natsionaalsotsialistliku töölispartei võimuletulek 1933. aastal eesotsas Hitleriga täiesti seaduspärane.

Molotov-Ribbentropi pakt kui "suurim arusaamatus" >>

Riigikantsler kuulutas: "Lõplik lahendus peitub elamisruumi laiendamises!" Tema sõnul peab Saksa armee olema tegutsemisvalmis ning Saksamaa majandus peab olema sõjaks valmis. Sõnad tegudest lahku ei lähe. Saksamaa astub Rahvuste Liigast välja, keeldub osalemast desarmeerimiskonverentsil, kehtestab riigis üleüldise sõjaväekohustuse.

1938. aasta septembris leiab aset sündmus, mida ajaloos ei hinnata kuidagi teisiti kui vandenõuks. Suurbritannia ja Prantsusmaa peaministrid Chamberlain ja Daladier, Saksamaa ja Itaalia riigijuhid Hitler ja Mussolini kirjutavad 30. septembril alla kokkuleppele, mis sisuliselt lubab Tšehhoslovakkia kildudeks tükeldada. Sudeedimaa on annekteeritud. Poole aasta pärast okupeerivad Saksa väed juba ka Müncheni kokkulepet rikkudes Tšehhimaa täielikult – niinimetatud rahusobituspoliitika hakkab vilja kandma.

67
Tagid:
rikkumine, õigusnormid, väljapanek, dokumendid, ajalugu, näitus, Teine maailmasõda, München-38. Katastroofi lävel, Venemaa välisministeerium, Sergei Lavrov, Adolf Hitler, Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa
Teema:
Müncheni sobingu 80. aastapäev (7)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde