Meeleavaldused Makedoonias

"Teist võimalust ei tule": Makedooniat hirmutatakse Moskvaga

76
(Uuendatud 15:03 20.09.2018)
Venemaad süüdistatakse jälle. USA kaitseminister James Mattis "paljastas" Moskva selles, et too sekkub otseselt tulevasse Makedoonia referendumisse ja sekkus sellesse ise, kutsudes makedoonlasi üles hääletama nii nagu tahab Ameerika.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti

Meenutagem: 30. septembril toimub endises Jugoslaavia vabariigis rahvahääletus, mida ajakirjanduses esitletakse enamasti kui "riigi nime muutmise rahvahääletust". Kuid kuna enamik riigi elanikke on nime muutmise vastu, ei saadud otseselt sellisena sõnastatud küsimust hääletusele panna.

Selle asemel palutakse Balkani riigi elanikel väljendada oma suhtumist EL ja NATO-ga liitumise küsimuses ja küsimus on sõnastatud jesuiitlikult: "Kas te toetate riigi liikmelisust EL-is ja NATO-s, nõustudes seejuures Makedoonia Vabariigi ja Kreeka Vabariigi vahel saavutatud kokkuleppega?"

Kreeklased sundisid makedoonlasi riigi nime muutma >>

Asi on selles, et vastavalt hiljutistele uuringutele on enam kui 70% Makedoonia elanikkonnast kategooriliselt riigi nime muutmise vastu, mida Kreeka pidevalt nõudis. Samal ajal unistab umbes 80% elanikkonnast Euroopa Liiduga ühinemisest.

Skopje Makedoonias
© Sputnik / Илья Питалев

Selle tulemusel hakkasid Ateenaga riigi Põhja-Makedooniaks ümbernimetamise lepingu allkirjastanud Makedoonia võimud probleemiga naeruväärselt manipuleerima. Sellega kutsusid nad esile rahvuslaste viha, kes ei taha loobuda mitte ainult riigi nimest, vaid ka rahva nimetusest (lepingu kohaselt peaks põhiseadusega kaotatama ka viide "Makedoonia rahvale").

Ja läkski lahti. Makedooniasse hakkas saabuma erineva taseme Euroopa ja maailma poliitikuid, kes osalesid avalikult agitatsioonis ja kutsusid riigi kodanikke otseselt üles oma nimest loobuma.

Seal on juba nähtud Saksamaa kantsler Angela Merkelit, kes kogu oma pika valitsemisaja jooksul ei ole kunagi riiki külastanud, NATO peasekretär Jens Stoltenbergi, kes nimetas referendumit "vaid kord elus ette tulevaks võimaluseks", Austria kantsler Sebastian Kurzi, erinevaid EL ametnikke, eesotsas Euroopa välispoliitika eest vastutava Federica Mogheriniga.

Seal on käinud ka mitmed Ameerika poliitikud. Senaator Ron Johnson kutsus Skopjes esinedes makedoonlasi üles "tulema ja hääletama", vihjates madalale valimisaktiivsusele, mis võib referendum läbi kukutada.

Selle aja jooksul pole ükski Venemaa poliitik osalenud üheski poliitilises aktsioonis ei "poolt" ega "vastu".

Vastupidi, Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles keerutamata: "Me oleme alati rõhutanud, et pooldame selles küsimuses kokkulepet ilma välise sekkumiseta, ilma mingite kunstlikult loodud tingimusteta ja ütleme, et toetame sellist otsust, mis vastaks Kreeka ja Makedoonia huvidele ning mis põhineks avalikkuse laialdasel toetusel."

Makedoonia kinnitas naasmist EL-iga liitumise teele >>

Ja siis ilmub Makedooniasse Mattis ja süüdistab Venemaad otseselt sekkumises: ta maksvat mingitele nimetamata rühmitustele, kes on "vastu". Ja seda vaatamata sellele, et vahetult enne USA sekretäri pressikonverentsi ütles Makedoonia peaminister Zoran Zaev (ta peaks ju ometi teadma): "Mul pole tõendeid, et Venemaa kuidagi asju mõjutaks. Venemaa Föderatsioon on Makedoonia sõber. Neil ei ole midagi Makedoonia integreerumise vastu Euroopa Liitu, kuid nad on riigi NATOsse astumise vastu."

Kuid me elame "highly likely" ajastul, mis tähendab, et Ameerika poliitikutel pole Venemaa süüdistamiseks juba ammu enam mingeid tõendeid vaja. Otsustades Lääne poliitikute käitumise põhjal Makedoonia rahvahääletuse suhtes, ei näe nad välismaalaste otseses agitatsioonis midagi häbiväärset, seda aga vaid tingimusel, et ta agiteerib "õige" vastuse poolt.

Sellises lähenemises ei ole midagi uut. Samamoodi käitus Lääne ladvik Hollandi rahvahääletuse eel seoses Ukraina-EL kokkuleppega 2016. aastal. Kes kõik ei olnud selle lepingu ratifitseerimise poolt agiteerimisele kaasatud.

Soros eraldas kopsaka rahasumma, Ameerika suursaatkond Haagis osales otseselt "poolt" kampaanias, korraldades kohalikele ajakirjanikele ekskursioone Ukrainasse, rääkimata juba sellest, kui palju Ukraina kõigi tasandi poliitikuid Hollandis käis. Kuid keegi ei süüdistanud neid sekkumises.

Samas väikest gruppi selle sama Ukraina ja isegi, te ei usu, Vene-Ukraina päritolu Hollandi kodanikke, kes osalesid "vastu" kampaanias, süüdisats Ameerika ajakirjandus "sekkumises".

Sellest tulenevalt on Makedoonia näitel tegemist destilleeritult selge, räige Lääne sekkumise juhtumiga Venemaa sekkumise täieliku puudumise taustal.

On alust arvata, et see juhtum on suurepärane vastus küsimusele, kas Venemaa sekkumist on üldse olemas, või on see samasugune hype kui üldlevinud UFOde saabumine Maale 1960. aastate lõpul.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

76
Tagid:
manipuleerimine, poliitika, süüdistus, rahvahääletus, referendum, EL, NATO, kaitseministeerium, James Mattis, Ron Johnson, Angela Merkel, Skopje, Makedoonia, Kreeka, Lääs, Euroopa, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde