Riigikogu istungisaal

Tentsik riigikogujale: ärgake, söör, teid ootavad suured teod

42
(Uuendatud 09:54 17.09.2018)
Eesti parlamendi valimiste eel näivad inimestel, kes endale juba praegu seadusandja tooli mugavaks sätivad, tulema uued mõtted, kuidas oma elu veelgi kergemaks teha. Näiteks endale abi palkamisega.

Vladimir Barsegjan, raadio Sputnik

Võiks arvata, et mida veel Eesti seadusandjal soovida: palk on selline, et kõik riigis kadestavad, kõiksugu hüvitised, lähetused eksootilistesse ja mitte niiväga eksootilistesse riikidesse… Nagu öeldakse, "mitte elu, vaid maasikmari".

Poliithiiglaste viimane võimalus >>

Ent Kaja Kallasel, endisel euroosaadikul ja praegusel Reformierakonna esimehel, sündis mõte, mille ta ka kohe ühiskonnale välja käis, et igale Riigikogu saadikule tuleks võimaldada isiklik sekretär.

Kuigi, vabandust-vabandust, nüüd nimetatakse seda peenemalt – abi. See abi hakkab siis patrooni paberimajandust korras hoidma, tema päevakava koostama ja tema laual pabereid õigesti virnastama… Mis veel rahva teenri teenistuskohustuste hulka kuuluma saab, on esialgu teadmata, kuid tahaksin ka oma mõtteid jagada, ehk tulevad kasuks.

Esiteks oleks hea, kui abi igal hommikul õrnal häälel meenutaks rahvasaadikule vajadust avada silmad ja minna riigiasju ajama, sest pole saladus, et seadusandliku kogu igas koosseisus on üsna palju popitegijaid. Nii et võib-olla on asi selles, et meie lugupeetud parlamendiliikmed lihtsalt ei ärka hommikul õigel ajal üles? Siin ongi abi tööpõld: minna saadiku sängi juurde, puudutada teda õrnalt õlast ja öelda äratussõnu…

Rituaalseks äratusfraasiks sobiks hästi tuntud "Ärgake, söör, teid ootavad suured teod!", mida tuleks veidi kohandada vastavalt kohalikele oludele ja saadiku soolisele kuuluvusele.

Seda fraasi on kõige parem kuuldavale tuua nurrudes, et ärkamine ei oleks järsk, ehmatav ega rikuks tuju äkilisest kokkupuutumisest karmi tegelikkusega. Kuidas selline ettepanek tundub?

"Suure mängu" lävel >>

Ilmselt poleks halb abi kasutamine ka parlamendihoone istungitesaalis tühjade kohtade täitmiseks, sest mõnikord on sealne inimtühjus suisa jahmatav. Eriti kahju on kõnelejast, kes pobiseb midagi, ainiti teksti vaadates, ja kardab sellelt silmi tõsta ja tühja saali vaadata. Siis aga heidaks kõneleja pilgu saali ja talle vaataks vastu inimmeri, kõik vaataksid teda ja plaksutaksid käsi.

Liikumise Eeesti 200 praegune juht Krisina Kallas
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Võiks veel palju fantaseerida, kuid tõele näkku vaadates loob abide instituut parlamendierakondadele veel ühe võimaluse sokutada parteifunktsionääre soojadele kohtadele ja kasvatada samaaegselt omale parlamenti järeltulijat. Selline abi seab end seadusandliku võimu koridorides kenasti sisse, mõistab kõikide intriigide tähendust ja maitset ja ongi saadiku järeltulija valmis.

Selline poliitiline inkubaator riigi raha eest! Ja ma usun, et Kaja Kallase idee leiab saadikutekorpuses toetust sõltumata nende erakondlikust kuuluvusest, sest oma heaolu parandamise poolt hääletavad meie parlamendisaadikud ilma aruteluta, ja alati ühehäälselt.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

42
Tagid:
poliitika, saadik, abiline, valimised, Riigikogu, Reformierakond, Kaja Kallas, Eesti