Lääne meedia korraldas Venemaa presidendile triumfi, illustreeriv foto

Lääne meedia korraldas Venemaa presidendile triumfi

95
(Uuendatud 22:52 16.09.2018)
Analüüsides välismaa, eriti Briti meedia reaktsiooni Venemaa-Hiina sõjaväeõppustele ja Vladivostokis toimuvale Ida majandusfoorumile, on võimatu mitte märgata vastuolusid propagandasüsteemides, millest nad juhinduvad.

Ivan Danilov, Crimson Alter blogi autor agentuurile RIA Novosti

Ühelt poolt üritavad nad lugejat veenda, et Venemaa on maailmaareenil nõrk, Putin on meeleheitel autokraat ja bensiinijaamast riiki, millele USA majandussanktsioonid kohe-kohe otsa peale teevad, ei maksa üldse tõsiselt võtta.

Venemaa lähiajaloo suurimad sõjaväeõppused "Vostok-2018" >>

Teisest küljest on meedias täheldatav "koletu Putini ja kohutava vene ohu" tõeline kultus. Nii kuulutas Briti The Telegraph Venemaa ja Hiina suured ühisõppused, mis toimuvad paralleelselt Ida majandusfoorumiga Vene presidendi "triumfihetkeks". See tähendab, et Briti ajakirjanikud leidsid sellele sündmusele kiitvaid epiteete, mida Venemaa ega Hiina riiklik meedia endale ei lubanud.

© Sputnik / Aleksey Nikolskyi

Veelgi enam, Briti ajakirjanikud nägid USA luurelennukite lendudes õppuste piirkonna läheduses märki, et kollektiivne Lääs tunneb nende õppuste toimumisega seoses "muret" riskide pärast, mida Vene-Hiina koostöö endast kujutab.

Lause Putini triumfist saab eriti mõistetavaks, kui vaadelda infokonteksti, milles Briti ajakirjanikud ise tegutsevad: asi on selles, et nende isiklikus reaalsuses on Venemaa siiamaani "roostes ja võimetu armeega" riik, kusjuures mingid "Kalibrite" tulelöögid ega Venemaa õhujõudude edukad operatsioonid Süürias ei ole suutnud seda meedia stereotüüpi murda. On loogiline, et The Telegraphi autorid on tõsiselt šokeeritud, et Vene armee viib läbi suurimaid õppusi ja koguni koos Hiina kolleegidega.

Kuna me elame kahjuks ajastul, kus meemid, eredad kujundid ja sound bite"d on olulisemad ja mõjukamad kui keerulised arutlused, tuleb märkida, et Ida majandusfoorum 2018 ja sellega kaasnevad sõjaväeõppused on saanud vastava meediakajastuse, kusjuures märkimisväärne osa infomõjust tagas täiesti vabatahtlikult just Lääne meedia.

Fotod ja videod, kuidas Vladimir Putin ja Xi Jinping koos pannkooke ja kaaviari sõid, levisid kõikidesse maailma suurematesse telekanalitesse, uudisteagentuuridesse ja ajalehtedesse.

Pannkoogid, kalamari ja pisut viina: Putin ja Xi Jinping Ida Majandusfoorumil >>

Eriti eredalt paistab see visuaalselt Trumpi otsuse taustal mitte minna Aasia tippkohtumisele, mis tekitab Lääne ekspertides ebameeldiva tunde, et Aasia tervikuna langeb kuidagi USA mõju- ja huvide sfäärist välja ja et selles planeedi võtmepiirkonnas hakkab nüüd peremehetsema Venemaa-Hiina allianss.

See viimane on tüüpilise Ameerika või Briti eksperdi seisukohast selge kõrvalekalle asjade normaalsest kulgemisest. Veelgi enam, Jaapani peaminister Shinzo Abe saabumine Vladivostokki Ida majandusfoorumine ainult tugevdas kahtlust, et Ameerika poliitika "kaubandussõda kõikide vastu" koos "sanktsioonide nuia" kontrollimatu vibutamisega viib katastroofiliste tagajärgedeni — Washington tegevuse ohvrid hakkavad oma probleeme lahendama tema seljataga.

Eriti tundlik teema meie lääne vastaste jaoks on Venemaa gaasiprojektid, nagu "Siberi jõud" (Sila Sibiri) ja Ida majandusfoorumil arutatav gaasijuhe Venemaalt Põhja-Korea kaudu Lõuna-Koreasse. Muide, "Siberi jõudu" mainivad Briti ajakirjanikud samas kontekstis sõjaväeõppustega, see tähendab, nad käsitlevad seda Venemaa geopoliitilise mõjutusvahendina ja selles on oma raudne loogika.

Asi on selles, et Hiina (nagu ka Lõuna-Korea ja Jaapan) on energiasõltuvuses ega saa toimida süsivesinike impordita, mis muudab ta väga haavatavaks (ja mõnel juhul isegi sõltuvaks) energiakandjaid (st naftat ja maagaasi) eksportivate riikidest, samuti riikidest, kes saavad vajadusel blokeerida kõik laevateed ja veeldatud gaasi ja naftatarned — see tähendab USA-st, kes võttis Briti impeeriumilt üle põhimõtte "see, kes kontrollib merekaubanduse, kontrollib ka kogu maailma".

Selles skeemis on Venemaa nii USA suurim vaenlane (sest teda on mõttetu isoleerida merelt, eriti pärast seda, kui USA idee "kaaperdada Krimm" 2014. aastal ebaõnnestus) ja peamine riskitegur suhetes teiste riikidega. Gaasijuhet "Siberi jõud" ei saa kahjustada ükski USA lennukikandja grupeering ning just sellepärast on see projekt geopoliitiliselt nii tähtis, et Ameerika-meelsed aktivistid Venemaal korraldasid selle vastu isegi aktiivse mainekujunduskampaania.

"See on katastroof ja võitis Putin": oht põhjasuunast ajas Euroopale hirmu nahka >>

Kui sarnased projektid realiseeritakse ka Lõuna-Korea ja/või Jaapaniga (aga just seda Ida majandusfoorumil arutatakse), siis leiavad maailmas aset kolm olulist geopoliitilist ja geomamajanduslikku "nihet", mis ei saa Washingtonile meeldida.

Esiteks kaob või kuivab tugevasti kokku väga tulus Aasia veeldatud maagaasiturg, sest Venemaa rahuldab gaasijuhtmega tunduvalt Aasia importijate vajadused odava gaasi järele. Praegu maksab LNG Aasias, sõltuvalt turutingimustest 20-50 protsenti rohkem kui Euroopa Liidus, ja just seda turgu peavad silmas Ameerika gaasiettevõtted, kelle huve Trump kõikjal (Euroopast Hiinani) nii aktiivselt edendab.

Asjaolu, et tulud (mis ulatuvad miljarditesse dollaritesse), mida USA gaasiettevõtted peavad juba enda omadeks, lähevad Gazpromile, on neile soola raputamine haavale ja kirsiks koogi peal. Teiseks, kui Venemaa tagab Aasia majandusele juurdepääsu odavale energiale, siis saab Aasia majandus väga olulise eelise kaubandussõjas USA-ga, kes praegu püüab oma energiaallikatest viimast välja võtta.

Kolmandaks usub Washington põhjendatult, et EL "harjumus" importida gaasi Venemaalt tingib Moskva mõningase mõju EL-le, ilma milleta oleks Venemaa-EL piiril juba ammu totaalne raudne eesriie. Kujutage ette, et ta saab sarnase mõju ka Kagu-Aasias – see oleks igale Ameerika diplomaadile õudusunenägu.

Mida nende riskidega teha, ei ole meie oponendid veel välja mõelnud, kuid juba praegu võib ennustada nende peamist otsust — sanktsioonid. Muide, New York Times teatas, et USA valmistab ette sanktsioonidepaketti Hiinale inimõiguste rikkumise pärast võitluses uiguuri terrorismiga, nii et varsti saab "USA sanktsioonidealuste riikide" klubi täiendust. Mida rohkem selliseid läbimõtlematuid meetmeid Washington rakendab, seda rohkem potentsiaalseid liitlasi ulatab oma käe Moskvale.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

95
Tagid:
sõjaväeõppused, ajaleht, Ida majandusfoorum, Vostok-2018, meedia, EL, Vladimir Putin, Suurbritannia, Lääs, Euroopa, Hiina, USA, Venemaa
Teema:
Ida majandusfoorum 2019 (9)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde