Kuriilid

Jaapan kaotas ööpäevaga rohkem kui ainult Kuriilid

171
(Uuendatud 12:07 17.09.2018)
Vene-Jaapani suhetesse tekkis paranematu haav. Kuigi rahulepingu puudumine ei mõjuta riikidevahelist aktiivset kahepoolset koostööd, näib see olukord üha kummalisem ja kohatum.

Irina Alksnis, Ria Novosti

Tuleb tunnustada USA sõjajärgseid diplomaate ja riigimehi, kes ajasid Venemaa-Jaapani suhted ummikusse, millest nad juba rohkem kui seitse aastakümmet väljuda pole suutnud.

See lugu võib olla eredaks näiteks suurriikide suhete kunagisest keerukusest, mida tänapäeval, kus diplomaatias valitsevad "Vene häkkerid" ja "Skripalide asi", meenutatakse nii sageli nostalgiaga.

Aniva laht Sahhalini saarel
© Sputnik / Владимир Федоренко

Nad olid vastased, kelle suurepärane võime näha tervikpilti ja leida mittestandardseid lahendusi, tekitab imetlust isegi vastupidiselt soovitule. Riikidevahelised lahendamata territoriaalsed vaidlused on üsna levinud nähtus. Maailmas on vähe riike, kellel ei poleks naabritega territoriaalseid hõõrumisi. Kuid Kuriilide vaidluse sidumine Teise maailmasõja rahulepingu sõlmimisega oli Washingtoni suurepärane otsus, mille ta oma Tokyo vasallile peale surus. Selle tulemusena tekkis terve hulk pikaajalisi negatiivseid tagajärgi.

Esiteks tekkis Vene-Jaapani suhetesse paranematu haav. Kuigi rahulepingu puudumine ei mõjuta riikidevahelist aktiivset kahepoolset koostööd, näib see olukord üha kummalisem ja kohatum.

Teiseks oli just Moskvale maailma silmis pandud moraalne vastutus antud olukorra eest. Asjasse mittepühendatule võiks tunduda, et tegemist on pisiasjaga: mõne väikese ja enamasti asustamata saarega, mille rahulepingu huvides Jaapaniga "võiks ka ohverdada". Lõppude lõpuks on Venemaa mõnikord läinud palju olulisematele territoriaalsetele järeleandmistele, nüüd aga "ajab jonni" mingite "kivihunnikute" pärast ja selle tulemusena puudub rahuleping sõjas, mis on juba ammu lõppenud.

Et see "kivihunnik" (vähemalt osa sellest, mille tõttu patiseis tekkis) on tõesti strateegiline, kuna selle valdamine võimaldab Venemaal (ja tema mereväel) aastaringselt jäävaba juurdepääsu Vaiksele ookeanile, on teada hoopis kitsamale probleemiga tegelevate inimeste ringile. Kolmandaks lõi olukorra külmutamine võimaluse, et geopoliitiliste, majanduslike või muude raskuste tekkides Venemaal avaneb võimalus sundida Moskvat Kuriilidest loobuma. Täna paistab tõelise imena, et 1990ndatel aastatel seda ei juhtunud.

Jaapanis mälestati 73 aasta taguse USA tuumarünnaku ohvreid
© Sputnik / РИА Новости

Õnneks seda ei juhtunud ja praegune olukord on alates 1950. aastate keskpaigast, mil oli tõeline võimalus territoriaalse vaidluse lahendamiseks ja rahulepingu sõlmimiseks, püsinud sama. Kuriilide kaotamise oht on Venemaale vähenenud. Moskva mitte ainult ei keeldu territoriaalses vaidluses oma positsiooni muutmist, vaid suurendab intensiivselt oma kohalolekut, sealhulgas sõjalist, kinnitades üha aktiivsemalt ja tugevamalt nende kuuluvust Venemaale.

Sellises olukorras Venemaa presidendi algatus jätta Kuriilide probleem kõrvale ja sõlmida Venemaa ja Jaapani vahel rahuleping ilma mingite eeltingimusteta, kõlas tõesti nagu välk selgest taevast. Ja selles, et Jaapani reaktsioon oli segane ja isegi närviline, pole midagi kummalist.

Suuremas osas hinnatakse seda Putini ettepanekut "välispoliitilise trollimise" kontekstis, millel pole mingeid pikaajalisi ega praktilisi tagajärgi, kuid asi võib olla keerulisem. Venemaa presidendi algatuse oluline tulemus oli see, et moraalne vastutus rahulepingu mitteaktsepteerimise eest langeb nüüdsest Jaapanile. Lisaks haaras Moskva selles küsimuses initsiatiivi ja surus Tokyole peale oma mängu. See on seda lõbusam, et kõik algas Shinzo Abe üleskutsest Venemaa juhtkonnale muuta lähenemisviisi rahulepingu läbirääkimistele. Ja kui see oli tehtud, siis polnud Jaapani pool selleks valmis ja hakkas "ujuma".

Selle ammuse, kuid ikka veel toimiva Ameerika kombinatsiooni tagajärjeks kõigi nende aastate jooksul oli see, et Moskva oli alati kaitsepositsioonis, kes justkui takistas läbirääkimiste protsessi ja pidi jagama rohkeid selgitusi, miks positiivset tulemust pole ikka veel saavutatud. Nüüd on rollid täielikult vahetunud. Kreml andis Jaapani algatusele selge ja lihtsa positiivse vastuse: jah, allkirjastame rahulepingu ja võimalikult kiiresti (ja kõike muud käsitleme hiljem).

See on maailmale mõistetav positsioon, sest territoriaalsed vaidlused on tegelikult maailma poliitikas levinud nähtus ja viited neile kui takistusele sõlmida rahuleping sõjas, mis lõppes enam kui 70 aastat tagasi, on lihtsalt absurdne. Ja nüüd tundub, et just Jaapani võimud venitavad ja esitavad sõnaohtraid ja mitteveenvaid argumente, miks nad kompromissile ei lähe. See omakorda nõrgestab nende positsiooni suhetes ja läbirääkimistel Vene poolega. Nii et nüüdsest on Moskva igakordne vastus küsimusele "Miks Venemaa ei allkirjasta rahulepingut Jaapaniga?": "Me pakkusime, kuid nad keeldusid."

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

171
Tagid:
Shinzo Abe, Vladimir Putin, Kuriilid, Jaapan, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde