Kuriilid

Jaapan kaotas ööpäevaga rohkem kui ainult Kuriilid

138
(Uuendatud 12:07 17.09.2018)
Irina Alksnis
Vene-Jaapani suhetesse tekkis paranematu haav. Kuigi rahulepingu puudumine ei mõjuta riikidevahelist aktiivset kahepoolset koostööd, näib see olukord üha kummalisem ja kohatum.

Irina Alksnis, Ria Novosti

Tuleb tunnustada USA sõjajärgseid diplomaate ja riigimehi, kes ajasid Venemaa-Jaapani suhted ummikusse, millest nad juba rohkem kui seitse aastakümmet väljuda pole suutnud.

See lugu võib olla eredaks näiteks suurriikide suhete kunagisest keerukusest, mida tänapäeval, kus diplomaatias valitsevad "Vene häkkerid" ja "Skripalide asi", meenutatakse nii sageli nostalgiaga.

Aniva laht Sahhalini saarel
© Sputnik / Владимир Федоренко

Nad olid vastased, kelle suurepärane võime näha tervikpilti ja leida mittestandardseid lahendusi, tekitab imetlust isegi vastupidiselt soovitule. Riikidevahelised lahendamata territoriaalsed vaidlused on üsna levinud nähtus. Maailmas on vähe riike, kellel ei poleks naabritega territoriaalseid hõõrumisi. Kuid Kuriilide vaidluse sidumine Teise maailmasõja rahulepingu sõlmimisega oli Washingtoni suurepärane otsus, mille ta oma Tokyo vasallile peale surus. Selle tulemusena tekkis terve hulk pikaajalisi negatiivseid tagajärgi.

Esiteks tekkis Vene-Jaapani suhetesse paranematu haav. Kuigi rahulepingu puudumine ei mõjuta riikidevahelist aktiivset kahepoolset koostööd, näib see olukord üha kummalisem ja kohatum.

Teiseks oli just Moskvale maailma silmis pandud moraalne vastutus antud olukorra eest. Asjasse mittepühendatule võiks tunduda, et tegemist on pisiasjaga: mõne väikese ja enamasti asustamata saarega, mille rahulepingu huvides Jaapaniga "võiks ka ohverdada". Lõppude lõpuks on Venemaa mõnikord läinud palju olulisematele territoriaalsetele järeleandmistele, nüüd aga "ajab jonni" mingite "kivihunnikute" pärast ja selle tulemusena puudub rahuleping sõjas, mis on juba ammu lõppenud.

Et see "kivihunnik" (vähemalt osa sellest, mille tõttu patiseis tekkis) on tõesti strateegiline, kuna selle valdamine võimaldab Venemaal (ja tema mereväel) aastaringselt jäävaba juurdepääsu Vaiksele ookeanile, on teada hoopis kitsamale probleemiga tegelevate inimeste ringile. Kolmandaks lõi olukorra külmutamine võimaluse, et geopoliitiliste, majanduslike või muude raskuste tekkides Venemaal avaneb võimalus sundida Moskvat Kuriilidest loobuma. Täna paistab tõelise imena, et 1990ndatel aastatel seda ei juhtunud.

Jaapanis mälestati 73 aasta taguse USA tuumarünnaku ohvreid
© Sputnik / РИА Новости

Õnneks seda ei juhtunud ja praegune olukord on alates 1950. aastate keskpaigast, mil oli tõeline võimalus territoriaalse vaidluse lahendamiseks ja rahulepingu sõlmimiseks, püsinud sama. Kuriilide kaotamise oht on Venemaale vähenenud. Moskva mitte ainult ei keeldu territoriaalses vaidluses oma positsiooni muutmist, vaid suurendab intensiivselt oma kohalolekut, sealhulgas sõjalist, kinnitades üha aktiivsemalt ja tugevamalt nende kuuluvust Venemaale.

Sellises olukorras Venemaa presidendi algatus jätta Kuriilide probleem kõrvale ja sõlmida Venemaa ja Jaapani vahel rahuleping ilma mingite eeltingimusteta, kõlas tõesti nagu välk selgest taevast. Ja selles, et Jaapani reaktsioon oli segane ja isegi närviline, pole midagi kummalist.

Suuremas osas hinnatakse seda Putini ettepanekut "välispoliitilise trollimise" kontekstis, millel pole mingeid pikaajalisi ega praktilisi tagajärgi, kuid asi võib olla keerulisem. Venemaa presidendi algatuse oluline tulemus oli see, et moraalne vastutus rahulepingu mitteaktsepteerimise eest langeb nüüdsest Jaapanile. Lisaks haaras Moskva selles küsimuses initsiatiivi ja surus Tokyole peale oma mängu. See on seda lõbusam, et kõik algas Shinzo Abe üleskutsest Venemaa juhtkonnale muuta lähenemisviisi rahulepingu läbirääkimistele. Ja kui see oli tehtud, siis polnud Jaapani pool selleks valmis ja hakkas "ujuma".

Selle ammuse, kuid ikka veel toimiva Ameerika kombinatsiooni tagajärjeks kõigi nende aastate jooksul oli see, et Moskva oli alati kaitsepositsioonis, kes justkui takistas läbirääkimiste protsessi ja pidi jagama rohkeid selgitusi, miks positiivset tulemust pole ikka veel saavutatud. Nüüd on rollid täielikult vahetunud. Kreml andis Jaapani algatusele selge ja lihtsa positiivse vastuse: jah, allkirjastame rahulepingu ja võimalikult kiiresti (ja kõike muud käsitleme hiljem).

See on maailmale mõistetav positsioon, sest territoriaalsed vaidlused on tegelikult maailma poliitikas levinud nähtus ja viited neile kui takistusele sõlmida rahuleping sõjas, mis lõppes enam kui 70 aastat tagasi, on lihtsalt absurdne. Ja nüüd tundub, et just Jaapani võimud venitavad ja esitavad sõnaohtraid ja mitteveenvaid argumente, miks nad kompromissile ei lähe. See omakorda nõrgestab nende positsiooni suhetes ja läbirääkimistel Vene poolega. Nii et nüüdsest on Moskva igakordne vastus küsimusele "Miks Venemaa ei allkirjasta rahulepingut Jaapaniga?": "Me pakkusime, kuid nad keeldusid."

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

138
Tagid:
Shinzo Abe, Vladimir Putin, Kuriilid, Jaapan, Venemaa