Ungari lipp

"Demokraatia kahjustamise" eest karistatakse esmakordselt tervet riiki

97
(Uuendatud 21:21 15.09.2018)
Euroopa Liidus kogub hoogu skandaal — Ungarit süüdistatakse EL aluspõhimõtete rikkumises. Budapest võib karmi rändepoliitika tõttu ilma jääda hääleõigusest Euroopa Liidu Ülemkogul, kuid Brüsselile alluda ta ei taha.

TALLINN, 15. september — Sputnik. Seejuures toetab ungarlasi Itaalia — üks EL asutajariike. RIA Novosti uuris, kas konflikt toob kaasa EL lõhenemise.

Andestada mitte karistada

"Me kaitseme Euroopa väärtusi. Nüüd peavad Euroopa juhid võtma vastutuse ja lõpetama kõrvaltvaatamise, kuidas Ungaris õigusriigi ülimuse põhimõtet rikutakse ja demokraatlikke institutsioone lammutatakse. See on demokraatiale, õigusriigi põhimõttele ja kodanike põhiõigustele üles ehitatud Euroopa Liidule vastuvõetamatu," ütles Hollandi poliitik Judith Sargentini Strasbourgis Euroopa Parlamendile esinedes.

Just tema koostas Ungarit süüdistava raporti. Ungari Viktor Orban on juba harjunud, et ta Brüsselile ei meeldi.

Kõik algas 2015. aastal, kui ungarlased püstitasid Serbia piirile 155 kilomeetri pikkuse tara, et põgenike sissevoolu riiki piirata. Orbanit süüdistatakse liigses karmuses, tema aga ei hoidnud mürgiste epiteetidega Brüsseli aadressil kokku, nimetades EL rändepoliitikat "ohuks kristlikule identiteedile" ja "terrorismi Trooja hobuseks".

Siis lisas õli tulle "Stop Soros" seadus, mille Ungari parlament juunis vastu võttis. Selle seaduse kohaselt ähvardab ebaseaduslikke sisserändajaid abistavaid valitsusväliseid organisatsioone vangistus. Nii reageeris Budapest Brüsseli otsusele kehtestada sisserändajate vastuvõtmise kvoodid üle kogu Euroopa Liidu. Kõike seda peetakse Euroopa standarditega vastuolus olevaks. Lisaks süüdistatakse Budapesti valitsusväliste organisatsioonide ja haridusasutuste karmis kontrollimises, Konstitutsioonikohtu ja meedia vabaduse piiramises ning korruptsiooni mahitamises.

Sargentini raport tegi Ungari võimud maatasa. Orbani tulihingeline kõne päev varem ei mõjunud, 448 saadikut hääletas sanktsioonide poolt, 197 vastu ja 48 jäid erapooletuks. Parlamendiliikmed käivitasid protsessi, mis võib lõppeda Budapesti hääleõiguse ajutise äravõtmisega. Selline võimalus on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu seitsmendas artiklis. Varem ei ole ühelegi EL liikmesriigile sellist karistust kohaldatud. Euroopa Parlament tervitas hääletustulemusi valju aplausiga.

Selleks, et vastavat menetlust käivitada, tuleb hääletada ka Euroopa Ülemkogul, ütles agentuurile RIA Novosti Ungari politoloog Gabor Stier. "See ei vii veel kuhugi. Euroopa Parlamendi hääletus oli alles esimene samm, see pole veel tuumapomm. On vajalik, et vähemalt 22 riiki Euroopa Ülemkogul sanktsioone toetaks. Umbes aasta on midagi sarnast toimunud Poolaga — ja pole häda mitte midagi," märgib ekspert.

Kui oled sõber ja olen ka mina sõber

Liitlased tormasid Ungari kaitsele. Nii Euroopa Parlamendis kui ka sotsiaalvõrgustikes puhkes poliitikute äge sõnasõda. "Euroopa Liidu autoritaarne haare pitsitab (kõri – toim.) üha tugevamini. Mis siin täna üldse toimub? See on Brežnevi vaimus piiratud suveräänsuse taaselustamine, ja kõik vaid sellepärast, et teil, härra Orban, oli julgust vastu hakata George Sorosele, kes investeeris ebaseadusliku sisserände edendamiseks teie riigis palju raha. Te lõite täiesti põhjendatult ukse tema nina ees kinni. Ma soovin, et me kõik suudaksime teha sedasama. Liituge Brexiti klubiga, teile hakkab seal meeldima," reageeris toimunule tuntud Briti euroskeptik, Suurbritannia EL-st väljumise peaideoloog Nigel Farage.

Kõige aktiivsemalt toetas Ungarit Poola. "Liikmesriikide vastu suunatud meetmed ainult süvendavad erimeelsusi ELis, tugevdades kodanike usaldamatust Euroopa institutsioonide vastu. Varssavi hääletab mistahes Ungari vastu suunatud piiravate meetmete vastu. Igal EL liikmesriigil on suveräänne õigus rakendada sisemisi reforme, mida ta vajalikuks peab," öeldakse riigi välisministeeriumi avalduses.

Seekord toetas Budapesti ka Itaalia, üks EL asutajariikidest, kus käesoleva aasta kevadel tulid võimule euroskeptikud ja populistid. "Euroopa Parlament ei saa korraldada menetlusi rahvaste ja nende valitud valitsuste vastu," ütles asepeaminister Matteo Salvini. Euroopa Parlamendi asetäitja, "Põhja Liiga" liige Mario Borgedgio teatas täielikust toetusest Viktor Orbanile. "Ungaril on täiesti õigus selles, et ta soovib peatada tuhandete majanduslike sisserändajate kontrollimatu liikumise. Nad ei põgene hoopiski sõja eest. Itaalia on selles küsimuses Ungariga täielikult solidaarne," rõhutas ta.

Ka Orban ise ei püsi vait.

"Olgem teineteise suhtes ausad. Ungarit karistatakse selle eest, et tema rahvas ei soovi elada sisserändajate riigis. See on hukkamõist mitte Ungari valitsusele, vaid Ungari rahvale, kes on vere ja higiga Euroopat teeninud," ütles ta Facebooki postitatud videopöördumises ja lubas, et hoolimata kõigest jätkab Ungari oma piiride kaitsmist.

Ungari peaminister Viktor Orbán
© Sputnik / Сергей Гунеев

Euroopa Komisjoni asepresident Francis Timmermans ei jäänud võlgu: 'Hr Orban, teie valitsuse vastase kriitika nimetamine kogu riigi või selle rahva kritiseerimiseks, on arguse ilmutamine."

"See, mida te teete, on kõrvakiil Euroopa Liidule ja kogu konstruktiivsele dialoogile. Igal Euroopa Liitu kuuluval riigil, on õigus korraldada oma elu ise," vastas Ungari peaminister, nimetades kõiki süüdistusi väljapressimiseks. "Euroopa Parlamendi otsus on migratsiooni toetavate poliitikute väiklane kättemaks," ütles Ungari välisminister Peter Siyyarto teema lõpetuseks.

Karistada Orbani

Lootmata eriti Budapesti hääleõiguse äravõtmisele Euroopa Nõukogus, kaaluvad need, kes soovivad Orbanit karistada, muid mõjutusvahendeid. Angela Merkeli Kristlike Demokraatide Liit (CDU) partei esindajad kaaluvad võimalust heita FIDESi partei Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsioonist (EPP) välja. Kuid Budapestil on ka siin sõpru. Euroopa Parlamendi "Euroopa rahvaste ja vabaduste" fraktsiooni kuuluv Austria valitseva Vabaduspartei juht Heinz-Christian Strache tegi Orbanile ettepaneku ühendada väljaheitmise korral ERV-ga.

Brüsselil on Budapesti jaoks ka muid mõjutusvahendeid. Kõige raskem karistus Ungarile oleks rahastuse vähendamine, on Venemaa Välisasjade Nõukogu peadirektor Andrei Kortunov kindel. "Uued Euroopa riigid, kelle hulka kuulub ka Ungari, saavad suurema osa Euroopa Liidu struktuurifondide rahastusest tööstuse, hariduse, teaduse arendamiseks. Kui EL keeldub nende vahendite andmisest Ungarile, tekivad riigi majanduses väga tõsised probleemid. Hääleõiguse äravõtmine on pigem näidispoomine, kuid rahastuse vähendamisel on üsna käegakatsutavad majanduslikud tagajärjed," ütles ekspert agentuurile RIA Novosti.

Negatiivsed tendentsid

Peamiseks tüliõunaks Brüsseli ja Budapesti vahel on rändekriis. Ungari, nagu ka teised Visegradi rühma riigid (Poola, Tšehhi ja Slovakkia), võttis sisserändajatele suhtes kohe jäiga positsiooni. Nende riikide valitsused lihtsalt keeldusid Brüsseli kvootide alusel pagulaste vastuvõtmisest. Nendele riikidele ei ole natsionalism võõras, sealne elanikkond on täielikult vastu sisserändajate vastuvõtmisele ja demokraatia ei ole seal eriti liberaalne.

Pole üllatav, et see tekitab "progressiivses Euroopa kogukonnas" õiglast viha. Kortunov usub, et vanadel EL liikmetel ja uustulnukatel on erinev arusaamine Euroopa kogukonnast, selle võimalustest ja piiridest.

"Siin tuleb arvestada ajaloolise kontekstiga. Kui EL isad organisatsiooni asutasid, siis kuulusid sinna natsismi vastu võidelnud riigid. Kesk-Euroopa riigid ühinesid ELiga sotsialistlikust minevikust vabanemise lainel," selgitas politoloog, märkides, et võib rääkida ka elatustasemega seotud kultuurilistest erinevustest.

Kortunov on kindel, et praegu Euroopas toimuv on "üsna tõsine väljakutse ühtsusele". "Teoreetiliselt võib rääkida lõhenemisest," usub ta, "ja me näeme teatavaid märke sellest. Nii on uus Euroopa, eriti Poola, palju ameerikameelsematel positsioonil kui Saksamaa.

Võimalikud on ka igasugused muud variandid. Näiteks kahekiiruselise Euroopa loomine, kus tuumikuks on riigid, kus liberaalsed väärtused jätkuvalt domineerivad ning perifeeriaks riigid, kus on tuntav natsionalismi suurenev surve." Kusjuures märgib Kortunov, et selline jagunemine on pigem meelevaldne. Kuulub ju Itaalia vanasse Euroopasse, kuid ka seal on täheldatavad "mitte-liberaalsed' protsessid.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

97
Tagid:
demokraatia, Viktor Orbán, Ungari, EL