Rootsi pealinn Stokholm

"See on katastroof ja võitis Putin": oht põhjasuunast ajas Euroopale hirmu nahka

163
(Uuendatud 16:30 14.09.2018)
Valitsuspartei sai üle aastakümnete tugeva hoobi. Riigi kui stabiilse poliitilise süsteemi kuvand varises kokku ja kõiges on süüdi Putin. Jutt on Rootsi valimistest, mille võitsid sotsiaaldemokraadid.

Viktor Marahhovski, RIA Novosti 

Ma ei mõelnud midagi välja – nii hindab olukorda lääne ajakirjandus. Näiteks peetakse Vladimir Putinit Rootsi valimistest peamiseks kasusaajaks. Saksa välisministri asetäitja sõnul sai nendest Euroopa "pöördepunkt" ja selgitatakse, et katastroofi taga on Moskva.

Kas Putin unistab Euroopa Liidu lammutamisest? >>

Mis siis tegelikult juhtus. Kuningriigi valimistel kaotasid sealsed poliitilised raskekaallased vasakpoolsed ja paremkoalitsioon hääli ja parlamendikohti. Rahvuslased ja marginaalid, see tähendab "Rootsi demokraadid" said neid aga juurde. Nad on küll vähemuses, kuid nende kaal on juba nii suur, et stabiilset parem- ega vasakpoolset valitsust pole võimalik moodustada. Tuleb ilmselt luua "parem-vasakpoolne" kentaur, mis on Saksamaal ja isegi Prantsusmaal Macroni sotsiaal-liberaalse projektipartei "La République En Marche!" näol juba olemas.

Ja selles kogu asja konks ongi. Ühelt poolt Euroopa riikides põlatud poliitiliste jõudude edu liidab tsentristlikke jõude ja võimaldab riikide valitsustel suuri muutusi vältida. Teisest küljest suurendab selliste muutuste puudumine põlatud jõudude populaarsust.

Ja kui veel paar aastat tagasi tõi nende edu kaasa edu mitmevärvilistele tsentristidele ("kui võimule ei saa meie, siis saavad nemad, aga seda te ju ei taha!"), siis nüüd on tsentristlik eliit hakanud võimsust kaotama.

Rootsis ja Venemaal sünkroonselt toimunud valimiste tulemusi illustreerib ilmekalt lihtne fakt. Kui riik teadvustab probleemi ja hakkab tegutsema, isegi ebapopulaarsete meetoditega, siis ei juhtu poliitilises süsteemis midagi katastroofilist. Kui ta aga selle asemel hakkab otsima võimalusi, kuidas mitte midagi teha, siis vapustused toimuvad. Rootsi puhul on selliseks probleemiks teadaolevalt sisseränne.

Austria meedia: miks Putin on lääneriikides populaarne >>

Enneolematu suuremeelsuse ajal 2015. aastal võttis riik vastu elanikkonna hulga kohta rohkem pagulasi "Suurest Lähis-Idast", kui ükski teine Euroopa riik: kahe nädalaga kasvas riigi elanikkond umbes ja poolteist protsenti. Kokku on viimase kümne aasta jooksul saanud peavarju mitusada tuhat palavate ja eksootiliste riikide kodanikku, millest paljud importisid "perekonna taasühinemise" mehhanismi kaudu mitte vähem eksootilisi kaasmaalasi.

Venemaa ja Soome lipud
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kui problemaatilisteks need uued rootslased osutusid, selle kohta on kirjutatud palju tõtt kui ka väljamõeldisi. Tõsi on näiteks see, et valdav enamus "uutest rootslastest" on oma olukorraga väga rahul ja saab hakkama ka ilma töötamata. Tõsi on ka kuritegevuse kasv. Väljamõeldis on lood sellest, et vägistamiste arv on kasvanud kümneid kordi (ei, mitte kümneid) ja et politsei kardab "uutesse getodesse" siseneda (ei, veel ei karda).

Siin on oluline järgnev. Elanike import on kuningriigis viimastel aastatel toimunud jämedalt öeldes loosungi all "Me vajame töökäsi". Selle asemel on imporditud elanikkonnast saanud enamasti Rootsi tööjõu ja selle makstavate maksude kollektiivne tarbija. Kuid selle probleemi tunnustamine heidab automaatselt hea Euroopa tsentristi tsentristide hulgast välja ja teeb temast Lääne poliitilises uuskeeles öeldes "paremäärmuslase". Seega sisuliselt marginaali, kellega ei tohi ega polegi võimalik olla koos koalitsioonis.

See lõks pandi "populistidele" ja nad on selles ikka veel kinni. Seetõttu ei saa seda eemaldada. Kuid sellesse sattusid ka tsentristid: nad ei saa olukorra oluliseks parandamiseks midagi teha.

…Seepärast ongi läänemaailmale jäänud veel viimane mainekujunduslik abinõu – lükata kellaosutid edasi Venemaa peale üldiselt ja Putini peale isiklikult.

Muide, Putini kuvand on muutunud Lääne politoloogia mõtte kohaselt "anaboolsete steroididega turgutatud Richelieu'ks", mitte ainult seetõttu, et Venemaa on kõige mugavam hernehirmutis, vaid ka sellepärast, et, nagu märgib elu peegeldav ajakirjandus, "ollakse populistidest vaimustuses nii paremal kui vasakul". Inimkeelde tõlgituna tähendab see, et Vladimir Putin on kogu Euroopa tsivilisatsioonis täna ainus riigimees, kes teeb otsuseid mitte tõeliselt raudkindlate ideede surve all, vaid lähtub otstarbekuse arusaamast.

Putini "Kurjuse impeerium"? Kõigest alusetu liialdus >>

Euroopa (ja ka Ameerika) poliitika seisukohast võib see luksus tekitada kas imetlust või kohutavat kadedust à la Ukraina kommentaarid. Euroopa eliit saab olukorra kogu kibedast dramaatilisusest väga hästi aru, kuid ainus talle nähtav võitlusviis selle vastu on ikka seesama — hirmutada auditooriumi paremäärmuslaste ja Venemaaga ning lootus, et probleem laheneb mingil moel iseenesest. Ja mitte sattuda pärast igakordseid valimisi paanikasse.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

163
Tagid:
poliitika, katastroof, valimised, Vladimir Putin, Rootsi, Lääs, Euroopa, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde