Pangakaardid

Makske ja sõitke: kas Venemaale tasub minna liisitud autoga

117
(Uuendatud 09:36 10.09.2018)
Vene piiri ületavate liisinguautode fännide seas esialgu paanikat põhjustanud Venemaa uute tollieeskirjadega "harjuti ära" ja nad muutusid Balti riikide ja Soome elanike jaoks tavapärasteks.

TALLINN, 9. september – Sputnik. Segadus ja pahameel, mis oli iseloomulik Venemaa tolliseaduste muudatusele järgnenud esimestele päevadele, on järk-järgult vaibunud. 

Autod ja bussid Narva sillal
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Liisitud autode omanikud leppisid tõsiasjaga, et Venemaale sõites peavad nad oma auto eest tagatisraha maksma.

Kuid küsimus "kas mugavus on vaeva väärt" ja kas nüüd pole lihtsam Venemaale rongi või bussiga reisida, selle asemel, et raha autolaenule kulutada, on paljude jaoks veel ühese vastuseta.

Vaikus Venemaa läänepiiril

Sputnik Eesti ajakirjanikud külastasid nädalavahetusel Eesti piirilinna Narvat, kus torkas silma, et Eesti-Vene piiripunktis puudus tavapärane sagimine.

Väravad, mille kaudu autod piirile sõidavad, avanesid harvemini kui tavaliselt. Peamiselt kasutati neid sõiduks Venemaalt Eestisse.

Firma TRANSSERVIS-N terminalis, kus piiriliikluse järjekorda reguleeritakse, kinnitatakse samuti, et sõiduautode läbipääsuprotsess on aeglustunud.

Samas, ei ole ettevõtte juhi sõnul Venemaale reisida soovijate hulk vähenenud.

Üht võib julgelt öelda – pankadelt liisitud autosid enam piiriületamist ootajate järjekorras ei kohta.

Inimesed oskavad oma raha lugeda

TRANSSERVIS-N tegevjuht Vladimir Mižui tutvustas Sputnik Eestile viimase paari päeva statistikat.

Kui näiteks augustis sõitis Narvast Ivangorodi keskmiselt 802 sõiduautot päevas, siis pärast 4. septembrit vähenes nende arv 665-le.

Vene Föderatsiooni uus tolliseadus kohustas liisinguautode omanikke Venemaale sisenemisel tagatisraha maksma, vähendades seeläbi Narvas piiriületust ootavate autode hulga 547-ni.

Järgnenud päevad näitasid, et järjekorrast kadusid praktiliselt kõik rendiautod.

Piiriületuskutset ootavate juhtidega suhelnud Sputnik Eesti ajakirjanikud kuulsid uute reeglite kohta kõige erinevamaid arvamusi, samuti igatsorti soovitusi laenuautode omanikele.

Ajal mil ajakirjanikud inimestega rääkisid, kogunes TRANSSERVIS-N terminali ligikaudu 40 sõidukit.

Liisinguautosid nende seas tõepoolest polnud. Samas kinnitas autode arv, et kui inimestel on tõsine kavatsus Venemaale minna, kohanetakse uute nõuetega kiiresti.

Ka Soomega on küsimus lahendatud
Soome meedia: Vene turistid on kuhugi kadunud, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Даничев

Kui esimestel päevadel peale seadusmuudatuste jõustumist õnnestus mõnel Soome autoomanikul pangale kuuluva sõidukiga takistamatult Venemaale jõuda, siis nüüdseks on nendegi jaoks uks sulgunud.

Soome ametivõimud reageerisid Venemaa uuendustele omal moel. Näiteks ütles väliskaubanduse ja majandusarengu minister Anne-Marie Virolainen, et uued tollieeskirjad ei aita turismi ja kaubanduse arengule kaasa. 

Samal ajal väljendas minister lootust, et kahe riigi tolliametnikud arutavad probleemi võimalikult kiiresti läbi ja leiavad mõlemale osapoolele sobiva lahenduse.

"Kui tahame turismi ja riikidevahelist kaubandust arendada, siis tunduvad niisugused seadused üsna kummalistena. Loodan, et mõlema riigi tolliametnikud peavad sel teemal nõu.

Kui lahendust ei leita, võidakse küsimus edastada parlamendi majanduskomisjonile," ütles Virolainen.

Minister tunnistas, et liisinguautosid puudutavad uued eeskirjad osutusid ka tema jaoks täielikuks üllatuseks. Tema arvates tekitavad antudd uuendused inimestele suuri raskusi ja muudavad ka piirikontrollipunktide töö keerulisemaks.

 

117
Tagid:
autolaen, rendiaouto, liisingauto, liisinguauto, tollikontroll, tollid, seadusemuudatus, toll, tagatis, tollipettus, tollimaksud, piir, Vladimir Mižui, Anne-Marie Virolainen, Baltimaad, Soome, Narva, Eesti, Venemaa
Samal teemal
Salakaubana saabuvad relvad Venemaale läbi Baltimaade ja Ukraina
Õiguskomisjon tahab idapiiri kiiremat ehitamist
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde