Kosovo

Kosovo pole Serbia. ELiga liitumiseks kavandatakse tehingut

54
(Uuendatud 10:31 08.09.2018)
Serbia president Aleksandr Vučić tegi eelmisel aastal ettepaneku korraldada referendum küsimuses, kas alustada läbirääkimisi Kosovo jagamiseks serblaste ja albaanlaste osadeks või nõuda jätkuvalt selle piirkonna taasliitmist Serbiaga. Rahvahääletuse teema sumbus, kuid selle tulemusena tekkis territooriumide vahetamise idee.

TALLINN, 7. september — Sputnik. Brüsselis toimub Serbia ja Kosovo kõnelustevoor. Pooled ei suuda juba kaheksa aastat piiri kooskõlastada. Belgrad peab Kosovot endale kuuluvaks, Pristina nõuab suveräänsust. Sellelt kohtumiselt oodatakse läbimurret — kõik on tehinguks valmis. Läänes kardetakse järjekordset piiride muutmist Balkanil, edastab RIA Novosti.

Teel Euroopasse

Soovimatus minna piiriküsimuses kompromissidele tekitab probleeme mõlemale — Serbia ega Kosovo ei saa kumbki ELiga ühineda. Belgrad esitas ühinemistaotluse 2006. aastal, Pristina taotleb EL astumist iseseisvuse väljakuulutamisest alates, kuid Euroopa juhid nõudsid kõigepealt suhete normaliseerimist.

Dialoog algas EL survel alles 2011. aastal. Ühisosa leiti kaks aastat hiljem, kui allkirjastati Brüsseli kokkuleppe. Dokumendiga fikseeriti Kosovo põhjaosas elavate serblaste õigused ja volitused. 2015. aastal sõlmiti uus leping Serbia kogukondade ühenduste kohta. Selle järgi pidid Kosovo serblased saama kohad kohalikes omavalitsusorganites. Dokumenti ei ratifitseeritud, mis hakkas edasist läbirääkimiste protsessi takistama. Seda õnnestus jätkata alles käesoleva aasta alguses, kuid mõlemad pooled jäid endiselt endale kindlaks.

Mais esitas Brüssel Serbiale ja Kosovole omapoolsed tingimused — kui järgmise aasta alguseks õnnestub piirivaidlus lahendada, saavad mõlemad 2025. aastaks arvestada Liidu liikmelisusega. Seejuures selgitasid Euroopa diplomaadid, et serblased ei pea tingimata Kosovo iseseisvust tunnustama, piisab Pristina osalemise mittevaidlustamisest rahvusvahelistes organisatsioonides.

Kosovo kokkulepe oleks Nobeli auhind Mogherinile

Mõistes, et Kosovo probleem on peamine takistus Belgradi teel Euroopa Liitu, tegi Serbia president Aleksandr Vučić eelmisel aastal ettepaneku korraldada referendum küsimuses, kas alustada läbirääkimisi Kosovo jagamiseks serblaste ja albaanlaste osadeks või nõuda jätkuvalt selle piirkonna taasliitmist Serbiaga.

Esimene variant tähendaks Pristina iseseisvuse faktilist tunnustamist serblaste poolt, teine aga jätaks Belgradi kauaks ajaks EL ukse taha. Rahvahääletuse teema sumbus, kuid selle tulemusena tekkis territooriumide vahetamise idee.

Esimesena ütles selle välja Serbia välisminister Ivica Dačić. Ta märkis, et serblastega asustatud Kosovo piirkonnad Ibari jõest põhjapool võiksid minna Belgradi valitsemise alla. Vastutasuks annaksid Serbia võimud Pristinale Presevo lõunaosa ja Bujanovaci alad, kus on ülekaalus albaanlased. Vučić toetas seda ettepanekut.

"On kätte jõudnud aeg määrata kindlaks tegelikud piirid ja mitte lasta end petta nendest, mida ammu enam ei eksisteeri," sõnastas ta oma seisukoha Serbia rahvale ja Lääne partneritele. Ootamatult kiitis ka Kosovo president Hashim Thaçi "piiride korrektsiooni" heaks. Ta põhjendas seda sellega, et Kosovo serblased hakkavad varem või hiljem rääkima autonoomiast, nagu juhtus Serbia Vabariigiga Bosnias ja Hertsegoviinas. Poliitik väljendas isegi valmisolekut põhiseadust muuta, et probleem lõpuks lahendada. Kuid mõne päeva pärast keeldus Thaçi Kosovo opositsiooniparteide survel vahetust edasi arutamast.

Kosovo poliitikute ebajärjekindlus on Serbia ametivõimude entusiasmi pärssinud. "Kompromissi saavutamine saab olema väga raske. Kõik on muutumas nende kasuks, kes midagi ei nõua, ja kellel on hea meel, kui nad saavad suure "mitte midagi"," kommenteeris president Vučić Pristinast tulnud uudist.

Sellest hoolimata läbirääkimisi ei tühistatud. Veelgi enam, vahendajaks olev Euroopa diplomaatia juht Federica Mogherini loodab, et pooled sõlmivad õiguslikult siduva kokkuleppe. "Vučić´il ja Thaçi´l on reaalne võimalus olukord normaliseerida," ütles ta. Kui Serbia ja Kosovo tõesti täna territooriumide vahetuse osas kokku lepivad, esitab Brüssel Mogherini Nobeli rahupreemia kandidaadiks.

Serblased ja kosovarid on vastu

Interneti kaudu intervjueeritud RIA Novosti eksperdid ei välista, et Brüsselis toimuvatel kõnelustel arutavad pooled vaid samme suhete parandamiseks. Lepingu sõlmimine ei saa olema lihtne. "Enamik Serbia kodanikke ja ka Serbia õigeusu kirik on territooriumide vahetuse vastu. Ka Kosovos pole üksmeelt. Kuid vaevalt, et avalik arvamus takistab Vučić´il ja Thaçi´l omavahel ammu kokkulepitud piiride muutmise plaani ellu viimast," selgitas agentuurile RIA Novosti Belgradis asuva Euroopa uuringute instituudi politoloogiadoktor Stevan Gayich.

Ekspert juhtis tähelepanu, et kolm aastat tagasi sai endine Briti peaminister Tony Blair Serbia presidendi nõunikuks.

"Blair oli kunagi Kosovo probleemi sõjalise lahenduse toetaja. Serblased peavad teda üheks peamiseks 1999. aasta Belgradi pommitamise süüdlaseks. Kuid täna soovitab just tema Vučićile, kuidas Kosovoga maid jagada," räägib Gayich.

Ta usub, et Vučić otsustas alasid vahetada endise Briti peaministri mõjul. Lepingu vastaste peamine argument on aga see, et Kosovo serblased elavad Ibari jõest lõunapool ja igal juhul on nende ühenduse pidamine keskusega keeruline. Lisaks võib lõunaprovintside üleandmine Kosovo albaanlastele jätta Belgradi ilma strateegiliselt tähtsast maanteest "Koridor 10", mis neid alasid läbib ja ühendab pealinna Serbiat, Makedoonia ja Kreekaga

Venemaa Teaduste Akadeemia Slavistika instituudi Kaasaegse Balkani kriisi uuringute keskuse Juhataja Jelena Guskova kutsub üles mitte tegema ennatlikke järeldusi. Ta märgib, et esialgu ei ole tegemist territooriumide jagamisega: "Pooled arutavad vaid Kosovo probleemi võimalikke lahendusvariante. Mingist konkreetsest plaanist rääkida on veel vara."

Domino printsiip

Märkimisväärne on ka välisjõudude positsioon võimaliku territoriaalse kokkuleppe suhtes. Lääs on Serbia ja Kosovo suhete normaliseerimise perspektiivi tekkides muutunud leplikumaks. Euroopa Liidu laienemis- ja naabruspoliitika volinik Johannes Hahn ütles, et EL toetab selliseid läbirääkimiste tulemusi, mis sobiksid mõlemale poolele. USA riigidepartemang kutsus Belgradi ja Pristinat üles ise otsustama vastuvõetavate tingimuste üle, kuid hoiatas teistes piiriküsimuste lahendamises pretsedendi loomise eest.

Skopje Makedoonias
© Sputnik / Илья Питалев

Venemaa, kes traditsiooniliselt toetab Serbiat ega tunnusta Kosovo iseseisvust, võttis neutraalse hoiaku. "See on Serbia ja serblaste, mitte Venemaa probleem," kommenteeris Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova.

Teravalt astus tehingu vastu välja Saksamaa. "Balkani riikide territoriaalne terviklikkus on puutumatu. Ma kordan seda kogu aeg, et lõpetada igasugused jutud piiride muutmisest," ütles Angela Merkel.

Muret on väljendanud ka Ühendkuningriik ja Soome.

Tehing on võib saada eeskujuks ka teistele Balkani riikidele. Sellele pretsedendile võib viidata Bosnia ja Hertsegoviina, kus üksteise kõrval elavad bosnialased, horvaadid ja serblased. Autonoomiast unistab ka albaanlaste vähemus Makedoonias. Selle tulemusena jagataks Balkani riigid etniliselt homogeensete rühmituste vahel ning Lääs peaks tunnistama oma erinevate rahvuste lähenemise ja heanaaberlikkuse poliitika ebaõnnestumist.

"Piiride muutmise oht ei ähvarda mitte ainult Balkani riike. Separatismi märke esineb ka paljudes Lääne-Euroopa riikides. Ere näide on Hispaania Kataloonia," hoiatab Gayich.

Sellest rääkisid ka teised RIA Novosti vestluspartnerid. "Võib-olla jõuavad pooled kompromissile, võttes aluseks 1995. aasta Daytoni kokkulepped. Sel juhul ei räägiks me territooriumide vahetamisest, vaid kindlaksmääramisest, nagu see oli Bosnias ja Hertsegoviinas," märkis Guskova. Kuid ühes on poliitikud ja eksperdid ühel meelel — läbirääkimised Brüsselis saavad olema väga rasked ja keerulised.

54