Kosovo

Kosovo pole Serbia. ELiga liitumiseks kavandatakse tehingut

84
(Uuendatud 10:31 08.09.2018)
Serbia president Aleksandr Vučić tegi eelmisel aastal ettepaneku korraldada referendum küsimuses, kas alustada läbirääkimisi Kosovo jagamiseks serblaste ja albaanlaste osadeks või nõuda jätkuvalt selle piirkonna taasliitmist Serbiaga. Rahvahääletuse teema sumbus, kuid selle tulemusena tekkis territooriumide vahetamise idee.

TALLINN, 7. september — Sputnik. Brüsselis toimub Serbia ja Kosovo kõnelustevoor. Pooled ei suuda juba kaheksa aastat piiri kooskõlastada. Belgrad peab Kosovot endale kuuluvaks, Pristina nõuab suveräänsust. Sellelt kohtumiselt oodatakse läbimurret — kõik on tehinguks valmis. Läänes kardetakse järjekordset piiride muutmist Balkanil, edastab RIA Novosti.

Teel Euroopasse

Soovimatus minna piiriküsimuses kompromissidele tekitab probleeme mõlemale — Serbia ega Kosovo ei saa kumbki ELiga ühineda. Belgrad esitas ühinemistaotluse 2006. aastal, Pristina taotleb EL astumist iseseisvuse väljakuulutamisest alates, kuid Euroopa juhid nõudsid kõigepealt suhete normaliseerimist.

Dialoog algas EL survel alles 2011. aastal. Ühisosa leiti kaks aastat hiljem, kui allkirjastati Brüsseli kokkuleppe. Dokumendiga fikseeriti Kosovo põhjaosas elavate serblaste õigused ja volitused. 2015. aastal sõlmiti uus leping Serbia kogukondade ühenduste kohta. Selle järgi pidid Kosovo serblased saama kohad kohalikes omavalitsusorganites. Dokumenti ei ratifitseeritud, mis hakkas edasist läbirääkimiste protsessi takistama. Seda õnnestus jätkata alles käesoleva aasta alguses, kuid mõlemad pooled jäid endiselt endale kindlaks.

Mais esitas Brüssel Serbiale ja Kosovole omapoolsed tingimused — kui järgmise aasta alguseks õnnestub piirivaidlus lahendada, saavad mõlemad 2025. aastaks arvestada Liidu liikmelisusega. Seejuures selgitasid Euroopa diplomaadid, et serblased ei pea tingimata Kosovo iseseisvust tunnustama, piisab Pristina osalemise mittevaidlustamisest rahvusvahelistes organisatsioonides.

Kosovo kokkulepe oleks Nobeli auhind Mogherinile

Mõistes, et Kosovo probleem on peamine takistus Belgradi teel Euroopa Liitu, tegi Serbia president Aleksandr Vučić eelmisel aastal ettepaneku korraldada referendum küsimuses, kas alustada läbirääkimisi Kosovo jagamiseks serblaste ja albaanlaste osadeks või nõuda jätkuvalt selle piirkonna taasliitmist Serbiaga.

Esimene variant tähendaks Pristina iseseisvuse faktilist tunnustamist serblaste poolt, teine aga jätaks Belgradi kauaks ajaks EL ukse taha. Rahvahääletuse teema sumbus, kuid selle tulemusena tekkis territooriumide vahetamise idee.

Esimesena ütles selle välja Serbia välisminister Ivica Dačić. Ta märkis, et serblastega asustatud Kosovo piirkonnad Ibari jõest põhjapool võiksid minna Belgradi valitsemise alla. Vastutasuks annaksid Serbia võimud Pristinale Presevo lõunaosa ja Bujanovaci alad, kus on ülekaalus albaanlased. Vučić toetas seda ettepanekut.

"On kätte jõudnud aeg määrata kindlaks tegelikud piirid ja mitte lasta end petta nendest, mida ammu enam ei eksisteeri," sõnastas ta oma seisukoha Serbia rahvale ja Lääne partneritele. Ootamatult kiitis ka Kosovo president Hashim Thaçi "piiride korrektsiooni" heaks. Ta põhjendas seda sellega, et Kosovo serblased hakkavad varem või hiljem rääkima autonoomiast, nagu juhtus Serbia Vabariigiga Bosnias ja Hertsegoviinas. Poliitik väljendas isegi valmisolekut põhiseadust muuta, et probleem lõpuks lahendada. Kuid mõne päeva pärast keeldus Thaçi Kosovo opositsiooniparteide survel vahetust edasi arutamast.

Kosovo poliitikute ebajärjekindlus on Serbia ametivõimude entusiasmi pärssinud. "Kompromissi saavutamine saab olema väga raske. Kõik on muutumas nende kasuks, kes midagi ei nõua, ja kellel on hea meel, kui nad saavad suure "mitte midagi"," kommenteeris president Vučić Pristinast tulnud uudist.

Sellest hoolimata läbirääkimisi ei tühistatud. Veelgi enam, vahendajaks olev Euroopa diplomaatia juht Federica Mogherini loodab, et pooled sõlmivad õiguslikult siduva kokkuleppe. "Vučić´il ja Thaçi´l on reaalne võimalus olukord normaliseerida," ütles ta. Kui Serbia ja Kosovo tõesti täna territooriumide vahetuse osas kokku lepivad, esitab Brüssel Mogherini Nobeli rahupreemia kandidaadiks.

Serblased ja kosovarid on vastu

Interneti kaudu intervjueeritud RIA Novosti eksperdid ei välista, et Brüsselis toimuvatel kõnelustel arutavad pooled vaid samme suhete parandamiseks. Lepingu sõlmimine ei saa olema lihtne. "Enamik Serbia kodanikke ja ka Serbia õigeusu kirik on territooriumide vahetuse vastu. Ka Kosovos pole üksmeelt. Kuid vaevalt, et avalik arvamus takistab Vučić´il ja Thaçi´l omavahel ammu kokkulepitud piiride muutmise plaani ellu viimast," selgitas agentuurile RIA Novosti Belgradis asuva Euroopa uuringute instituudi politoloogiadoktor Stevan Gayich.

Ekspert juhtis tähelepanu, et kolm aastat tagasi sai endine Briti peaminister Tony Blair Serbia presidendi nõunikuks.

"Blair oli kunagi Kosovo probleemi sõjalise lahenduse toetaja. Serblased peavad teda üheks peamiseks 1999. aasta Belgradi pommitamise süüdlaseks. Kuid täna soovitab just tema Vučićile, kuidas Kosovoga maid jagada," räägib Gayich.

Ta usub, et Vučić otsustas alasid vahetada endise Briti peaministri mõjul. Lepingu vastaste peamine argument on aga see, et Kosovo serblased elavad Ibari jõest lõunapool ja igal juhul on nende ühenduse pidamine keskusega keeruline. Lisaks võib lõunaprovintside üleandmine Kosovo albaanlastele jätta Belgradi ilma strateegiliselt tähtsast maanteest "Koridor 10", mis neid alasid läbib ja ühendab pealinna Serbiat, Makedoonia ja Kreekaga

Venemaa Teaduste Akadeemia Slavistika instituudi Kaasaegse Balkani kriisi uuringute keskuse Juhataja Jelena Guskova kutsub üles mitte tegema ennatlikke järeldusi. Ta märgib, et esialgu ei ole tegemist territooriumide jagamisega: "Pooled arutavad vaid Kosovo probleemi võimalikke lahendusvariante. Mingist konkreetsest plaanist rääkida on veel vara."

Domino printsiip

Märkimisväärne on ka välisjõudude positsioon võimaliku territoriaalse kokkuleppe suhtes. Lääs on Serbia ja Kosovo suhete normaliseerimise perspektiivi tekkides muutunud leplikumaks. Euroopa Liidu laienemis- ja naabruspoliitika volinik Johannes Hahn ütles, et EL toetab selliseid läbirääkimiste tulemusi, mis sobiksid mõlemale poolele. USA riigidepartemang kutsus Belgradi ja Pristinat üles ise otsustama vastuvõetavate tingimuste üle, kuid hoiatas teistes piiriküsimuste lahendamises pretsedendi loomise eest.

Skopje Makedoonias
© Sputnik / Илья Питалев

Venemaa, kes traditsiooniliselt toetab Serbiat ega tunnusta Kosovo iseseisvust, võttis neutraalse hoiaku. "See on Serbia ja serblaste, mitte Venemaa probleem," kommenteeris Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova.

Teravalt astus tehingu vastu välja Saksamaa. "Balkani riikide territoriaalne terviklikkus on puutumatu. Ma kordan seda kogu aeg, et lõpetada igasugused jutud piiride muutmisest," ütles Angela Merkel.

Muret on väljendanud ka Ühendkuningriik ja Soome.

Tehing on võib saada eeskujuks ka teistele Balkani riikidele. Sellele pretsedendile võib viidata Bosnia ja Hertsegoviina, kus üksteise kõrval elavad bosnialased, horvaadid ja serblased. Autonoomiast unistab ka albaanlaste vähemus Makedoonias. Selle tulemusena jagataks Balkani riigid etniliselt homogeensete rühmituste vahel ning Lääs peaks tunnistama oma erinevate rahvuste lähenemise ja heanaaberlikkuse poliitika ebaõnnestumist.

"Piiride muutmise oht ei ähvarda mitte ainult Balkani riike. Separatismi märke esineb ka paljudes Lääne-Euroopa riikides. Ere näide on Hispaania Kataloonia," hoiatab Gayich.

Sellest rääkisid ka teised RIA Novosti vestluspartnerid. "Võib-olla jõuavad pooled kompromissile, võttes aluseks 1995. aasta Daytoni kokkulepped. Sel juhul ei räägiks me territooriumide vahetamisest, vaid kindlaksmääramisest, nagu see oli Bosnias ja Hertsegoviinas," märkis Guskova. Kuid ühes on poliitikud ja eksperdid ühel meelel — läbirääkimised Brüsselis saavad olema väga rasked ja keerulised.

84
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde