Prantsusmaa president Emmanuel Macron

Trumpi ja Putini vahel: Macron otsustab, kas Venemaaga sõprust arendada või mitte

37
(Uuendatud 14:16 04.09.2018)
USA ja EL-i vaheline jahenemine kajastub Venemaa ja Prantsusmaa suhetes.

TALLINN, 4. september — Sputnik. Emmanuel Macron otsib teed Moskvale lähenemiseks, kuid tegutseb esialgu ebakindlalt: kord kutsub üles strateegilisele partnerlusele, kord kinnitab, et Kreml tahab Euroopa Liidu hävitada, edastab RIA Novosti.

Macron muudab tooni

Pühapäeval, 2. septembril Rootsi televisioonisaates esinedes nimetas Prantsusmaa president Venemaa riigipead enese jaoks oluliseks vestluspartneriks, kuid rõhku ta sellele ei asetanud.

"Mina austan Vladimir Putinit. Ja mina olen üks neist, kes leiab, et me peame uutmoodi lähenema julgeolekuprobleemidele seotult Venemaaga, meil on tingimata tarvis arutelusid. Aga Putini unistuseks on EL demonteerida," väitis ta telesaate Agenda intervjuus.

Nädal tagasi täheldas Macron Venemaa ja Prantsusmaa suhetes teisi perspektiive. Suursaadikutega kohtumisel kutsus ta EL-i üles "strateegilisele partnerlusele" Venemaaga.

"Jutt ei käi küll lähenemisest, kuid Moskva tuleb kaasata Euroopasse, kuna Venemaa ajalugu, nagu ka Türgi oma on tihedalt seotud Euroopa ajalooga. Ja meil tuleb üheskoos tulevikku luua," selgitas Macron.

Mõne päeva möödudes, oma visiidil Taanisse andis Prantsusmaa riigipea mõista, et näeb Moskvas üht alternatiivi Washingtonile: "Euroopa Liit ei saa enam oma turvalisust USA hooleks anda. Meil endil tuleb võtta endale vastutus, et garanteerida suveräänsus." Ja tegi ettepaneku asuda seda teemat "igakülgselt läbi arutama kõigi EL-i partneritega, mis tähendab, et ka Venemaaga."

Sel taistal andsid meediakanalid teada küllakutsest, mille Macron saatis Venemaa riigipeale – külastada Prantsusmaad Esimese maailmasõja lõpu sajandal aastapäeval, 11. novembril 2018. aastal.

On Trumpile selja pööranud

Kremli suhetes Macroni meeskonnaga oli madalstart. 2017. aasta esimesel poolel süüdistasid Prantsusmaa tulevase presidendi abilised "Venemaa häkkereid" Macroni pooldajate liikumisele En Marche! (Edasi!) kuuluvatesse arvutitesse sissemurdmises. Hiljem selgus, et küberrünnakuid sooritati põhiliselt Ukraina territooriumilt ning valimiste eel veebivõrku laaditud kirjavahetus ei sisaldanud mitte midagi kompromiteerivat.

Aga "sete jäi alles" ja seetõttu teatas Macron pärast esimest isiklikku kohtumist Putiniga 2017. aasta mais, et ta on tõstatanud küsimuse "Venemaa sekkumisest" Prantsusmaa valimistesse ja väljendanud oma rahulolematust.

© Ruptly
Emmanuel Macroni kohtumine Donald Trumpiga.

Sellegipoolest unustas Pariis Moskva "virtuaalse käe" õige kiiresti. Ja muutis koguni lähenemisviisi Süüria kriisile: Bashar al-Assadi lahkumine lakkas Macroni jaoks olemast rahumeelse lahenduse vältimatuks tingimuseks. Kremli ja Élysée palee vahel joonistus välja ühtviisi pragmaatiline tegevuskava.

Käesoleval aastal on poliitiline konjunktuur nihutanud Pariisi veel veidi enam Moskva suunas.

USA terase- ja alumiiniumitollide tõttu puhkes EL-i ja Washingtoni vahel kaubandussõda.

Prantsusmaa ja Saksamaa riigipead on püüdnud parandada suhteid Kremliga. Maikuus külastasid Angela Merkel ja Emmanuel Macron Venemaad. Ning juulis käis Prantsusmaa president Peterburis jalgpalli maailmameistrivõistluste poolfinaali vaatamas.

Inglased jõudsid samuti poolfinaali, kuid Londonist ametiisikuid kohale ei sõitnud.

Samas tegi Pariis veel aasta algul panuse Macroni ja Donald Trumpi isikliku sõpruse arendamisele: see liit pidanuks välja vahetama Obama ja Merkeli transatlantilise sideme. Kuid Macroni visiit Washingtoni lõppes läbikukkumisega. Ja Prantsusmaa nördinud riigipea lubas endale ründavaid teravusi USA vastu.

Teevad läbivad mälukontrolli

Senini ei ole selge, kui kaugele on Pariis idas leiduva mõistva vestluspartneri otsinguil valmis minema.

"Macron on harjutanud meid avaldustega, millele ei järgne mitte midagi. Niisugustega, mis mitte millegi poolest ei erine lihtsatest formaalsustest. Seetõttu olen ma selle suhtes, mida ta räägib, erakordselt skeptiline," kommenteeris olukorda intervjuus Sputnik France´ile politoloog Xavier Moreau.

Президент РФ Владимир Путин и президент Франции Эмманюэль Макрон
© Sputnik / Михаил Климентьев
Vladimir Putin ja Emmanuel Macron.

Tema sõnul võiks Prantsusmaa alustada suhteid Venemaaga puhtalt lehelt, kuid selleks tuleb tingimata sanktsioonid tühistada.

"Selles aga, mis puudutab diplomaatiat nii Euroopa tasandil kui ka Venemaa suunal, ei ole Macron näidanud end mehena, kes on suuteline revolutsiooniliseks läbimurdeks," leiab Moreau.

Prantsuse sovetoloog Pierre Lauren, kes samuti Sputnik France´ile intervjuu andis, oletab, etMacroni püüd tugevdada oma poliitikas Venemaa suunda teeb läbi tugevustesti 11. novembri pidustuste ajal, mille külaliseks võib saada Vladimir Putin.

"Arvan, et sel pidupäeval tasub pöörata tähelepanu sellele, kas Pariis Vene vägede kangelastegusid selles sõjas tähistab või mitte," ütleb Lauren.

Kremlis loodetakse Prantsusmaa heale tahtele.

"Ma võin kohe öelda, et austuse asjus vastab president absoluutse vastastikkusega," rõhutas Putini pressisekretär Dmkitri Peskov.- Tõepoolest, president Vladimir Putinil on loodud hästi konstruktiivsed töösuhted, sealhulgas head isiklikud suhted, mis aitab tal arutada küllaltki teravaid teemasid ja küsimusi, mille osas riigid varjamatult oma erimeelsustest ja lähenemisviiside lahknevustest teada annavad. Kusjuures mõnikord risti vastandlike seisukohtadega."

37
Tagid:
Kreml, Emmanuel Macron, Donald Trump, Vladimir Putin, Prantsusmaa, EL, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde