Venemaa suursaatkond Tallinnas

Venemaa suursaatkond: SS-i heroiseerimine Eestis omandab kultuslikku iseloomu

165
(Uuendatud 18:53 03.09.2018)
Waffen-SS 20. grenaderidivisjonile pühendatud mälestuskivi ajutine taastamine Lihulas on juba esile kutsunud terava protesti Eesti Vabariigis asuva Venemaa suursaatkonna poolt, tuletades valusalt meelde Teise maailmasõja perioodi natsiohvreid.

TALLINN, 3. september — Sputnik. Jahmatava "solidaarsuspuhangu" järjekordne ilming endiste SS-laste suhtes leidis aset Lihula linnas, kus 2. septembril kogunesid nende austajad, kes kavatsevad taastada 2004. aastal demonteeritud ausamba kuritegeliku režiimi käsilastele — EKRE taastas Lihulas ajutiselt Waffen-SS monumendi.

© Sputnik / Аллан Хантсом
EKRE korraldas Lihulas SS-sümboolikaga samba mälestuspäeva

Venemaa Föderatsiooni suursaatkond Eestis väljendab sügavat kahetsust järjekordse fašismi heroiseerimise ja propagandailmingu üle Eestis.

"Märgime kasvava murega, et endiste sõjaväelaste, kes teenisid Relva-SS-is – organisatsioonis, mis on Nürnbergi tribunali poolt kuulutatud kuritegelikuks – ülistamine võtab Eestis kultuse iseloomu koos üldtunnustatud hinnangute ignoreerimisega, mis on antud fašistliku režiimi inimvihkajalikule olemusele, hitlerlaste ja nende käsilaste koletislikule vägivallale, sealhulgas sakslaste poolt Teise maailmasõja ajal okupeeritud territooriumidel, kaasa arvatud Eestis," seisab saatkonna kodulehel ilmnunud avalduses.

  • Сторонники EKRE
    EKRE taastas Lihulas ajutiselt Waffen-SS monumendi
    © Sputnik / Аллан Хантсом
  • Памятник готов к открытию
    EKRE taastas Lihulas ajutiselt Waffen-SS monumendi
    © Sputnik / Аллан Хантсом
  • Памятник
    EKRE taastas Lihulas ajutiselt Waffen-SS monumendi
    © Sputnik / Аллан Хантсом
  • Esineb Jaak Madison
    Esineb Jaak Madison
    © Sputnik / Аллан Хантсом
  • Футболка на память
    EKRE taastas Lihulas ajutiselt Waffen-SS monumendi
    Аллан Хантсом
  • Тийт Мадиссон
    Tiit Madisson
    © Sputnik / Аллан Хантсом
  • Март Хельме
    Mart Helme
    © Sputnik / Аллан Хантсом
  • Памятная футболка
    EKRE taastas Lihulas ajutiselt Waffen-SS monumendi
    © Sputnik / Аллан Хантсом
  • Памятный инфостенд
    EKRE taastas Lihulas ajutiselt Waffen-SS monumendi
    © Sputnik / Аллан Хантсом
1 / 9
© Sputnik / Аллан Хантсом
EKRE taastas Lihulas ajutiselt Waffen-SS monumendi

"Erilist arusaamatust põhjustab see, et too skandaalne aktsioon, samavõrd kui ka SS-laste H. Nugiseksi ja A. Rebase ülistamine, endiste SS-laste iga-aastane kogunemine Sinimägedes toimub Eesti võimude täieliku möödavaatamise saatel. Sellest, milleni viib sarnane leplikkus, annab ilmekalt tunnistust hiljutine hitlerlaste käe läbi hukkunud juutide ja mustlase mälestusmärgi rüvetamine Kalevi-Liival. Kõik see on ühe ja sama ahela lüliks," seisab avalduses.

Huumor miljonite tragöödia üle: Eestis ilmus koomiks "Hipster Hitler" >>

Saatkond tuletab meelde "neile, keda ajalooline mälu alt veab, et sõda nõudis 27 miljoni Nõukogude Liidu kodaniku elu. "Unustada ei saa ka hitlerlike timukate kuritegusid Eesti pinnal. Mälestus süütutest ohvritest, kes 1944. aasta septembris kolm päeva enne Punaarmee sõdurite saabumist Klooga koonduslaagris maha lasti ja põlema süüdati kutsub kõiki meid üles koonduma selle nimel, et mitte lubada kõigi kunagise tragöödia õuduste kordumist," seisab avalduses.

SS Leegionäride memoriaal Sinimägedes
© Sputnik / Светлана Бурцева

"Mõistes otsustavalt hukka Lihulas toimunud neonatsliku sabati, peame möödapääsmatuks kindlalt väita, et Euroopa rahuliku tuleviku nimel, vältimaks miljonite saksa fašistide ohvrite ja nende saatusekaaslaste mälestuse mõnitamist, tuleb saatanliku füüreri ideede eest võidelnud isikute avalikule ülistamisele lõpp teha, nagu selleks kohustavad Nürnbergi tribunali täiel määral jõus olevad otsused ning ÜRO ja Euroopa Liidu Nõukogu vastavad resolutsioonid," lõpeb avaldus.

Venemaa välisministeerium teatas varem, et vaatamata korduvatele pöördumistele Tallinna poole lõpetada selline häbiväärse praktika, on Eestis võetud kurss fašism teadlikule populariseerimine — "levitatakse vastavat "patriootlikku" kirjandust, nendele sabatitele kaasatakse noorte ja isegi lasteorganisatsioone", vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Venemaa vastas Waffen-SS-i standartenführeri heroiseerimisele Eestis >>

Venemaa on juba korduvalt juhtinud ka Euroopa tähelepanu mitmete riikide katsetele "sulgeda silmad kasvavatele neonatsismi tendentsidele, süstemaatilistele vandalismiaktidele Teise maailmasõja mälestiste ja haudade suhtes."

165
Tagid:
fašism, mälestuspäev, poliitika, ausammas, Teine maailmasõda, Waffen-SS, Venemaa suursaatkond, EKRE, Lihula, Eesti, Venemaa
Teema:
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi (38)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde