Ukraina president Petro Porošenko

Porošenko promob valimisvõiduks Venemaad

57
(Uuendatud 09:44 03.09.2018)
Ukraina iseseisvuse aastapäeva tähistamine toimus suure kärina ja mürina, paatose ja sõjatehnika roomikutelõgina saatel, pikkade kõnede ja Euro-Atlandi kuraatorite rohke osalemise tähe all.

Njura N. Berg, agentuurile RIA Novosti

Tähistati laialt, kiivalt ürituste eelarvet varjates, nagu oleks see juubel või tähistataks enneolematu strateegilise abi saamist, mis nõuetekohast vormistamist nõuab. Pidustuste kõrghetkeks oli planeeritud sõjaväeparaad — kummaline sümbioos vanast nõukogude-aegsest sõjatehnikast ja teoreetiliselt moderniseeritud Ukraina relvastuse mulaažidest, kingitud päikeseprillidest ja kelmikalt "Pentagoni stiilis" sõduritele pähe kanditud barettidest, no ja üldse — paksust Ameerika-meelsusest.

Kui kõrvale jätta kõik koored ja sõklad, oli see president Porošenko etteaste.

Porošenko: Venemaa on asunud "sekkuma" Ukraina valimistesse >>

Petro Oleksijevitšil seisavad valimised ees, tema reiting on lubamatult madal, mistõttu on selge, et löögirusikasse kogutakse kõik vahendid, et olukord enda kasuks pöörata. Ja vabariigi aastapäeva tähistamine oli paatoslik avamäng kindlalt alanud jõhkrale võimuvõitlusele.

Lahendada tuleb väga keeruline ülesanne — veenda riigi elanikkonda mitte uskuma oma silmi, kõrvu ega rahakotte, unustama arvukad skandaalid presidendi äridega, maksuparadiisis registreeritud firmadega, tema puhkuste ja lõputute valedega ning uskuma virtuaalset reaalsust, mida toodab mobiliseeritud, küüniline, oma endiste patroonide lõpututus ümberkehastumiste ja reetmiste ahelas karastunud poliittehnoloogide armee.

Kuid Porošenkot see ülesanne ei kohuta. Presidendi kahekümneminutiline kõne oli manifest kandideerimiskavatsusest ja deklaratsioonist minna võitluses trooni pärast võiduka lõpuni. Tegelikult ei sisaldanud esinemine mingeid sensatsioonilisi ega uudseid avaldusi. Selles loeti üles ikka need lõplikud hüvastijätmised Venemaaga nende kõigis ilmingutes.

Porošenko rebis taas puruks viimasedki ühendusniidid "impeeriumi kompostihunnikuga", raporteeris Vene gaasi tagasilükkamise aastapäevast (see tähendab selle sama Vene gaasi tagasiostmise algusest Slovakkialt), enneolematust musklitekasvatamisest ennastsalgavas võitluses hübriidvaenlasega.

Auru all: Ukraina kummalised arvutused >>

Ta naelutas okupanti üha uuesti ja uuesti häbiposti, rebis põhjanaabri salakavalatelt plaanidelt katteid, teatas eelseisvast Venemaa jõhkrast sekkumisest Ukraina valimistesse, avastas relvastatud sissetungijate horde, et samas rõhutada valmisolekut neile vastu seista ja võita, korrutas UPA*-lt (Ukraina rahvuslik vabastusarmee 2. maailmasõja ajal – toim.) laenatud uut sõjaväelist tervitust ja püüdis hoolikalt vältida rääkimist temale usaldatud kodumaa majanduslikust seisundist.

Sõdurid langesid tavapäraselt minestusse ja tsiviilisikutest publik tundis hüpnootilisest ühtsusest vaimustust. Ei mingeid värskeid mõtteid, mitte midagi, Jumal hoidku, ootamatuste eest. Seda pole tõesti vaja.

Täna on ülesandeks muuta rahvus lõplikult monoliitseks, et ta ei esitaks küsimusi, tunneks pidevalt uhkust, oleks valvas vaenlaste suhtes, valmis taluma sõjaraskusi ja surema.

Üle selle monoliidi peaks kõrguma kõige laitmatum rahvuslane, kõige kirglikum õige usu eest võitleja, kõige pühendunum Ukraina keele eestkostja, kõige osavam strateeg, kõige kompromissitum Venemaa vaenlane. Selleks on mobiliseeritud tasuliste promootorite ja vabatahtlike jumaldajate armee. Kõik on koondatud üheainsa eesmärgi — Porošenko teise presidendiaja saavutamiseks.

Huvitav on seda tehnoloogia toimimist vaadata, sest just selle abil rullub järgmise üheksa kuu jooksul meie ees lahti mitme-žanriline etendus mehe edasijõudmisest, kelle reiting on täna madalam isegi tema koomikutest konkurentide omast.

Selleks pole palju vaja, vaid vihkamist ja unistust. Unistus peaks olema võimalikult ebareaalne, vihkamine aga vastupidi ilmselge ja piiritu.

Sõnumi selle kõige üldisemal kujul kannab massidesse president ise, jaotades samal ajal oma plaani tehnoloogilisteks fragmentideks. Lahingusse saadetakse ka meedia- ja suhtekorraldusväed — alates kindralist viimase "porohobotini" (v.k. "порохобот" – P. Porošenko huvides võrgus toimetav troll – toim.).

Itaalia poliitik: Euroopa Liit asus Donbassi konfliktis valele poolele >>

Alustame ehk vihkamisest. Loomulikult Venemaa vihkamisest. See on Porošenko valimiskampaania üks peamistest kandvatest vaaladest, universaalne võti ja tõrgeteta selgitus igasuguste probleemide lahendamisel. Vajalikku toonust hoitakse pidevalt üleval kogu ahelas — tavalisest infosõjast kuni härra presidendi endani.

Intervjuus Financial Timesile kinnitas Porošenko, et edukad läänemeelsed reformid võivad seiskuda Venemaa sekkumise tõttu, mis on tulemas ja juba käimas. Ja need pole mitte ainult kaubandussõjad ja soomustatud raudruunade kabjaplagin, vaid ka küberrünnakud, sotsiaalvõrgustikud, televisioon, raadio ja internet.

Petro Porošenko tormab sündmustest ette
© Foto : Администрация Президента Украины

Samaaegselt presidendiga hakkasid Venemaa sekkumisest Ukraina valimistesse kooris rääkima ka kümned Ukraina arvamusliidrid. Näiteks rahvasaadik ja valveopositsionäär Dmitri Tõmtšuk luges üles Venemaa mõjuagendid ajakirjanike, politoloogide ja majandusteadlaste seas.

Lisaks on lahingusse astunud ka nn porohobotlik sõjasulastest jalavägi, ja juba on näha, kuidas sajad kontod sotsiaalvõrgustikes on teema üles võtnud. Tööd on nii palju, et kümnikud ja sadakondade ülemad ei jõua erinevaid tekstide variante genereerida, võrgukirjanikud kütavad ikka samade tekstilõikudega.

Samal ajal toimub äge rünnak ideoloogiliste vastaste võrgulehtedele, mida blokeeritakse ja eemaldatakse boti (võrgus tekstisõnumeid genereeriv robot – toim.) rünnakute tõttu sadade kaupa päevas. On võimatu mitte kahtlustada teatud liiki korporatiivset koostööd Ukraina võimude ja sotsiaalvõrgustike, näiteks Facebooki, juhtkonna vahel.

Eraldi rinne on avatud võitluseks "vantide" vastu. Otse neid rünnata on mõttetu, seetõttu kasutatakse endisi Maidani-vastaseid, kellel on selles keskkonnas endiselt laialdased sidemed, kuid kes nüüd on leidnud priske ninaesise Petro Porošenko juures.

Nendele on tehtud ülesandeks kui mitte kanaliseerida pettunumist Ukrainas vihasse Venemaa vastu, siis vähemalt oluliselt nõrgendada vaenu Lääne kuraatorite vastu ja samaaegselt äratada heatahtlikku huvi Porošenko kui ainsa tõelise Ukraina patrioodi vastu.

Ukraina sai NATO kandidaatriigiks >>

Justkui vile peale ilmusid sadadel kontodel identsed vaimustunud kiidulaulud (või tagasihoidlikumad tunnustusavaldused) tema vabanduste kohta Ukraina rahva ees lubaduse pärast lõpetada sõda loetud tundidega, mida ta täita ei suutnud.

Et parem hilja kui mitte kunagi ja peab olema julgust ja ausust, nagu Petrol, et oma vigu tunnistada. Kohe hakkas tulema sadu edasipostitusi ja tuhandeid laike. Need on poliittehnoloogia seisukohast, muide, täiesti pragmaatilised sammud — liita ringkäenduse ja kiitusega mõttekaaslased ja töödelda ettevaatlikult vastaseid nende positsioone õõnestades.

Nüüd unistusest. Millest peaks Petro Porošenko versiooni järgi lihtne ukrainlane täna unistama? Eranditult üllastest asjadest. Tuleks unistada kodumaa astumisest NATO-sse ja Euroopa Liitu, Krimmi tagasisaamisest, oma lipu heiskamisest Donbassis ja ukraina keele totaalsest ja kompromissitust võidust.

Neile, kellel unistamine ei edene, on omad meetodid. Tihti naerdakse patriootide sööstute ja Ukraina kolmhargi kujutamise üle käepäraste vahenditega — seapeki, küünalde, tankide, vorstide, melonite ja arbuuside, pannkookide, noorte patriootide kehadega… Aga see tehnoloogia on hästi sisse töötatud ja toimib jätkuvalt.

Mida mõttetumate tegevustega on inimesed hõivatud, seda lihtsam on neile sisendada allumist ja kuulekust, vaimustust ja entusiasmi. Seega on meid ees ootamas erinevates kombinatsioonides võitudel, reetmistel ja häbil põhineva kõikehõlmava paranoia karmistumine. Vastasel korral Petro Oleksijevitš teist presidenditähtaega ei näe…

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

*Venemaal keelustatud terroriorganisatsioon

57
Tagid:
analüütika, poliitika, sõjatehnika, iseseisvus, valimised, EL, NATO, Petro Porošenko, USA, Ukraina, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde