Presidendid: Vladimirr Putin ja Emmanuel Macron

Emmanuel Macron kutsus üles täielikult ümber mõtestama Venemaa ja Euroopa suhteid

71
(Uuendatud 20:49 31.08.2018)
Soome-visiiti lõpetades rõhutas Emmanuel Macron, et Euroopa riigid peavad rajama mandril uue turvalisuse arhitektuuri ning seda koos Venemaaga.

TALLINN, 1. september — Sputnik. Prantsuse ajaleht L'Opinion märgib, et tema üleskutsed suhete läbivaatamiseks ja ümbermõtestamiseks ühilduvad projektiga, mis saab esitatud lähikuudel, arvestades uut geopoliitilist olukorda, mida märgistab USA presidendi usaldamatus NATO suhtes, vahendab portaal Inosmi.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kõneles Helsingis viibides Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete täiel määral ümbermõtestamisest, seda eeskätt julgeoleku ja riigikaitse valdkonnas selle piirkonna stabiilsuse säilitamiseks.

"Meie huvides on, et Euroopa Liidul oleksid strateegilised partnerlussuhted meie lähimate naabritega, sealhulgas julgeoleku ja riigikaitse valdkonnas," teatas Prantsusmaa riigipea oma Soome kolleegiga ühisel pressikonverentsil.

"Reetur Macron" on hakanud Putini tsitaatidega rääkima>>

"Ma leian, et meil tuleb täielikult ümber mõtestada meie "külma sõja" järel kujunenud suhted Venemaaga," teatas Macron. "Kahe viimase aastakümne vältel oleme jäänud ekslike otsuste ja arusaamatuste vangistusse, mis on viinud selleni, et me pole suutnud teha õigeid järeldusi."

"Meil seisab ees palju tööd, arvestades kõike, mis on viimastel aastatel aset leidnud, ent me peame selle arutelu käsile võtma," lisas ta, nimetades seetarvis kaht tingimust.

"Me peame olema Euroopa Liidu sees märksa tugevamad, meil peab olema strateegiline autonoomia. Ilma piisavalt tugeva riigikaitseta ja turvasüsteemita ei saa strateegilistest partnerlustest juttugi olla," väitis Macron.

Venemaa peab samuti tegutsema, eriti lahenduse leidmisel Ukraina konfliktile, mille algusest peale on hukkunud 10 000 inimest ja mis käesoleval ajal on ummikusse jooksnud.

Macron ja Niinistö jõid Helsingi turuplatsil kohvi>>

"Me ei tohi mõne viimase aasta sündmusi unustada, see oleks väär. Küsimusele tuleb läheneda realistlikumalt, võttes arvesse eeltingimusi, mida ma mainisin, ja rohkem süvitsi koostööd tegema. See on ka võimalik, kuid selleks peavad mõlemad pooled tahet ilmutama," jätkas Macron.

Üleskutsed "Euroopa arhitektuuri ümbermõtestamisele" ja "täielikule suhete uuendamisele" ühildub Euroopa julgeoleku tugevdamise projektiga, mida Emmanuel Macron "lähikuudel" tutvustada tahab, pidades silmas uut geopoliitilist olukorda, mida märgistab USA presidendi Donald Trumpi usaldamatus NATO suhtes.

"Euroopa ei saa enam omaenese julgeoleku küsimuses tugineda USA-le. Seetõttu tuleb võtta endale vastutus ning tagada oma turvalisus ja suveräänsus. Me peame silmas pidama külma sõja tagajärgi," teatas Prantsusmaa president oma esinemisel Prantsusmaa saadikute ees.

"Uus solidaarsus nõuab Euroopa riigikaitse ja julgeoleku ülesehituse ümbermõtestamist kõikide Euroopa partnerite, sealhulgas ka Venemaa kaasamisega," lisas Macron.

Venemaa president Vladimir Putin ja Prantsusmaa riigipea Emmanuel Macron
© Sputnik / Михаил Климентьев

Macron: EL-i julgeolek ei tohi enam sõltuda USA-st>>

Mai lõpul toimunud Peterburi-reisil sõlmisid Putin ja Macron kokkuleppe asuda välja töötama küberruumis käitumise ühist reeglistikku.

Viimastel aastatel on pinged Venemaa ja Euroopa Liidu vahel kasvanud Venemaa rolli tõttu Ukraina konfliktis. EL pikendab järjepidevalt pärast Krimmi annekteerimist Moskva poolt ja venemeelsete võitlejate sõjategevust Ida-Ukrainas 2014. aastast kehtivaid majandussanktsioone Venemaa vastu.

71
Tagid:
julgeolek, NATO, Vladimir Putin, Sauli Niinistö, Donald Trump, Emmanuel Macron, EL, USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde