Prantsusmaa president Emmanuel Macron

"Reetur Macron" on hakanud Putini tsitaatidega rääkima

77
(Uuendatud 17:19 30.08.2018)
Prantsuse Vabariigi praegusel juhil on palju puudusi, alates madalast reitingust ja lõpetades Napoleoni ambitsioonidega, kuid poliitilise vaistuga on tal kõik korras, arutleb artikli autor.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autoragentuurile RIA Novosti

Prantsusmaa president Emmanuel Macron esines Pariisis Prantsusmaad välismaal esindavatele suursaadikutele, kus ta teatas muutustest Prantsusmaa senises positsioneerimises maailmas, samuti tegi tõsise avalduse kogu Euroopa Liidu välispoliitika muutumise kohta.

Macron: EL-i julgeolek ei tohi enam sõltuda USA-st >>

Võib kindlalt väita, et tema seisukohad ei meeldi ühelegi läänemaailma liidrile. Alates Donald Trumpist, kellel on põhjust süüdistada Makroni transatlantilise solidaarsuse puudumises ja lõpetades Angela Merkeliga, kes võib talle teha suisa etteheiteid reetmises, kuid mitte transatlantiliste solidaarsuse, vaid Euroopa huvide reetmises. Berliinile ei saa meeldida Pariisi soov ehitada üles strateegiline partnerlus Venemaa ja Türgiga, kusjuures ilma igasuguste teostamatute eeltingimusteta.

Emmanuel Macroni ei maksa hukka mõista, sest globaalses poliitikas kehtib alati reegel: õigel ajal reetmine ei olegi reetmine, vaid ettenägelikkus.

Prantsuse Vabariigi praegusel juhil on palju puudusi, alates madalast reitingust ja lõpetades Napoleoni ambitsioonidega, kuid poliitilise vaistuga on tal kõik korras.

Emmanuel Macron võttis oma kõnes läbi mitmed rahvusvahelise elu valupunktid, nimetades Venemaad, Türgit, Süüria kriisi, suhteid Ameerika Ühendriikidega ja isegi Ukrainat. Kõigis punktides väljaöeldu osutus üsnagi skandaalseks, sest tema seisukohad on nüüd vastuolus mitte ainult Washingtoni arvamusega, vaid ka tema enda varasemate avaldustega.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron Peterburi majandusfoorumil
© Sputnik / Владимир Астапкович

Kõne ehk kõige säravamaks episoodiks sai Vladimir Putini tsiteerimine Süüria teemal. Kuigi Macron ei maininud Venemaa presidenti, mõistsid kõik, kes ja millal soovitas, et las Süüria inimesed ise otsustavad, kes Süüriat juhib.

Kuigi Prantsusmaa president ütles, et Assadi võimul säilitamine "oleks kohutav viga", tunnistas ta, et "ei Prantsusmaa ega ükski muu riik ei tohiks nõuda, kes peaks Süüriat valitsema" ja et tuleb "luua tingimused, milles Süüria rahvas saaks selle probleemi lahendada."

Vaadakem neid avaldusi USA riigidepartemangu silmadega. Trumpi administratsiooni rahastatavad "Valged kiivrid" valmistuvad aktiivselt järjekordseks keemiarelva kasutamise provokatsiooniks, Süüriale läheneb USA laevastiku löögieskaader, Ameerika diplomaadid teevad sõjakaid avaldusi ja ähvardavad Assadi karmilt karistada keemiarelvade kasutamise eest ja nüüd teatab Macron äkki selle kõige toetamise asemel, et Assad on muidugi halb, humanitaarkriis Idlibis samuti ja Süüriat võib pommitada ka, kuid las süürlased ise otsustavad, kuidas edasi elada.

See ei ole lihtsalt geopoliitiliselt Venemaa-vastaselt rindelt deserteerimine, vaid tõeline sabotaaž.

Veel üks mõte, mis ei pruugi Trumpi administratsioonile ja USA presidendile meeldida, oli üleskutse mitte loota Euroopa julgeoleku küsimuses ameeriklastele ning tagada Euroopa suveräänsus iseseisvalt.

Kui vaadata nendele Macroni teesidele Trumpi silmadega, saame järgmise pildi: selle asemel, et ameeriklastele "katuse" eest rohkem maksta, nagu Trump nõudis, kutsub Prantsusmaa liider üles tegelema "julgeoleku impordiasendusega". See tähendab, et ameeriklased mingit raha ei näe ja kaalul on Trumpi nõutud kaks protsenti Euroopa SKTst.

Oheliku otsas Macron tahaks olla nagu Putin >>

Just sellist andamit nõuab Washington "kaitsekulutuste vormis" Euroopa Liidult, mis praktikas muutub "NATO kulutuseks", mis aga on Pentagoni ja USA sõjatööstuskompleksi sissetulek. Macron väljendas tegelikult vastumeelsust kulutada kümneid miljardeid dollareid aastas andamile Ameerika Ühendriikide jaoks.

Washingtonile ei saa see meeldida. Veelgi enam, kui vaadata veel üht Prantsusmaa presidendi teesi, võib tekkida kahtlus, et tal on veelgi revolutsioonilisemaid ideid. Näiteks teatas ta, et ilma Venemaa ja Türgiga suhteid ümberformateerimata ei saa Euroopa Liit pikas perspektiivis oma julgeolekut tagada.

Ja nüüd, jättes kõrvale "Türgi probleemi", vaadakem kaarti ja küsigem: tagamaks kaitset kelle või mille eest on Macronil vaja suhete ümberkujundamist Venemaaga? Kas selleks, et kaitsta end Hiina eest? Uskumatu. Kaitseks Lähis-Ida põgenike sissevoolu eest? Selleks piisab Türgist ja isegi Euroopa Liidule on suure sisserändajate sissevoolu tõkestamine poliitilise tahte, mitte sõjalise võimekuse küsimus. Terrorismivastane võitlus? See on eriteenistuste töö ja koostööks Venemaaga selles küsimuses ei ole suhete ümberkujundamine vajalik, Moskva on niigi valmis terrorismivastases võitluses koostööd tegema kõigiga, kes sellest huvitatud on.

Macron tunnistas Venemaa asendamatust >>

Nagu ütles Sherlock Holmes: "heitke kõrvale kõik võimatu ja see, mis alles jääb, ükskõik kui uskumatu see ka ei tundu, ongi vastus." Jääb kolm võimalikku varianti: kas Macron ütles välja mingi diplomaatilise rumaluse (mida samuti mõnikord juhtub); või ta kardab, et ilma Venemaaga suhteid ümberformeerimata ei oleks Euroopa Liit kunagi kaitstud Moskvast lähtuvate ohtude eest; või vihjas ta sellega soovile reformida suhteid Venemaaga, et tagada Euroopa julgeolek punatriibu-tähelise ohu eest, mida (seni) ei saa avalikult kuulutada.

Samas, kui Prantsusmaa president rääkis selgelt vajadusest, et eurooplased peaksid ise tagama "Euroopa suveräänsuse", on ilmne, et see ei ole "torge" Moskva, Pekingi ega Ankara suunas. Seda enam, et Euroopa (ja ka mistahes muu) suveräänsuse kontseptsioon põhjustab allergiat ainult ühes maailma pealinnas, mis väidab end olevat maailma hegemoon.

Muide, USA etteheidetest Macroni liidriambitsioonidele rääkis ta samuti, märkides vajadust ehitada üles õiglasem rahvusvaheline kaubandus ja mitte "leppida ühe [riigi] ülemvõimu ja ülejäänute eraldamisega." Kes oleks võinud arvata, et seda ütleb seesama president, kes alles aasta tagasi nimetati Trumpi sõbraks ja kelle suhteid USA presidendiga tähistati kelmika ameerika terminiga "bromance" (sõnadest "bro" – vennas, semu ja "romance" — romantika, intiimsus).

Nagu tänapäeva poliitikas kombeks, rõhutas Macron oma peamist Euroopa tulevikuideed ka Twitteris: "Täna esitatud küsimus: kas Hiina ja Ameerika Ühendriikide arvates on Euroopa selline võimukeskus, millel on nendega võrreldav heaolu? See pole nii. Selle ülesande täitmiseks peame globaliseerumise tingimustes taastama humanistliku Euroopa."

Püstitatud eesmärgid on arusaadavad. Prantsusmaa pretendeerib juhtrollile ELs ja näeb Euroopat ühe maailma jõupoolusena samas kaalukategoorias USA ja Hiinaga. Selle ülesande täitmiseks vajalik ideoloogiline sisu – "Euroopa humanism" — on juba välja valitud. Probleem on selles, et Macron eksis kaasaja põhiküsimuse tuvastamisega. Euroopa ja mistahes riigi või riikide koalitsiooni jaoks, mis ei lepi Ameerika hegemooniaga, kõlab see peaküsimus täna hoopis teisiti, selle sõnastas üks Vene popkultuuri XX sajandi klassikuid:

"Mida on väärt tuhat sõna, kui vaja läheb karmi kätt."

Vastuse sellele küsimusele saame me üsna varsti, sest Prantsusmaa liidri ambitsioonid pannakse kindlasti proovile juba lähiajal. Kuid Venemaa huvide seisukohast on uudised positiivsed: ühist Läänt ei ole enam ja see teeb rõõmu.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

77
Tagid:
analüütika, poliitika, julgeolek, NATO, Emmanuel Macron, Donald Trump, Vladimir Putin, Euroopa, Hiina, Prantsusmaa, USA, Venemaa, Türgi, Süüria
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde