Kapitooliumihoone Washingtonis

USA uued Venemaa-vastased sanktsioonid on jõustunud

63
(Uuendatud 14:11 27.08.2018)
USA uued, "Salisbury juhtumile pühendatud" Venemaa-vastased sanktsioonid jõustusid 27. augustil kell 00:00 Washingtoni aja järgi.

TALLINN, 27. august – Sputnik USA Riigidepartemangu vastav korraldus on föderaalses registris ja avaldati nädalavahetusel ametlikult, vahendas RIA Novosti.

Uued piirangud tähendavad igasuguse Ameerika Ühendriikide abi lõpetamist Venemaale, välja arvatud "kiireloomuline humanitaarabi, toiduained ja muu põllumajandustoodang." 

Samuti lõpetab välisministeerium litsentside väljaandmise Venemaa riiklikele ettevõtetele relvade ja kahese otstarbega kaupade ekspordiks.

Seda ei kohaldata kosmoses tehtava koostöö ja tsiviillennunduse ohutuse tagamiseks vajalike kaupade suhtes. Ka muud erandid on lubatud.

Lisaks sellele keelatakse Venemaale igasugused krediidid, laenugarantiid ja muud rahalised toetused USA krediidiasutuselt. 

Uue sanktsioonide paketi kasutuselevõtmise aluseks olid Suurbritannia süüdistused Moskva vastu keemiarelvade kasutamises Salisburys — Ühendkuningriigi keemiarelvade uurimislabori külje all.

Novembris võidakse kehtestada teine, veel rangem sanktsioonidepakett. Eeldatakse, et keeld mõjutab Venemaa juriidiliste isikute finantseerimist, kaupade eksporti ja importi.

Venemaa positsioon

Vladimir Putin nimetas uusi sanktsioone kasutuiks ja mõttetuiks. Samal ajal väljendas ta lootust, et USA mõistab senise poliitika läbikukkumist ja siis naasevad Moskva ning Washington tavapärasesse koostöörežiimi.

Saksa välisminister kavatseb revideerida riigi suhteid USA-ga >>

Asevälisminister Sergei Rjabkov märkis, et Moskva vastus ei pruugi olla analoogne. Ta selgitas, et sanktsioonidele saab vastata sümmeetriliselt ja asümmeetriliselt, võib laiendada ka oma sanktsioneeritud poliitikute nimekirju.

Skripalide juhtum

Neljandal märtsil mürgitati Ühendkuningriigi suurima keemiarelvi uuriva kompleksi Porton Downi lähistel Salisburys sõjaväeluure endisest ohvitserist reetur Sergei Skripal ja tema tütar Julia, millega põhjustati suur rahvusvaheline skandaal.

London väitis veel enne uurimise algust, et juhtumiga peab seotud olema Vene riik, kuid Moskva eitas absurdset süüdistust kategooriliselt. 

Vene pool nõudis korduvalt juurdepääsu uurimisprotsessile ja oma kannatadasaanud kodanikele, kuid Briti ametivõimud ignoreerisid kõiki taotlusi.

Endine Briti välisminister Boris Johnson, kes süüdistas Venemaad, nimetas oma käsutuses olevaid "süütõendeid" "uskumatuiks".

Süüdistused osutusid aga fabritseerituiks: Briti kaitseministeeriumile alluva Porton Downi keemiarelvalabori juht kinnitas, et eksperdid ei suutnud vastupidiselt Londoni väitele mürkaine päritolu kindlaks teha.

Mai keskel kirjutati endine luuraja haiglast välja, tema tütar vabanes juba aprilli keskel ja teatas, et naaseb Venemaale.

63
Tagid:
Porton Down, piirangud, sanktsioonid, Julia Skripal, Sergei Skripal, Sergei Rjabkov, Boris Johnson, Vladimir Putin, Porton Down, Salisbury, Suurbritannia, USA, Venemaa
Teema:
"Inglanna õiendab häda" (136)
Samal teemal
Lääs ei oska Venemaaga käituda
Mis juhtub, kui Türgi lahkub NATOst?
Moskva ja Berliin on valmis Ameerikale vastu astuma
Briti välisminister leidis vastaspoole silmast pinnu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde