Justiitsminister Urmas Reinsalu

Eesmärk õigustab vahendeid - Eesti minister ähvardab Venemaad

148
(Uuendatud 13:27 26.08.2018)
Hubase koha eest parlamendi- ja ministeeriumiparadiisis on mõned Balti riikide poliitikud valmis kõige ootamatumateks väljaastumisteks. Näiteks nõudes Venemaalt regulaarselt mingisuguse kahju hüvitamist.

Vladimir Barsegjan, raadio Sputnik

Eesti justiitsminister Urmas Reinsalu on jäänud truult ühe kinnisidee juurde — igal hinna eest võimul püsida.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Дружинин

Reinsalu sattus riigipiruka juurde külaltki noorena, ühinedes Res Publica partei juhatusega. Noored, kes lõid endast kuvandi kui "värske õhu puhangust" poliitikas, kui õigluse eest võitlejate äraostmatust väesalgast, said valijatelt piisava hulga hääli ning ka kohad parlamendis. 

Istunud mugavatesse tugitoolidesse, läksid nad heal meelel kaasa kõigi võimu kiusatustega ja unustasid oma lubadused. Seetõttu kadus noorte populaarsus kiiresti. Selleks, et poliitmaastikult mitte päris kaduda, tuli neil ühineda Isamaliidu rahvuslastega.

Siltide vahetusest oli abi vaid üürikeseks ajaks ja nüüd ähvardab sedagi poliitilist liitu hääbumine, millega kaasneks aga ilusa parlamendisaadiku ja ministri elu lõpp, mis on Reinsalu jaoks juba tavapäraseks muutunud.

Seepärast Urmas visklebki meeleheitlikult päästerõnga otsinguil, mis hoiaks teda pinnal ja "suure poliitika" harjal. Lahendusena näeb ta "igihaljast" ideed rahalisest hüvitisest, mida Venemaa peaks Eestile väidetava okupatsiooni eest maksma.

Esmakordselt proovis hr. Reinsalu seda teemat juba 2015. a. detsembris, mil ta allkirjastas Eesti Vabariigi nimel — omamata selleks muide mingeid volitusi — Baltimaade memorandumi, et jätkata Nõukogude Liidu väidetava okupatsiooni poolt neis riikides tekitatud "kahju" kokkulugeva komisjoni tegevust. 

Eesti valitsust niisugune isetegevus ei vaimustanud, ja toonane peaminister Taavi Rõivas oli sunnitud liiga iseseisva justiitsministri algatusest distantseeruma. Nüüd kordub kõik uuesti.

Läti Rahvusraamatukogus toimus 21. augustil Eesti ja Läti valitsuste esimene ühiskoosolek, mis oli pühendatud mõlema riigi 100. aastapäevale. Selle sündmuse raames räägiti palju sõprusest ja koostööst ja võiks öelda, et tegu oli täiesti tavalise, mitte millekski kohustava rituaalse sündmusega, kui poleks üht asjaolu.

Koosolekul osalenud Eesti ja Läti justiitsministrid Urmas Reinsalu ja Dzintars Rasnacs allkirjastasid avalduse, milles järjekordselt räägitakse, kui "tähtis" on NSV Liidu õigusjärglaseks olevale "Vene Föderatsioonile kahjunõude" esitamise võimaluse uurimine.

Eesti uus peaminister Jüri Ratas oli seepeale sunnitud teatama, et niisuguse sammu näol on tegu Reinsalu isikliku algatusega ja et õiguslikust seisukohast on väljaütlemine täiesti õigustühine. Kõik see tekitab mõningast arusaamatust.

Mis valitsus see on, kus iga minister tegutseb omapäi, esinedes riigi välispoliitikat puudutavais küsimustes isiklike algatustega?

Kreml kommenteeris Eesti ja Läti plaani "nõukogude okupatsiooni" eest kahjutasu nõuda >>

Kaua aega tagasi paigutas üks Euroopa ajalehtedest oma veergudele karikatuuri, mis iseloomustas Eesti poliitikuid.

Nad olid kujutatud lastena, kes liivakastis mängivad. Pildi tähendus oli selge ja kirjeldas tolleaegsete riigijuhtide poliitilise mõtlemise taset. 

Möödusid aastad, kuid liivakastis istunud poisid ja tüdrukud ei taha kuidagi suureks kasvada. Väliselt on tegu igati täiskasvanud onude ja tädidega, kes ei ole aga seni oma tegevuse tagajärgedele mõtlema õppinud.

Kuigi, kui loobuda kõrgematest aadetest, siis praktilisest vaatepunktist on Urmas Reinsalu arvestused tõenäoliselt põhjendatud ja 2019. aasta märtsis saavutab ta taas oma eesmärgi – saades uuesti parlamendisaadikuks. Tema jaoks pühitseb sellise eesmärgi saavutamine igasugused vahendid.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

148
Tagid:
kahjutasu, kompensatsioon, hüvitis, Res Publica, riigikogu, Isamaa, IRL, Dzintars Rasnacs, Urmas Reinsalu, Jüri Ratas, Taavi Rõivas, Läti NSV, Eesti NSV, NSV Liit, Eesti Vabariik, NSVL, Läti, Eesti, Venemaa
Samal teemal
Venemaa suursaadik Eestis: spekuleerimise asemel tuleks dialoogile mõelda
Kaheksa riiki kutsus üles kommunismi kuritegude uurimist jätkama
Avatud ja pühitsetud: Tallinnas on nüüd monument "kommunismi ohvritele"
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde