Kurski lahing

Saksamaa hakkab maailmasõda võitma

240
(Uuendatud 12:38 26.08.2018)
Nõukogude Liidu ohvritega on Lääne agiitprop juba paremini toime tulnud. Kõik natsismi kuriteod on otse öeldes taandatud ainuüksi holokaustile. Igav tõde seisneb aga selles, et suurimad kaotused, mida kandis sõjas nõukogude rahvas, on praegustele kultuursetele eurooplastele reeglina tundmatud

Viktor Marahhovski, RIA Novosti

Saksa riigimeedia avaldas Kurski lahingu 75. aastapäeva puhul mahuka materjali, et ega Saksamaa seda nii väga ei kaotanudki. See tähendab, et lahing ise üldiselt muidugi kaotati, kuid "kaotused ei olnud eriti suured", see kaotus "polnud mingil juhul otsustav" ja selle tähtsus "on Venemaal ülehinnatud". Tuleb välja, et 50-päevase lahingu üheks keskseks sündmuseks olnud tankilahingus Prohhorovka all "said Nõukogude väed hävitavalt lüüa". Mida selle peale kosta?

Esiteks tuleb muidugi fakti tunnistada. Nende sakslaste arv, kes kaotasid Prohhorovka lahingu, Kurski lahingu ja kogu maailmasõja, väheneb täna, 2018. aastal järjest ja varsti pole neid enam üldse. Samal ajal kasvab Teise maailmasõja kõigi lahingute ja kogu sõja võitnud sakslaste arv pidevalt ja jõuab varsti vaata et saja protsendini. Siinkohal käib jutt loomulikult kõikvõimalikest virtuaalsetest tankikestest, laevukestest ja strateegiakestest.

Kuid selline arutlus ei ole sugugi naljakas, sest meie kaasaegse, sealhulgas kaasaegse sakslase jaoks on piir ajalooliste sündmuste ja nende virtuaalse versiooni vahel muutunud üsna ähmasemaks. Nagu ka erinevus reaalse ja virtuaalse maailma vahel üldiselt. Me elame (kaasaegse maailma mõttes) üldiselt "asendustõdede maailmas", kus ümbervaatamisele ja ümberhindamisele ei kuulu mitte ainult reaalsuse tõlgendus, vaid ka see reaalsus ise. Kui veel mõne aastakümne eest arvati, et "igaühel on õigus oma arvamusele, kuid kellelgi ei ole õigust oma faktidele", siis nüüd paistab see seisukoht vähemalt ebaselge.

Kui tänase Saksa ametliku ajalookäsitluse kohaselt võitis Kolmas reich Prohhorovka lahingu ja pealegi veel hävitavalt, siis pole edasist arengusuunda raske ennustada. Kõigis enam-vähem välja arendatud propagandamasinaga arenenud riikides avaneb plastiliinist faktidele muljetavaldav tegevusruum. Pole enam vaja, nagu varem, ebameeldivast lihtsalt vaikida ja mitmekordselt suurendada meeldivat – nüüd võib käigu pealt luua uue mineviku ja isegi oleviku, muutes mida tahes milleks iganes.

Teiseks tuleb meenutada, et see "asendustõdede" võidumarss ei alanud Saksamaal eile. Ainult et alguses oli see vaid sisemine, nüüd aga lööb üha sagedamini ka välja: Saksa meedia ja agiitpropaganda üritavad seda "asendustõde" aeg-ajalt ka teiste ümberkaudsete suhtes kehtestada. Sealhulgas ka tõelise sõja tegelikele võitjatele(siiani siiski üsna saamatult).

Näiteks tol kaugel 2013. aastal hämmastas televaatajaid Saksamaal näidanud telefilm "Meie emad, meie isad" (Unsere Mütter, unsere Väter https://www.youtube.com/watch?v=Gw9dlsO7_bE), mis jooksis suure eduga riiklikus telekanalis ZDF. Filmi sisu ja paatos olid selles, et kõik Saksamaa tavakodanikud, sõltumata rahvusest, olid natsismi ohvrid. Natsid langesid neile Kuu pealt kaela, orjastasid nad ning selle tulemusena tuli Saksamaa juudi rahvusest kodanikel taluda paljude vigade tõttu holokausti ja poolakate rassismi ning Saksamaa kodanikel kaotusi lahingutes ja Nõukogude türannide sissetungi. Neid, kes selle üle nördimust avaldasid, süüdistasid filmi loojad, muide, ülereageerimises ja selgitasid, et "seal pole midagi sellist, mingit eneseõigustamist".

Neli aastat hiljem saime me Urengoist pärit Kolja, kes luges Bundestagis sakslastele paberilt ette nende endi kirjutanud teksti süütutest sõjaohvritest — Wehrmachti sõduritest, kes marssisid süütutena, kümneid miljoneid nõukogude inimesi tappes Volgani ja hukkusid siis süütutena Stalingradis.

Kolmandaks on vaja selgelt mõista, miks selline ajaloo ümberhindamine pole sugugi süütu. Aga sellepärast, et viimastel aastatel käib tinglikus läänemaailmas (kaasa arvatud pikk nimekiri "justkui" lääneriikidest, mis on sinna sattunud vaid tänu teravale vastasseisule Venemaaga) läbimõeldud, süsteemne ja süstemaatiline töö "venelaste humaniseerimiseks". Venemaa on Lääne uues, ümberkujundatud maailmas häkkerrahvas, kes tungib eemalt demokraatiasse; punapäisete, tugeva kehaga naisspioonide rahvas; eksootiliste mürkide tootja ja nagaikadega (lühike nahkpiits – VSL) homofoobsete kasakate rahvas. Ja on selge, et see kohutav riik ei saa kuidagi olla ajaloo suurima sõja peamine võitja ega selle sõja peamine ohver.

22. juuni 1941. aasta varahommikul algas Suur Isamaasõda
© Sputnik / Яков Халип

Nõukogude Liidu ohvritega on Lääne agiitprop juba paremini toime tulnud. Kõik natsismi kuriteod on otse öeldes taandatud ainuüksi holokaustile. Igav tõde seisneb aga selles, et suurimad kaotused, mida kandis sõjas nõukogude rahvas, on praegustele kultuursetele eurooplastele reeglina tundmatud. See-eest teavad nad suhteliselt hästi, et nõukogude sõdurid tungisid Berliini (ühe "asendustõe" tegelase järgi isegi "tungisid Ukrainasse ja Saksamaale") ja hakkasid seal kõiki tulistama, vägistama ja röövima.

Kurski lahing — taplus, mis muutis ajaloo kulgu>>

No muidugi ei saa me võitjad olla. Olla võitjad (isegi kolm inimpõlve tagasi lõppenud sõjas) tähendab praeguste "asendustõe arhitektide" jaoks mõjutustegevuse kapitali ja pehme jõu rakendamist. Seepärast üritataksegi seda mõjutustegevuse kapitali Venemaa käest pidevalt välja tõrjuda. Tulemuseks on Venemaa ja tema kodanike lõplik sulgudest väljatõstmine mistahes õigusnormide puhul ja see ausalt öeldes juba toimub. Idee, et "venelased on XXI sajandi juudid", kellele ei laiene õigus, moraal ega poliitiline korrektsus, muutub üha reaalsemaks.

Ja kuigi tõenäosus, et kollektiivne Läänemaailm üritab Vene küsimuse taas lõplikult lahendada sõjalise jõuga, on kaduvväike (tänu strateegilisele raketiväele ja teistele Venemaa väeliikidele), pole mingit kahtlust, et teisi meetodeid püütakse meile "ärategemiseks" kasutada seda tungivamalt. Ja just sellepärast tuleb tuumaheidutuse kõrval võimalust mööda rakendada ka maailmavaatelist heidutust. See tähendab muuhulgas, et tuleb anda vastu sarvi kõikidele propagandistidele, kes üritavad Suurt Isamaasõda pisutki ümber korraldada ja meid selles sõjas võita.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

240
Tagid:
lahing, Teine maailmasõda, Prohhorovka, Kursk
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde