Maarjamäe memoriaali avamine

Avatud ja pühitsetud: Tallinnas on nüüd monument "kommunismi ohvritele"

326
(Uuendatud 23:17 23.08.2018)
Pirital toimus "kommunismi ohvrite" memoriaali avamine, millel osales Eesti president, ministrid ja totalitaarse režiimi ohvrite sugulased.

TALLINN, 23. august — Sputnik, Ilona Ustinova. Maarjamäe nõlvale, kus toimus neljapäeval, 23. augustil "kommunismi ohvrite" memoriaali avamise tseremoonia, kogunes mitusada inimest.

Ürituse avas Eesti president Kersti Kaljulaid. Esinesid ka justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Memento Liidu auesimees Leo Õispuu, Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu usalduskogu liige Göran Lindblad ja Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. 

Eesti vajab hoidmist

Mälestusmärk koosneb kahest osast. Üks neist — "Teekond" — koosneb kahest kõrgest mustast seinast, mille vahelt tuleb läbi minna kui pimedast tunnelist.

Seintele on graveeritud enam kui 22 000 inimese nimed, kellest paljud surid Teise maailmasõja päevil kaugel oma kodudest. Seda nimekirja täiendatakse järk-järgult. Teine osa — "Koduaed" — on väljak mäeveerul, mida ümbritsevad õunapuud.

Peale Eesti hümni märkis president Kersti Kaljulaid oma sõnavõtus, et soojal augustipäeval asuvad kõik kohaletulnud avaras õunaaias.

Kusjuures teisel pool seina, mis jäi tema selja taha ja kuhu päikesekiired praktiliselt ei jõuagi, on inimeste nimed, kes on Eestis sündinud ja pidanud erinevaid ameteid.

"Siin on emad ja isad, vanaemad, vanaisad ja väikesed lapsed, kuid ei ole neid, kes oleks võinud sündida, kuid ei sündinud, sest potentsiaalsete emade-isade nimed on siinsetel plaatidel. Kõik need inimesed olid totalitaarse kommunistliku režiimi ohvrid," ütles Kaljulaid.

President märkis, et vaba Eesti vabariigi ülesandeks on tagada, et riigis ei juhtuks enam kunagi midagi sellist. Ta võttis oma kõne kokku sõnadega, et kuigi on vaja meenutada lahkunuid, peame me mõtlema ka tulevikule. "Eesti vajab hoidmist," lõpetas Kaljulaid.

Teised sõnavõtjad rääkisid sellest, et totalitaarse kommunistliku režiimi tõttu puhkavad paljude lähedaste inimeste põrmud nüüd teiste riikide pinnas ja mõnede matmispaikade asukohad on siiamaani teadmata. Uus põlvkond Eesti elanikke peaks teadma, mis nende esivanematega sel ajal juhtus. 

"Meie rahva ajalugu kommunistliku režiimi perioodil — on ohvrite ajalugu. Kuid see on ka võitluse ajalugu ja me peame meeles pidama vapraid mehi ja naisi, kes astusid sõna või relvaga seadusetusele vastu," ütles Reinsalu.

Eesti Lutheri kiriku esindaja, lugenud palvet, viis läbi mälestusmärgi pühitsemise tseremoonia. Kõik kõnelejad panid memoriaalile leinapärja, saadetuna vaikuseminutist.

Kogu Eesti leinab igal aastal repressioonide ohvreid, kuid riigi elanike suhtumine memoriaali nimesse on erinev. Paljud leiavad, et see moonutab ajalugu ja on vastuolus terve mõistusega, sest kommunism on õpetus, utoopiline idee, unistus.

Näiteks filosoofiateaduste doktor Rafik Grigorjan leiab, et püstitades mälestusmärke süütutele ohvritele, ei peaks neid nimetama mitte "kommunismi", vaid "totalitaarsete valitsusrežiimide ohvreiks."

Ühekülgne lähenemine probleemile võib luua vale illusiooni, et kõiges on süüdi kommunistlik idee, mitte aga võimusüsteem.

Filosoofiadoktor ja politoloog Eduard Tinni arvates on idee anda mälestusmärgile "kommunismi ohvrite" nimi — rumalus, mis näitab elementaarset kirjaoskamatust või äärmiselt piiratud mõtlemist.

"Kommunism on Karl Marxi poolt formuleeritud Euroopa humanistlik õpetus. Jah, paljuski utoopiline õpetus. Kuid tal on vähe pistmist stalinismi, maoismi, Pol Poti genotsiidi, Põhja-Korea juhtide või muu sellisega," ütleb Tinn.

  • Maarjamäe memoriaali avamine
    Maarjamäe memoriaali avamine
    © Sputnik / Илона Устинова
  • Maarjamäe memoriaali avamine
    Maarjamäe memoriaali avamine
    © Sputnik / Илона Устинова
  • Maarjamäe memoriaali avamine
    Maarjamäe memoriaali avamine
    © Sputnik / Илона Устинова
  • Maarjamäe memoriaali avamine
    Maarjamäe memoriaali avamine
    © Sputnik / Илона Устинова
  • Maarjamäe memoriaali avamine
    Maarjamäe memoriaali avamine
    © Sputnik / Илона Устинова
  • Maarjamäe memoriaali avamine
    Maarjamäe memoriaali avamine
    © Sputnik / Илона Устинова
  • Maarjamäe memoriaali avamine
    Maarjamäe memoriaali avamine
    © Sputnik / Илона Устинова
1 / 7
© Sputnik / Илона Устинова
Maarjamäe memoriaali avamine
326
Tagid:
õunapuud, õunaaed, Koduaed, Maarjamäe memoriaal, Teekond, okupatsioon, Eesti Lutheri kirik, Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu, Eesti Memento Liit, Eesti kaitsevägi, Göran Lindblad, Leo Õispuu, Ribbentrop, Molotov, Konstantin Päts, Kersti Kaljulaid, Urmas Reinsalu, Riho Terras, Maarjamäe, Eesti NSV, Nõukogude Liit, Eesti Vabariik, Pirita tee, Pirita, Saksamaa, Eesti, Venemaa
Teema:
Molotovi-Ribbentropi pakt (18)
Samal teemal
Politoloog: Eesti ajab iganenud solvumiste najal perifeerset poliitikat
Politoloog: kommunismiohvrite memoriaal on sõpruse märk USA-ga
Molotov-Ribbentropi pakt kui "suurim arusaamatus"
Tinn: Eesti ajaloost ei saa Nõukogude perioodi välja visata
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde