Maarjamäe memoriaali avamine

Avatud ja pühitsetud: Tallinnas on nüüd monument "kommunismi ohvritele"

300
(Uuendatud 23:17 23.08.2018)
Pirital toimus "kommunismi ohvrite" memoriaali avamine, millel osales Eesti president, ministrid ja totalitaarse režiimi ohvrite sugulased.

TALLINN, 23. august — Sputnik, Ilona Ustinova. Maarjamäe nõlvale, kus toimus neljapäeval, 23. augustil "kommunismi ohvrite" memoriaali avamise tseremoonia, kogunes mitusada inimest.

Ürituse avas Eesti president Kersti Kaljulaid. Esinesid ka justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Memento Liidu auesimees Leo Õispuu, Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu usalduskogu liige Göran Lindblad ja Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. 

Eesti vajab hoidmist

Mälestusmärk koosneb kahest osast. Üks neist — "Teekond" — koosneb kahest kõrgest mustast seinast, mille vahelt tuleb läbi minna kui pimedast tunnelist.

Seintele on graveeritud enam kui 22 000 inimese nimed, kellest paljud surid Teise maailmasõja päevil kaugel oma kodudest. Seda nimekirja täiendatakse järk-järgult. Teine osa — "Koduaed" — on väljak mäeveerul, mida ümbritsevad õunapuud.

Peale Eesti hümni märkis president Kersti Kaljulaid oma sõnavõtus, et soojal augustipäeval asuvad kõik kohaletulnud avaras õunaaias.

Kusjuures teisel pool seina, mis jäi tema selja taha ja kuhu päikesekiired praktiliselt ei jõuagi, on inimeste nimed, kes on Eestis sündinud ja pidanud erinevaid ameteid.

"Siin on emad ja isad, vanaemad, vanaisad ja väikesed lapsed, kuid ei ole neid, kes oleks võinud sündida, kuid ei sündinud, sest potentsiaalsete emade-isade nimed on siinsetel plaatidel. Kõik need inimesed olid totalitaarse kommunistliku režiimi ohvrid," ütles Kaljulaid.

President märkis, et vaba Eesti vabariigi ülesandeks on tagada, et riigis ei juhtuks enam kunagi midagi sellist. Ta võttis oma kõne kokku sõnadega, et kuigi on vaja meenutada lahkunuid, peame me mõtlema ka tulevikule. "Eesti vajab hoidmist," lõpetas Kaljulaid.

Teised sõnavõtjad rääkisid sellest, et totalitaarse kommunistliku režiimi tõttu puhkavad paljude lähedaste inimeste põrmud nüüd teiste riikide pinnas ja mõnede matmispaikade asukohad on siiamaani teadmata. Uus põlvkond Eesti elanikke peaks teadma, mis nende esivanematega sel ajal juhtus. 

"Meie rahva ajalugu kommunistliku režiimi perioodil — on ohvrite ajalugu. Kuid see on ka võitluse ajalugu ja me peame meeles pidama vapraid mehi ja naisi, kes astusid sõna või relvaga seadusetusele vastu," ütles Reinsalu.

Eesti Lutheri kiriku esindaja, lugenud palvet, viis läbi mälestusmärgi pühitsemise tseremoonia. Kõik kõnelejad panid memoriaalile leinapärja, saadetuna vaikuseminutist.

Kogu Eesti leinab igal aastal repressioonide ohvreid, kuid riigi elanike suhtumine memoriaali nimesse on erinev. Paljud leiavad, et see moonutab ajalugu ja on vastuolus terve mõistusega, sest kommunism on õpetus, utoopiline idee, unistus.

Näiteks filosoofiateaduste doktor Rafik Grigorjan leiab, et püstitades mälestusmärke süütutele ohvritele, ei peaks neid nimetama mitte "kommunismi", vaid "totalitaarsete valitsusrežiimide ohvreiks."

Ühekülgne lähenemine probleemile võib luua vale illusiooni, et kõiges on süüdi kommunistlik idee, mitte aga võimusüsteem.

Filosoofiadoktor ja politoloog Eduard Tinni arvates on idee anda mälestusmärgile "kommunismi ohvrite" nimi — rumalus, mis näitab elementaarset kirjaoskamatust või äärmiselt piiratud mõtlemist.

"Kommunism on Karl Marxi poolt formuleeritud Euroopa humanistlik õpetus. Jah, paljuski utoopiline õpetus. Kuid tal on vähe pistmist stalinismi, maoismi, Pol Poti genotsiidi, Põhja-Korea juhtide või muu sellisega," ütleb Tinn.

  • Maarjamäe memoriaali avamine
    Maarjamäe memoriaali avamine
    © Sputnik / Илона Устинова
  • Maarjamäe memoriaali avamine
    Maarjamäe memoriaali avamine
    © Sputnik / Илона Устинова
  • Maarjamäe memoriaali avamine
    Maarjamäe memoriaali avamine
    © Sputnik / Илона Устинова
  • Maarjamäe memoriaali avamine
    Maarjamäe memoriaali avamine
    © Sputnik / Илона Устинова
  • Maarjamäe memoriaali avamine
    Maarjamäe memoriaali avamine
    © Sputnik / Илона Устинова
  • Maarjamäe memoriaali avamine
    Maarjamäe memoriaali avamine
    © Sputnik / Илона Устинова
  • Maarjamäe memoriaali avamine
    Maarjamäe memoriaali avamine
    © Sputnik / Илона Устинова
1 / 7
© Sputnik / Илона Устинова
Maarjamäe memoriaali avamine
300
Tagid:
õunapuud, õunaaed, Koduaed, Maarjamäe memoriaal, Teekond, okupatsioon, Eesti Lutheri kirik, Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu, Eesti Memento Liit, Eesti kaitsevägi, Göran Lindblad, Leo Õispuu, Ribbentrop, Molotov, Konstantin Päts, Kersti Kaljulaid, Urmas Reinsalu, Riho Terras, Maarjamäe, Eesti NSV, Nõukogude Liit, Eesti Vabariik, Pirita tee, Pirita, Saksamaa, Eesti, Venemaa
Teema:
Molotovi-Ribbentropi pakt (17)
Samal teemal
Politoloog: Eesti ajab iganenud solvumiste najal perifeerset poliitikat
Politoloog: kommunismiohvrite memoriaal on sõpruse märk USA-ga
Molotov-Ribbentropi pakt kui "suurim arusaamatus"
Tinn: Eesti ajaloost ei saa Nõukogude perioodi välja visata