Kirjanik ja Balti riikide ajaloo uurija Vladimir Iljaševitš

Ekspert: Molotov-Ribbentropi pakt on halli propaganda klassikaline näide

128
(Uuendatud 17:51 23.08.2018)
Kirjaniku ja Balti riikide ajaloo uurija Vladimir Iljaševitši arvates on Molotov-Ribbentropi pakt kaasaegse tõlgenduse kohaselt Briti salateenistuste poolt endise Nõukogude Liidu riikide elanikkonna manipuleerimine.

TALLINN, 23. august — Sputnik. Saksamaa ja Nõukogude Liidu mittekallaletungileping, rohkem tuntud Molotov-Ribbentropi paktina on kahepoolne leping, mille allkirjastasid kahe riigi välisministrid Joachim von Ribbentrop ja Vjatšeslav Molotov.

Kahepoolse lepinguna, kinnitas Vladimir Iljaševitš videosillal "Molotov-Ribbentropi pakt: müüdid ja faktid", nägi see kahtlemata ette teatud kohustusi, kuid ei erinenud millegi poolest kümnetest teistest samasugustest kokkulepetest.

Venemaa suursaadik Eestis — spekuleerimise asemel tuleks dialoogile mõelda >>

Seda on lihtsalt demoniseeritud ja kasutatakse propagandistide ja poliitikute poolt täiesti selgetel eesmärkidel – et hävitada igasugune alus arutlusteks poliitilise ruumi õiguspärasusest, mida kunagi nimetati Nõukogude Liiduks.

Teisisõnu, Molotovi-Ribbentropi pakti praegune käsitlus on Iljaševitši arvates musta ja halli propaganda näide.

Musta propaganda näiteks on väidetav "Peeter suure testament", mida tegelikult ei olnud — selle väljamõeldise ja võltsingu "klopsisid kokku" prantslased ja inglased ning kasutasid seda venevastastel eesmärkidel ehtsa pähe.

Halli propaganda all mõistetakse olukorda, kus konkreetne sündinud fakt segatakse valede ja väljamõeldistega, lisades tegelikke fakte.

Molotov-Ribbentropi pakti kohta võib öelda, et see oli olemas ja selle juures olid ka salajased protokollid. Kuid Iljaševitši teada näevad peaaegu kõik sedalaadi lepingud ette nende olemasolu.

Salajasus ei seisnenud mitte selles, et oleks varjatud lepingu olemust, varjati detaile: kuupäevi, konkreetseid täideviijaid ja selliseid asju, mida polnud tingimata vaja teada näiteks geopoliitilistel vastastel.

"Kui Suurbritannia sõlmis Saksamaa kallaletungi eelõhtul lepingu Poolaga, oli ka sellel salajane lisaprotokoll, kus nähti ette Inglismaa abi osutamise Poolale Saksamaa rünnaku korral. Selles ei ole midagi laiduväärset. Ja ei maksa unustada, et Suurbritannia kasutas kogu oma diplomaatiliste jõupingutuste ja salateenistuste arsenali, et avada Hitlerile koridor liikumiseks itta. Sellele on pühendatud kõige tähtsam ja koletuslikum, lihtsalt reeturlik Müncheni sobing, " ütles Iljaševitš.

Briti eriteenuste tegevus

Ei saa ette heita ka mingeid mõjualasid — see on väljamõeldis, mida jällegi levitasid Anglo-Saksi eriteenistused Venemaa ja Ida-Euroopa riikide territooriumil, sest õiguse seisukohast on iga riik mõjupiirkonnaks oma naaberriigile. Näiteks kaasaegsele Venemaale on kõik naaberriigid (sealhulgas Balti riigid) mõjutsoonid, kuid sama kehtib ka Eesti kohta Venemaa suhtes.

"On aga hoopis teine küsimus, kui me räägime mõjualast ja esitame seejuures ka mingeid nõudmisi. Molotov-Ribbentropi paktist ei leia me aga ühtegi sõna, mis viitaks teiste riikide iseseisvuse, riigivõimu ja valitsemissüsteemi kahjustamisele. Veelgi enam, Nõukogude Liidu suursaadikutele anti Stalini ja Molotovi otsene juhis mitte sekkuda Balti riikide siseasjadesse pärast seda, kui siia ilmusid Nõukogude sõjaväebaasid," on Vladimir Iljaševitš veendunud.

Seepärast ei saa Iljaševitši arvates kuidagi rääkida, et Molotov-Ribbentropi pakt nägi ette salaja kommunistliku võimu kehtestamise Balti riikides, nende okupeerimise, anneksiooni, inkorporeerimise — see oleks võltsing, mille mõtlesid välja Briti salateenistused.

Eestiga seonduva osas meenutas Iljaševitš välisminister Karl Selteri poolt veel enne 1939. aasta augustit allkirjastatud Selteri-Ribbentropi pakti — natsi-Saksamaaga sõlmitud sõpruse ja koostöö lepingut. Samasugused paktid sõlmisid Saksamaaga ka lätlased ja leedulased.

"On täiesti selge, et Saksamaa demonstreeris sellise käitumisega oma mõjuvõimu Baltimaades ja Nõukogude Liidul ei jäänud selles olukorras muud võimalust, kui sõlmida leping Saksamaaga, sest Suurbritannia tegi kõik endastoleneva, et suruda omavahel vastamisi Saksamaa ja Nõukogude Liit,"ütles ekspert.

"Seega on Molotov-Ribbentropi pakt klassikaline näide hallist propagandast, mis võltsingute, pettuse ja manipulatsioonitehnoloogia abil loob teatud klišee paljudes sootsiumites, ennekõike noores põlvkonnas," lisas ta.

Molotov-Ribbentropi pakti tõlgendatakse Eestis erinevalt >>

Nagu Sputnik Eesti on juba kirjutanud avati Eestis 23. augustil "kommunismiohvrite" mälestusmärk, see kuupäev on ajastatud Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise aastapäevale. Selle mälestusmärgiga tahavad Eesti ametivõimud jäädvustada rohkem kui 28 tuhande inimese mälestust, kes väidetavalt langesid kommunismi ohvriks. Memoriaali rajamine läks Eesti maksumaksjatele maksma ligi kaheksa miljonit eurot.

128
Tagid:
videosild, propaganda, poliitika, Molotov-Ribbentropi pakt, NSV Liit, Vladimir Iljaševitš, Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Venemaa
Teema:
Molotovi-Ribbentropi pakt (18)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde