Aleksandr Petrov

Venemaa suursaadik Eestis: spekuleerimise asemel tuleks dialoogile mõelda

113
(Uuendatud 19:05 24.08.2018)
Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov rääkis Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingu 79. aastapäevale pühendatud Tallinn - Moskva videosilla ajal mõnede Eesti poliitikute katsetest ajaloolist minevikku "üles soojeneda".

TALLINN, 23. august — Sputnik. Neljapäeval, 23. augusti toimus Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingu (nn "Molotov-Ribbentropi pakti") 79. aastapäevale pühendatud Tallinn — Moskva videosild, kus erakorraline ja täievoliline Vene Föderatsiooni suursaadik Eesti Vabariigis — Aleksandr Petrov kommenteeris Eesti valitsuse esindajate kavatsust nõuda Moskvalt Nõukogude okupatsiooni eest hüvitist. 

"Meie jaoks ei ole mõiste "Nõukogude okupatsioon" vastuvõetav, leiame, et sellised pretensioonid on perspektiivitud," ütles diplomaat. Petrov märkis fakti, et Eesti justiitsminister Urmas Reinsalu rääkis vajadusest Venemaalt "kahjude hüvitamist" nõuda juba varem, eelmise valitsuse koosseisus.

"Eelmine valitsuskabinet distantseerus niisugusest algatusest, öeldes, et tegu on isikliku initsiatiiviga ja seda ei hakata arutama," ütles Venemaa suursaadik. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et praegune Eesti valitsus ei reageerinud kuidagi oma ministri ametlikule avaldusele.

"Meie jaoks on see küsimus igaveseks suletud," rõhutas diplomaat, "Ja me ei tahaks, et see teema tulevikus meie kahepoolseid suhteid mürgitaks."

Aleksandr Petrovi sõnul oleks Eesti ja Läti poolt "Nõukogude okupatsiooni" eest hagi esitamine vastutustundetu ajalooga spekuleerimine.

"On äärmiselt vastutustundetu püüda mäluga spekuleerida, prepareerida ajalugu, proovida seda uute nõuete esitamiseks ära kasutada, vanu solvumisi ellu äratada," ütles ta, vastates küsimusele oma suhtumisest niisugustesse pretensioonidesse." 

Eesti seisab valiku ees

Diplomaat avaldas arvamust, et Venemaa ja Eesti peaks ühendama jõupingutused võitluses ülemaailmsete väljakutsete ja ohtudega, mitte jääma vastasseisu vaimu pantvangideks. Ta teatas, et Venemaa ja Eesti on hetkel valiku ees.

"Me kas võtame koos vastutuse oma tuleviku eest ja teeme sellest lähtudes jõupingutusi kaitsmaks meie ühiseid huve nende ohtude ja väljakutsete eest, millega seisab praegu silmitsi kogu inimkond või jäämegi vastasseisu vaimu pantvangideks, mis viib meid parimal juhul ummikusse," selgitas Petrov.

"Tahaks," ütles Venemaa suursaadik "et teadlikkus tõelistest ohtudest hõlbustaks ühiseid jõupingutusi, mille juurde Moskva Eestit regulaarselt kutsub, sest just nüüd kõlab Euroopa kollektiivse julgeoleku vajaduse tees eriti aktuaalselt, mis on aga võimatu, kui protsessis ei osale kõik maailmajao riigid, sealhulgas Venemaa."

"Ajalugu kutsub meid järeldusi tegema, tahaksin väga, et minevikust õpitaks. Oleme endiselt veendunud, et mõlemad osapooled vaid võidavad heanaaberlike, üksteist austavate suhete olemasolu korral. Oleme valmis oma Eesti naabritega asju ajama vastastikuse austuse ja võrdõigusliku dialoogi raames, "rõhutas ta.

Illustreeriva näitena hindas Venemaa suursaadik kõrgelt Venemaa ja Eesti vahelist regionaalkoostööd, samuti suhtlust kultuurivallas.

Tallinna poolt osales videosillas ka rahvusvaheliste suhete ekspert, kirjanik, Baltimaade ajaloo uurija Vladimir Iljaševitš, kes omakorda rõhutas, et normaalne dialoog Tallinna ja Moskva vahel ei ole võimalik, kuni Eestis ei tule võimule inimesed, kes kaitsevad oma rahvuslikke huve mitte sõnades, vaid tegudes.

Molotov-Ribbentropi pakti tõlgendatakse Eestis erinevalt >>

Iljaševitši sõnul vajab Eesti juhtkonda, kes suhtuks oma riiki "tõeliste riigimeestena", mitte aga mõtetega "kõik kiiresti maha müüa ja kaugele elama kolida."

Tõelise rahvusliku poliitika näitena tõi ta naaberriigi Soome käitumisviisi, kes püüab maksimaalselt ära kasutada oma geomajanduslikku positsiooni ja luua häid suhteid kõigi oma naabritega.

Mineviku arvelt "teenida" lootmine

Sputnik Eesti juba kirjutas, et justiitsminister Urmas Reinsalu ja tema Läti kolleeg Dzintars Rasnacs tegid 21. juunil ühisavalduse, milles kutsuti üles mäletama "Nõukogude okupatsiooni", osutades võimalusele nõuda Moskvalt "kui Nõukogude Liidu õigusjärglaselt kahjude hüvitamist." 

Venemaa juhtkond omakorda on korduvalt väitnud, et mingist Baltimaade okupeerimisest 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt ei saa juttugi olla. Venemaa välisministeerium selgitas, et vaatleb Balti riikide NSV Liiduga liitumist selle aja rahvusvahelise õiguse normidega kooskõlas olevana.

Senaator Morozov: Lätil ja Eestil ei ole juriidilist alust Venemaalt hüvitist nõuda >>

Ministeeriumi sõnul ei saa sõna "okupatsioon" kasutada juba seetõttu, et NSV Liidu ja Balti riikide vahel ei toimunud sõjalisi operatsioone ning vägede sissetoomine viidi läbi lepingulisel alusel ja nende vabariikide võimuorganite selgesõnalisel nõusolekul.

Lisaks sellele juhtisid Lätit, Leedut ja Eestit Nõukogude Liidu koosseisus viibimise ajal (v.a. Saksa okupatsiooni ajal II maailmasõja käigus) rahvuslikud võimuorganid.

113
Tagid:
Molotov-Ribbentropi pakt, kompensatsioon, okupatsioon, Vladimir Iljaševitš, Ribbentrop, Molotov, Jossif Stalin, Aleksandr Petrov, Läti NSV, Eesti NSV, NSV Liit, Eesti Vabariik, NSVL, Läti, Eesti, Venemaa
Teema:
Molotovi-Ribbentropi pakt (17)
Samal teemal
Politoloog: kommunismiohvrite memoriaal on sõpruse märk USA-ga
Baltlaste suur unistus - igaühele vähemalt kolm vene orja
Tinn: Eesti ajaloost ei saa Nõukogude perioodi välja visata