Eesti kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel

Politoloog: Eesti ajab iganenud solvumiste najal perifeerset poliitikat

86
(Uuendatud 10:08 23.08.2018)
Eesti ajab poliitikat, mida täiskasvanud, oma tegude eest vastutav riik teha ei tohiks, usub poliitikavaatleja Aleksandr Nossovitš.

TALLINN, 23. august — Sputnik, Julia Kalinina. Eesti jätkab oma ajaloolist, kommunismi ja natsismi võrdsustamisele suunatud poliitikat, ütles portaalile  Sputnik Eesti vene politoloog Aleksandr Nossovitš.

23. augustil avatakse Maarjamäel totalitaarse režiimi ohvrite mälestuspäeva raames kommunismiohvrite memoriaal ja toimub rahvusvaheline temaatiline konverents.

Vene politoloog ja rahvusvaheline ajakirjanik Aleksandr Nossovitš avaldas kommentaaris portaalile Sputnik Eesti sel teemal oma arvamust: "Eesti Vabariik jätkab oma ajaloolist poliitikat, mis on suunatud kommunismi ja natsismi võrdsustamisele. See poliitika põhjustab perioodiliselt Euroopas skandaale. Ma kahtlustan, et tolle memoriaali avamine provotseerib järjekordse säärase skandaali."

Rahvusvaheline skandaal: Kreeka andis Eestile ajalootunni>>

Aleksandr Nossovitš tuletas meelde, et eelmine sedasorti skandaal puhkes täpselt aasta tagasi, kui Eesti oli Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks ja korraldas Tallinnas Molotov-Ribbentropi pakti järjekordse mälestuspäeva puhul rahvusvahelise konverentsi pealkirjaga "Kommunistlike režiimide kuritegude pärand 21. sajandi Euroopas".

Ekspert peab niisugust sõnastust pseudoteaduslikuks ja pseudoajalooliseks, Tema sõnul käsitleb Baltimade praegune ideoloogia kommunismi ja natsismi kuritegelike ideoloogiatena, kusjuures kommunismi loetakse kuritegelikumaks.

"Need riigid, kus Euroopas on võimul vasakpoolsed jõud, sealhulgas Kreeka, on säärasele pseudoajaloolisele tõlgendusele selja pööranud. See on sünnitas suure rahvusvahelise skandaali ja Kreeka delegatsioon keeldus toona eestisse rulemast," meenutas politoloog.

Ajaloolised faktid ja sündmused on kinnitanud nõukogude sõdurite rolli Euroopa vabastajatena, päästes ta natslikest koonduslaagritest ja holokausti õudustest. Ja Kreeka juhtkond pöördus Eestis poole terava kriitikaga, käsitledes niisuguse pealkirja all korraldatud konverentsi provokatsioonina, mis õõnestab Euroopas rahvusvahelisi suhteid.

"Niiviisi on Eesti iseennast diskrediteerinud, õõnestades oma riigi staatust Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana, kes võttis endale kohustuse hoolitseda rahu säilimise, heanaaberlike liitlassuhete eest EL-i liikmesriikide vahel. See leidis aset tänu tollele provintslikule, perifeersele poliitikale, mida Eesti koos teiste Balti riikidega ellu viib," lausus politoloog.

Tema sõnul kirjutas Kreeka tookord Tallinnale väga raevuka kirja, kus süüdistas Eesti võime ajaloo võltsimises, maailma natsismist vabastanud päästnud Teise maailmasõja kangelaste mälestuse mustamises, nõukogude sõdurite mälestuse solvamises, kes Euroopa natsismi küüsist päästnud on.

Aleksandr Nossovitši hinnangulk viib on Eesti-poolne oma komplekside ja iganenud solvangute sidumine kogu Euroopaga ikka ja jälle rahvusvaheliste skandaalideni.

Vene politoloog on veendunud, et oma minevikku, eeskätt ajaloolisi valuküsimusi ära kasutades näitab Eesti järjekordselt kommunismi ja natsismi võrdsustades, et ta on vaid osaks Baltikumist ning sugugi mitte Põhja-Euroopast: "Tahan lihtsalt juhtida tähelepanu sellele, et Eesti pretendeerib kogu oma nõukogudejärgse perioodi vältel sellele, et teda loetaks mitte Baltimaade, vaid Põhja-Euroopa riikide sekka. Aga oa vastutustundetu poliitikaga kutsub ta esilke ülejäänud Euroopa täieliku keeldumise Eestit Põhja-Euroopa osaks arvata."

Molotovi-Ribbentropi pakt>>

Tänavu läheb kommunismiohvritele memoriaali avamisele pühendatud rahvusvaheline konverents "Euroopa mälu ja kommunistlike režiimide kuriteod: teostamata utoopia miljonid ohvrid" veelgi kaugemale, heites natsismi tagaplaanile ja keskendudes täielikult kommunismikuritegudele.

"See on tüüpiliselt idaeuroopalik Teise maailmasõja ajalugu ümber kirjutav poliitika, kommunismi ja natsismi võrdsustamise poliitika. Poliitika, mida täiskasvanud, oma tegude eest vastutav riik teha ei tohiks," leiab ekspert.

Politoloog: kommunismiohvrite memoriaal on sõpruse märk USA-ga>>

Nagu Sputnik Eesti varem on kirjutanud, asetati "kommunismiohvrite" memoriaalile Tallinnas Maarjamäel nurgakivi 4. mail 2018. aastal, mälestusmärgi avamine aga on ajastatud Molotov-Ribbentropi paktina tuntud NSV Liidu ja Saksamaa vahelise mittekallaletungi lepingu sõlmimise päevaks. Memoriaali loomisega tahavad eesti võimud põlistada enam kui 28 000 inimese mälestust, kes on hukkunud väidetavalt Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei käe läbi. Rajatis läheb Eesti maksumaksjatele maksma ligi kaheksa miljonit eurot.

86
Tagid:
memoriaal, natsism, kommunism, Molotov-Ribbentropi pakt, Aleksandr Nossovitš, Eesti
Teema:
Molotovi-Ribbentropi pakt (18)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde