Vladimir Putin Brixi kohtumisel Johannesburgis

Läänes hirmutatakse Putini "jumaldajaid"

105
(Uuendatud 18:38 22.08.2018)
Lääne meedia lööb häirekella: Vladimir Putini ja teistе tugevate juhtide fänne tuleb maailmas aina juurde. Liberaalne eliit aga ei tea, mida sellega seoses ette võtta.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti vaatleja  

Eriti tuntakse muret asjaolu üle, et mõnegi Lääne riigi kodanikud kõrvutavad eeskujusid oma kahvatute, ilmetute ja mitte eriti atraktiivsete juhtidega, mistõttu tekib kas seal nõudlus väljapaistvate isiksuste järele.

Niisuguste arutelude laine tekitas juuli keskel Barack Obama. Esinedes Johannesburgis Nelson Mandela 100. sünniaastapäeva tähistamisel, keskendus endine USA president oma sõnavõtus "tugeva juhi poliitika" järsule levikule maailmas. Väide tekitas liberaalse meedia esindajate seas valjud ovatsioonid. 

BRICS tippkohtumine: mitte-lääneriigid loovad oma maailma
© Sputnik / Алексей Никольский

On aga kuulda ka kriitilisi hääli. Eriti Suurbritannias, kus kodanikud ise tunnistavad, et viimastel aastatel on täheldatud teravat puudust karismaatilistest juhtidest, kes oleks võimelised enda taha koondama kui mitte tervet riiki, siis vähemalt oma ideoloogilisi toetajaid.

Elava poleemika tekitas The Times'is ilmunud, endise peaministri David Cameroni jaoks kõnesid kirjutanud Clare Foges'i, artikkel pealkirjaga 'Meie arglikud juhid võivad tugevatelt isiksustelt õppust võtta.'

Foges kurtis enne seda avalikult vähegi eredamate poliitikute puudujäägi üle Suurbritannias, kirjutades: 'Oleme tõeliste liidrite näljas. Me igatseme ja januneme saada nende poolt äratatud, inspireeritud ja juhitud."

Rothschild muretseb: maailmakorraldus on ohus >>

Vaieldes Obamaga ütles Foges, et sellised tugevad isiksused, nagu Trump, Putin ja Erdogan, kuidas neisse eliidi hulgas ka ei suhtuta, "saavutavad vähemalt oma eesmärke."

"Aga meie paljukiidetud poliitsüsteem on sageli haiglaslikult nõrk ja arglik" — on ajakirjanik löödud, võrreldes seda kadedalt eespool nimetatud maailma liidrite reaktsiooni- ja otsuste langetamise kiirusega.

Eriti rõhutas ta Putini otsusekindlust, "kui tegemist suurte projektidega, mis suunatud ka rahvusliku uhkuse tõstmisele".

Vastust ei tulnud kaua oodata. Liberaalne meedia (kusjuures mitte ainult Suurbritannias) ründas ühiselt autorit. "David Cameroni endine kõnekirjutaja tundub demokraatias natuke pettunud olevat," teatas ajakiri New Statesman.

"David Cameroni endine kõnekirjutaja kiidab välismaa diktaatoreid' – toetab kolleege Šoti ajaleht The National. Kanada-USA ajakiri Vice süüdistab Foges"it ja temasarnaseid autoreid lausa "fašismi suunas liikumises".

Meedia selgitab, miks Venemaad ei ole võimalik vallutada >>

"Ärge armuge tugevatesse isiksustesse: nende tasumise tund veel tuleb! Putini, Erdogani ja Xi Jinpingi fänne ootab ees pettumus," teatab Briti ajakirjanik Dominic Lawson The Sunday Times'i veergudel. 

Teda pahandavad eriti Putini aadressil kirjutatud lahked sõnad. Tuletades meelde Krimmi ja Salisburyt, ennustab Lawson Venemaale "vältimatut majanduslikku kollapsit."

Viidates samal ajal — küllaltki ilmekalt — Moskva Carnegie keskuse kirjutisele "Langus, kuid mitte kollaps", kus niisugust võimalust peaaegu täielikult välistatakse.

"Putini austajate" aktiivsuse kasvu tõttu Euroopas leviv paanika on ootuspärane.

Sellised artiklid on muutunud igapäevasteks paljudes meediaväljaannetes, eriti neis riikides, kus üha sagedamini küsitakse: kuidas juhtus, et kogu maailmajagu valitsevad mitte rahvahääletusel valitud isikud, vaid ebameeldivad ja pehmelt öeldes, mitte kõige targemad bürokraadid?

Püüdes oma ilmetuid poliitikuid õigustada, ei leia eliidi hääletorud midagi paremat, kui rünnakud maailma tunnustatud juhtide vastu.

Samal ajal, mis on iseloomulik, ei anna needsamad "heeroldid" isegi lootust oma tugevate juhtide tekkele, kes võiksid Putinile ja Trumpile väljakutse esitada. 

Seda lootust väljendas näiteks oma äsjailmunud raamatus "Ctrl Alt Delete" Briti ajakirjanik ja poliittehnoloog Tom Baldwin, kes on veel ühe Ühendkuningriigi peaministri – tõsi küll, kandidaadi – Leiboristide partei endise juhi Ed Milibandi konsultant.

Baldwin osutas Emmanuel Macroni, Prantsusmaa praeguse presidendi tõusu näitele, mis "tuletab meile meelde, et ka karismaatiline tsentrist võib võita."

Baldwini sõnul võib sellise tsentristide võidu nimel kasutada ka kõige räpasemaid meetodeid ning jah, ka "libauudiseid', mille kasutuselevõttu püüab liberaalne meedia lausa Donald Trumpi leiutisena esitada.

Raamatu autor tunnistas, kuidas ta ise Briti ajakirjanduses töötades neid meetodeid kasutas, eriti just oma parteibossi mitte nii ammuse valimiskampaania käigus.

Briti välisminister leidis vastaspoole silmast pinnu >>

Näiteks meenutas ta, kuidas ta kord lihtsalt mõtles välja loo, millest sai The Sunday Telegraphi esikülje uudis, saades vaid Rahandusministeeriumi nõunikult lubaduse "seda mitte ümber lükata". Baldwini sõnul oli "nõunik sel hetkel tõenäoliselt purjus."

Seega liiguvad demokraatia, au, südametunnistuse ja tõe küsimused "võitluses liberalismi püha ürituse eest" tahaplaanile. Nende seisukohalt võib kasutada mistahes valesid ja võltsinguid, et vaid hoida "Putini jumaldajail Läänes" 'üles ärkamast.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

105
Tagid:
liider, juht, liidriroll, Xi Jinping, Donald Trump, Vladimir Putin, Recep Tayyip Erdoğan, Hiina, USA, Venemaa, Türgi
Samal teemal
Putini "Kurjuse impeerium"? Kõigest alusetu liialdus
Ameerika ajakirjanik leiab, et "venevastane hüsteeria" kahjustab USA huve
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde