Molotov-Ribbentropi pakti allkirjastamisest möödub 23. augustil 79 aastat

Molotov-Ribbentropi pakti tõlgendatakse Eestis erinevalt

163
(Uuendatud 16:38 22.08.2018)
NSV Liidu ja Saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu allkirjastamise kuupäeva tähistatakse Eestis traditsiooniliselt temaatiliste sündmustega. Käesolev aastapäev ei osutunud erandiks.

TALLINN, 22 august — Sputnik. NSV Liidu ja Saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu allkirjastamisest 1939. aastal, mis on paremini tuntud Molotov-Ribbentropi paktina, möödub 23. augustil 79 aastat.

Lepingu osapooled kohustusid "hoiduma igasugusest vägivallast, igasugusest agressiivsest tegevusest ja rünnakutest üksteise vastu, nii eraldi kui ka koos liitlastega." 

Erinevate riikide poliitikud, eksperdid ja ajaloolased peavad endiselt tuliseid diskussioone pakti rollist sõja-eelsete Euroopa riigipiiride muutmisel.

Näiteks Baltimaades usutakse, et Nõukogude-Saksa leping lõi tingimused Eesti, Läti ja Leedu liitumiseks NSV Liiduga ja sel põhjusel tuleks justkui Hitlerit Staliniga võrdsustada ning laiemas tähenduses panna võrdusmärk ka natsismi ja kommunismi vahele.

Venemaal ollakse teist meelt, öeldes, et kokkulepe ei seadnud eesmärgiks laiendada Nõukogude Liidu piire ja et Balti Nõukogude vabariikide sünnil pole Molotov-Ribbentropi paktiga mingit seost.

Baltimaade okupatsioonimuuseumid: lahknemised ajalugudes >>

Loomulikult peetakse kõiki katseid võrdsustada stalinismi ja natsismi kuritegusid Moskvas pühaduseteotuseks ja natside poolt piinatud inimeste mälestuse rüvetamiseks.

Samal ajal tähistatakse NSVL-i ja Saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu allkirjastamise järjekordset aastapäeva neljapäeval kommunismiohvrite mälestusmärgi avamisega.

Poliitilise analüütiku Aleksandr Apolinski sõnul ei mõisteta Eestis möödunud aastate režiime ja ideoloogiaid kritiseerides sageli, milline sotsiaalne süsteem selle või teise võimuga kaasnes. Eksperdi arvates on Venemaa süüdistamine Stalini-ajajärgu repressioonide eest on üdini vääritu käitumine.

"Venemaa on NSV Liidu õigusjärglane, see oli tema valik, mis annab juriidilise aluse igasugustele pöörastele pretensioonidele." Kuid tuleb olla täpne — ametlikult ei nõua Eesti riik Venemaalt mitte midagi.

Justiitsminister Reinsalu proovis küll Eesti okupatsioonikahjusid kokku lugeda, kuid Eesti valitsus ei hakanud Venemaale arveid esitama. Kas peeti arvutusmeetodeid küsitavaiks, või tundus see kõik minister Reinsalu odavaks suhtekampaaniaks," ütles Apolinski kommentaaris Sputnik Eestile.

Ta märkis ka, et "kommunismiohvrite" mälestusmärgil võinuks olla hoopis teistsugune nimetus, sest Eestis räägitakse mitte stalinismi või kommunismi ohvritest, vaid ebaseaduslikult represseeritud Eesti kodanikest.

Monumendi nime kritiseeris ka filosoofiadoktor ja politoloog Eduard Tinn, kuna see ei kajasta asjade tegelikku olemust. "Kommunismiohvritele monumendi püstitamine on kirjaoskamatus," märkis ta kommentaaris Sputnik Eestile.

Tema arvates on nõukogude aega võimatu eitada. Selles oli eestlaste jaoks lisaks negatiivsetele nähtustele ka palju positiivset.

"Mitte kunagi ei saanud Eesti kultuuri ja sport nii palju raha kui ka nõukogude ajal. Just seetõttu võis Eesti kultuur 60.-70. aastatel tormiliselt areneda," meenutas Eduard Tinn.

Natsismi ja kommunismi võrdsustamise lubamatusest räägitakse mitte ainult Eestis. Sputnik Eesti kirjutas skandaalist, mis puhkes eelmisel aastal, Eesti pealinnas 23. augustil korraldatud konverentsi "Kommunistlike režiimide poolt toime pandud kuritegude 21. sajandi pärand" eelõhtul.

Sõjaveteranide kokkutulek Sinimägedel
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Kreeka Justiitsminister Stavros Kontonis keeldus tookord kutsest üritusel osaleda, nimetades Tallinna idee korraldada antikommunistlik foorum "väga ebaõnnestunuks" ja ELi väärtustega vastuolus olevaks. 

'Meie meeltes ja meie mõtetes on natsirežiim poliitiline süsteem, mille ideoloogia aluseks on rassism, vaen, sallimatus ja massimõrvad – mingil juhul ei saa seda võrrelda kommunismi, või poliitilise ideoloogiaga, mida kommunism esindab lihtsalt sellepärast, inimkond ei ole kunagi kogenud midagi natsismisarnast ja ma loodan, et ei koge ka tulevikus," ütles minister oma konverentsi korraldajatele saadetud kirjas.

Eelseisvat Saksamaa ja NSVL vahelise mittekallaletungilepingu allkirjastamise aastapäeva ei ole unustatud ka Sputnik Eestis – pressikeskuses korraldatakse 23. augustil videosild Moskvaga teemal: "Molotov-Ribbentropi pakt: müüdid ja faktid'.

163
Tagid:
sotsialism, Molotov-Ribbentropi pakt, memoriaal, fašism, stalinism, kommunism, natsism, mälestusmärk, ajalugu, kultuur, Ribbentrop, Molotov, Stavros Kontonis, Eesti NSV, NSV Liit, Eesti Vabariik, Kreeka, Saksamaa, Venemaa
Teema:
Molotovi-Ribbentropi pakt (18)
Samal teemal
SS-i heroiseerimine Eestis: kogu maailma kiuste
Eduard Tinn: Eesti võib näoga Venemaa poole pöörduda
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde