USA sõdurid Eesti võidupüha paraadil Rakveres

Sõjaväeparaad taganeb: Pentagon keeldus Donald Trumpi austamast

103
(Uuendatud 17:58 18.08.2018)
Trump tahtis, et 10. november tuleks ilus, et marsitaks rivis Valge maja juurest Kapitooliumi künkale, kuid seda ilusat ei tule, sest Pentagon käitus inetult. Säh sulle siis tänu rekordilise kaitse-eelarve eest.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Kontradmiral John Kirby, kes on rohkem tuntud kui Obama-aegne "rääkiv pea", õppis pärast erruminekut seda ilmselt taas sisse lülitama. Vähemalt tema märkus Trumpi soovi kohta korraldada tõeline sõjaväeparaad oli asjakohane ja mõnes mõttes (võib-olla tema tahte vastaselt) isegi vaimukas.

"USA-l pole vaja Pennsylvania avenüül jõudu näidata, me teeme seda niigi iga päev igas maailma nurgas," ütles ta.

Tõepoolest, milleks pommitada Washingtoni nagu Raqqat, trampida seal tankidega ringi nagu Poolas ja märgistada seinu, nagu oleks see mingi Riia. Ta ei pidanud muidugi silmas neid jõuavaldusi, kuid teistsuguseid pole maailm neil näinud.

Kuigi Trump tahtis, et 10. november oleks ilus, et marsitaks Valge maja juurest Kapitooliumi künkale, et ta ise oleks kangelastest ümbritsetuna tribüünil, et merejalaväelaste möödamarsil saaks neile hõigata – elagu! Kui mööda lõgisevad tankid, saaks hõigata – elagu! Kui üle lendavad lennukid, saaks hõigata – elagu! Ja kui mööda lähevad valijad, saaks hõigata – elagu teine ametiaeg!

Selles mõttes tundub Pentagoni ootamatu otsus paraad 2019. aastasse edasi lükata isegi mõttekas – on see ju järgmistele presidendivalimistele lähemal. Kuid vaevalt, et Pentagon nendest kaalutlustest lähtus. Ja on kahtlane, et seal üldse Trumpi kaalutlustest juhindutakse. See paistab väga sabotaaži moodi. Isegi põhjuseid teatamata.

Nad lihtsalt hoiatasid, et viivad näidisesinemise kuhugi mujale, ja seegi pole veel kindel, sest, tsiteerime: "Kaalume võimalust selle korraldamiseks järgmisel aastal."

Kes on need "meie", kui on olemas Tema? Ja mis tähendab "kaalume", kui on Tema käsk? Isegi paraadmarsi eelarve on juba koostatud. Siis leiti, tõsi küll, et 12 miljonit dollarit pole eriti Ameerika-, vaid pigem Korea-pärane. Umbes niipalju oleksid maksnud USA tühistatud sõjaväeõppused Lõuna-Koreas, mida Trump "uskumatult kalliks" pidas.

Kreštšatikul toimunud paraadil osalesid ka NATO liikmesriikide allüksused
Пресс-служба президента Украины

Kui sai teatavaks, et tema nõutud sõjalise ülevaatuse maksumus ületab 90 miljonit, ei öelnud ta midagi. Ei jõudnud. Pentagon keeldus. Säh sulle siis tänu rekordilise 716 miljardi dollarilise kaitse-eelarve eest. Kuigi see käib alles järgmise aasta kohta aga Trump tahtis juba nüüd. Seda enam, et on selline ajalooline põhjus — 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust. Kuigi sada aastat polnud seda kellelegi vaja. Tähtpäev on ju ümmargune. Vaevalt, et Trump sellele mõtles, kui tal tekkis esimest korda soov teha nagu Pariisis. Pariisis tal see mõte tuligi, nähes, kui uljalt Macron Bastille vallutamise aastapäeva tähistas.

"James, ma tahan ka seda," ütles ta Mattisele.

Oleks Trump paraadi sel aastal näinud, oleks see olnud võib-olla vähem muljetavaldav. Otse Champs-Elyséesl põrkasid kokku kaks eskortmootorratast. Paistab, et Washingtonis põrkasid kokku huvid, ja ilmselt mitte presidendi kasuks, sest nüüd peab ta 2019. aastal pidulikku sündmust otsima ja kui ei leia, siis välja mõtlema.

Nagu vanem Bush, kui ta pidas 1991. aastal USA viimase sõjaväeparaadi Pärsia lahe operatsiooni eduka lõpetamise auks. Presidendiks taasvalimiseks sellest ei piisanud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

103
Tagid:
paraad, Pentagon, Emmanuel Macron, Donald Trump, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde