Kaspia mere riikide presidendid Aktaus konventsiooni allkirjastamisel

Aktau tippkohtumisel kinnitati Kaspia mere "põhiseadus"

68
(Uuendatud 14:48 13.08.2018)
Nüüdsest ei tohi ükski viiest Kaspia mere piirkonna riigist lubada oma territooriumi regioonivälisele riigile sõjaväebaasi loomiseks ega selle kasutamist platvormina mistahes Kaspia-äärse riigi vastu suunatud agressiooni toimepanemiseks.

TALLINN, 13. august — Sputnik. Viie riigi — Venemaa, Aserbaidžaani, Iraani, Kasahstani ja Türkmenistani — juhid allkirjastasid pühapäeval, 12. augustil Kasahstani linnas Aktaus toimunud tippkohtumisel Kaspia mere õigusliku seisundi kokkuleppe, mis fikseerib piirkonna ainulaadse staatuse.

Sellest teatas RIA Novosti, märkides, et Kasahstani president Nursultan Nazarbajev nimetas dokumenti "Kaspia mere põhiseaduseks", millest saab regiooni julgeolekugarantii. 

Euraasia ühe tähtsama piirkonna riigid lahendasid esimest korda ajaloos kõik küsimused, mis puudutavad mere- ja rannikualade kasutamisega seonduvate sõjaliste, majanduslike ja poliitilise probleemide lahendamist. Lepingut valmistati ette enam kui 20 aastat.

Ei mingeid regiooniväliste riikide sõjaväebaase (loe: USA)

Konventsiooniga keelati regiooniväliste relvajõudude kohalolek Kaspia mere piirkonnas, määrati kindlaks viie Kaspia mere rannikuriigi vastutus meresõiduturvalisuse tagamisel ja piirkonna ressursside haldamisel.

Dokumendis on sätestatud, et ükski viiest riigist ei tohi pakkuda oma territooriumi piirkonnavälisele osapoolele platsdarmiks mõne Kaspia-riigi vastu suunatud agressiooni tarvis.

"Üle 20 aasta kestnud läbirääkimiste tulemusena valminud Kaspia mere juriidilise staatuse konventsioon tagab meie riikide ainuõiguse ja vastutuse Kaspia saatuse otsustamisel," kommenteeris dokumenti Venemaa president Vladimir Putin.

Mõni aeg tagasi ütles Kasahstani välisminister Kairat Abdrahmanov, et Astana ei kavatse Kaspia piirkonda USA sõjaväebaase lubada – jutt käis vaid see puudutab mitte-sõjaliste veoste raudteetranspordist Afganistani.

"On selge, et transiit hõlmab mitte ainult Kasahstani territooriumi, vaid ka muid riike, mis asuvad teel USA-st Afganistani. Mõistagi ei ole mingitest Kaspia mere sõjaväebaasidest juttugi," ütles Kasahstani välisminister.

Tõsised eeldused tihedaks koostööks

Kasahstani president Nazarbajev märkis tippkohtumisel esinedes, et piirkonna riikide vahelise kaubanduse näitajad ei ole hetkel kaugeltki ideaalsed.

Tema arvates on vaja naaberriikide majandusministrite vahelisi regulaarseid konsultatsioone, laiendamaks teineteisele tarnitavate kaupade loetelu. Selleks annab lootust ka presidentide poolt vastu võetud dokument. 

Šanghai Koostööorganisatsiooni tippkohtumine Hiinas
Пресс-служба Президента РФ

Kokkuleppe kohaselt jääb Kaspia mere veepind osapoolte ühiseks kasutamiseks ning merepõhi ja loodusvarad jagunevad naaberriikide vahel rahvusvahelise õiguse põhimõtete alusel.

Laevaliikluse, kalapüügi, teadusuuringute ja torujuhtmete rajamine toimub vastavalt poolte vahel kokkulepitud eeskirjadele. Suuremahuliste mereprojektide realiseerimisel võetakse tingimata arvesse ökoloogilist mõju.

Konventsiooni kohaselt jaguneb Kaspia mere akvatoorium sise- ja territoriaalveteks, kalapüügivöönditeks ja ühiseks veealaks. Territoriaalvete ulatus on 15 meremiili, nende välispiir omandab riigipiiri staatuse.

Territoriaalvetele lisandub 10-miiline kalastusvöönd, kus iga riigi kalatööstusel on eksklusiivne tegevusõigus.

Kaspia mere riigid määravad ise kalapüügi ja muude bioloogiliste ressursside kasutamise lubatud määra ning jagavad selle riiklikeks kvootideks.

Hetkel on Kaspial kehtestatud moratoorium tuurapüügile ning Moskva on valmis selle kestvust pikendama, ütles dokumendi allkirjastamisel Vene Föderatsiooni president Putin.

Gaasi eksport Euroopa suunal

Kaspia mere riigid leiavad, et allkirjastatud konventsioon avab tee investeeringute kasvuks ja rannariikide kaubandus- ja majandussuhete stimuleerimiseks.

Konventsiooni vastuvõtmisega loodab Türkmenistan oma gaasi eksporti mitmekesistada, lahendades oma maagaasi välisturgudele — näiteks Euroopa riikidesse – jõudmise probleemi.

Türkmenistan usub, et kokkulepe võimaldab gaasijuhtme ehitamist Aserbaidžaani ning liitumist Trans-Anatoolia torujuhtmega (TANAP).

Kõnealune gaasitrass võimaldab tarnida gaasi Aserbaidžaani, Gruusia ja Türgi kaudu Kreeka piirini, kus tema jätkuks saaks Lõuna-Euroopasse suunduv Trans-Aadria gaasijuhe (TAP). Kõige optimistlikumate prognooside kohaselt hakkab Aserbaidžaani maagaas torujuhtme kaudu Euroopasse voolama juba 2019-2020 aastatel. 

Aserbaidžaan, Gruusia, Türkmenistan, Türgi ja Euroopa Liit töötavad juba pikki aastaid maagaasi Kaspia regioonist Euroopasse tarnimise projekti kallal. Kaspia mere konventsiooni allkirjastamine võib antud tööd kiirendada.

Lisaks konventsioonile allkirjastati Aktau tippkohtumisel veel kuus lepingut, sealhulgas transpordi, kaubandus- ja majanduskoostöö ning meresõiduintsidentide ärahoidmise valdkonnas.

Aktaus 12. augustil sõlmitud strateegilise kokkuleppe kogu olulisuse mõistmiseks kulub Venemaa, Iraani, Aserbaidžaani, Kasahstani ja Türkmenistani läänepartneritel veel aega.

Euroopa on oma gaasiostude mitmekesistamiseks varemgi South Streamile ja Turkish Streamile TANAP-i eelistanud , mille kaudu EL-i saabuks Kaspia piirkonna gaas. Aserbaidžaani varudest selleks ei piisanud, koos Türkmenistaniga oleks kogus juba arvestatavam.

Iseasi, kuidas suhtub Turkish Streami panustanud Ankara lisatrassi rajamise ideedesse ja kuludesse. Ilma Türgita ulatuks torujuhe vaid Gruusia rannikulinna Potini.

68
Tagid:
ökoloogia, Kaspia Konventsioon, julgeolekugarantiid, torujuhe, torujuhtmeprojekt, kalapüük, sõjaväebaas, julgeolek, Gurbangulõ Berdõmuhamedov, Ilham Alijev, Hassan Rouhani, Nursultan Nazarbajev, Vladimir Putin, Turkmenistan, Aserbaidžaan, Iraan, Kasahstan, Kaspia meri, Venemaa
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (142)
Samal teemal
"Turkish Streami" esimese haru merealune osa sai valmis
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde