Washington

Ameerika ajakirjanik leiab, et "venevastane hüsteeria" kahjustab USA huve

48
(Uuendatud 11:43 13.08.2018)
Selle "venevastase hüsteeria" üheks tagajärjeks osutus Moskva suhtes uute sanktsioonide kehtestamine närvigaasi kasutamise tõttu Salisburys.

TALLINN, 13. august — Sputnik. "Venevastane hüsteeria" on tõsiselt kahjustanud USA huve ja saanud aluseks USA välispoliitikale Venemaa suhtes, leiab Fox Newsi vaatleja John Dale Grover, vahendab RIA Novosti.

Tema sõnul on USA hirm ja viha kõige suhtes, mis on seotud Venemaaga, muutunud praegusel ajal tõeliselt palavikuliseks. Hirmud Moskva väidetava sekkumise ees USA valimistesse on juba viinud avaldusteni teise külma sõja vajalikkusest eesmärgiga Vladimir Putin Venemaa presidendi ametikohalt kukutada, kirjutab Grover.

Selle "venevastase hüsteeria" üheks tagajärjeks osutus Moskva suhtes uute sanktsioonide kehtestamine närvigaasi kasutamise tõttu Salisburys. Tulemusena võivad need sanktsioonid viia kõikide Venemaaga seotud kaubandussuhete keelustamiseni, ühtlasi kahjustavad need koostööd Iraani küsimuses või relvastuskontrolli küsimuses, kirjutab vaatleja.

USA kuus senaatorit koostasid uue Venemaa-vastaste sanktsioonide seaduse>>

See ei vasta vähimalgi määral USA huvidele, märgib Grover. Venemaa jääb endiselt tuumariigiks ning Putin endistviisi Donald Trumpi geopoliitiliseks konkurendiks. Ta ei ole USA sõber, ent ei ole ka ohuks rahvuslikule julgeolekule, et ta tuleks iga hinna eest hävitada. Venemaa ei ole USA-le niisuguseks ohuks, nagu Hiina, ja see ei nõua Washingtonilt viivitamatuid vastusamme.

Vaatleja kutsub USA-d üles järgima suhetes Venemaaga terve mõistuse põhimõtet, aga mitte soovi Moskvale iseenese kahjuks võimalikult rohkem kahju tekitada. Groveri veendumust pidi peavad sanktsioonid olema ohjeldamise osiseks, aga mitte karistuseks tegude eest, mis USA-le ei meeldi. Lisaks sellele peab USA lõpetama NATO lõputu laiendamise ning lakkama Venemaad igast küljest ümber piiramast.

Tema arvates on ühtlasi tähtis tunnistada nii Ameerika Ühendriikide kui ka Venemaa võtmetähtsusega huvisid julgeoleku ja suveräänsuse valdkonnas, kuivõrd nimelt need aitavad maailmas tasakaalu säilitada ja punast joont mitte ületada.

Kahepoolsetes suhetes ei ole veel kõik kadunud, leiab Grover. Põhiprobleemiks on selles küsimuses vastastikuse mõistmise puudumine USA presidendi ja Kongressi vahel. Juhul, kui nad suudavad üheskoos toimida, siis "venevastane hüsteeria" väheneb ning rahvusvahelised suhted normaliseeruvad.

Uutest USA sanktsioonidest Venemaa suhtes

Kolmapäeval, 8. augustil teatas riigidepartemang, et Ameerika Ühendriigid rakendavad Moskvale uusi sanktsioone alates 22. augustist. Piiravad meetmed koosnevad kahest paketist.

Esimene näeb ette topeltkasutusega (nii sõjalisel- kui tsiviilotstarbel) kaupade tarnimise keelu Venemaale.

Zahharova selgitas, miks USA jätkab sanktsioonide kehtestamist
© Sputnik / Евгений Одиноков

Teise laine piiravad meetmed võidakse jõustada käesoleva aasta novembris ja hõlmavad võimalikku diplomaatilise suhtluse taseme alandamist, Venemaa lennufirmale "Aeroflot" lennukeeldu USA-s ja USA ekspordi peaaegu täielikku lõpetamist Venemaale.

"Põrgusanktsioonid" Venemaale: USA analüütikud nimetasid võitja>>

Samal ajal deklareerivad Ameerika Ühendriigid, et on valmis loobuma teise sanktsioonide paketi kehtestamisest, kui Venemaa annab tagatise keemiarelvade mittekasutamisele ja võimaldab ÜRO vaatlejatel teostada sellekohaseid kontrolle kohapeal.

Skripal ja tema tütar Julia leiti 4. märtsil mürgitatuna Salisbury's, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Sellest puhkes suur rahvusvaheline skandaal. London väidab, et juhtumi taga on Moskva, Venemaa eitab seda kategooriliselt.

Skripali juhtumi tõttu saadeti Londonist välja 23 Venemaa diplomaati. Suurbritanniat toetasid mitmed EL riigid, Ameerika Ühendriigid ja mõned teised riigid. Diplomaatide väljasaatmisele vastas Venemaa samamoodi.

Washington kandis aprillis sanktsioonide nimekirja 38 vene ärimeest, ametiisikut ja ettevõtet. Nimekirja kuuluvad Oleg Deripaska, Suleiman Kerimov, Kirill Šamalov, Viktor Vekselberg ja Igor Rotenberg, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

48
Tagid:
keemiarelv, sanktsioonid, Sergei Skripal, Venemaa, Salisbury, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde