Boris Johnson

Meie mehe märkus - Boris Johnson otsib teravusi

40
(Uuendatud 19:35 11.08.2018)
Boris Johnsoni hüütakse nüüd kodumaal "Briti Trumpiks". Ja kui ta tõesti end aadressile Downing Street 10 sisse registreerida kavatseb, on ta õige teel. Tuleb ainult tõestada, et Theresa on Briti Hillary, see tähendab, samuti hädavares.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Boris Johnsoni hüütakse nüüd kodumaal "Briti Trumpiks". Ja kui ta tõesti end aadressile Downing Street 10 sisse registreerida kavatseb, on ta õige teel. Tuleb ainult tõestada, et Theresa on Briti Hillary, see tähendab, samuti hädavares.

Kuigi tema kohta öeldakse "viie minuti pärast Ühendkuningriigi peaminister", ei pruugi ta need viis minutit vastu pidada. Igatahes on tema kandidatuur esialgu seisma pandud. Konservatiivid alustavad endise välisministri ja enda seas kõige eredama isiksuse ehk Boris Johnsoni suhtes uurimist.

Suurbritannia peaminister Theresa May
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Nagu partei peakontorist öeldi, ei midagi isiklikku, ja Brexit ei puutu asjasse. Lihtsalt protseduur on selline. Tuleb välja selgitada, kas ta on burkasse või nidžaabi riietatud moslemi naisi postkastide või isegi pangaröövlitega võrreldes tooride käitumiskoodeksit rikkunud. Ta tegi seda kõigest silmapilude pärast oma The Daily Telegraphi kolumnis. Selles mõttes, et kõik muu on neil saladusega kaetud.

Muide, ta ise nende kehakatete keelamist ei poolda, kuid tunnistab, et oma vastuvõturuumis ta selliseid varjatud nägudega külastajaid näha ei tahaks. Ühesõnaga: "Ma pole kolhoosi vastu, kuid mitte meie külas." Ja hea veel, et vene kirjanduse asjatundjana, kelleks ta end peab, ei läinud Johnson Dostojevskilt üle Rosenbaumile. Ja temapoolse kunstiliste kujundite tõlgendustes oleks võinud lisada, et burka on kasakale stepis voodi eest.

Kuid ka "postkast" on kõva sõna. Isegi kui ta salajast sõjaväeobjekti ei tähenda. Ükskõik, mida ta siis sellega silmas pidas. Ja igale endast vähegi lugupidavale Briti poliitikule samuti. Moslemite organisatsioonid, inimõiguste kaitsjad, parlamendisaadikud, lordid, peerid, söörid, meerid — kõik peavad oluliseks sellel teemal sõna võtta. Ja mõned nimetavad nii mitte asja sisu vaid Johnsonit ennast. Skandaal ei ole juba mitu päeva maha vaibunud.

Asjale andis suuna kätte, nagu peabki, Theresa May. Tema ju teab, kes tema tooli sihib. Ja nüüd tekkis hea võimalus lasta tal erinevust tunnetada. Nõudis oma endiselt ministrilt vabandusi. Tutkit, mõtles too ja keeldus avalikult oma sõnu söömast. Ta ei vabandanud isegi siis, kui ütles nalja pärast, et võiks Liibüa Surtist uue Dubai teha, kui sealt laibad ära viia. Tol ajal oli ta alles välisminister – pidi oma keelt talitsema. May ei väänanud talle tookord noomitustki. Kuigi Maylt nõuti häbematuse pärast tema errusaatmist.

Nüüd on ta "vaba kunstnik". Ju ta siis moslemeid sellistena näeb. Scotland Yard, näiteks sellises võrdluses, vastupidi, kuriteokoosseisu ei näe. Ei ksenofoobiat ega islamofoobiat. Nii jääbki konservatiividel loota ainult "seltsimehelikule kohtule" ja kutsele poliitbüroole ilmuda.

Nende moraalikoodeks näeb ette "erakonna mainele ja väärtustele" vastavaid "käitumise miinimumstandardeid". Kuigi mis "väärtustest" saab rääkida "miinimumstandardite" korral. Ainult ühest — kui pioneer on kõikidele eeskujuks, siis peaks toor olema teistest eelistatum. Sellele väärtusele, tema isikliku reitingu põhjal otsustades, vastab Johnson kindlasti ja pärast seda märkust omistati talle "Briti Trumpi" tiitel.

Kui ta ka tegelikult otsustas end sisse registreerida aadressile Downing Street 10, on ta õigel teel. Jääb vaid tõestada, et Theresa on Briti Hillary, seega samuti hädavares ja kokku leppida "Vene häkkeritega". Oma Muellerit Londonis juba otsitakse.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

40
Tagid:
Boris Johnson, Donald Trump, Hillary Clinton, Theresa May, Ühendkuningriik
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde