AIM-120B Advanced Air To Air Missile - AMRAAM

Ekspert hindas hispaanlaste raketilöögi võimalikke tagajärgi Eestis

260
(Uuendatud 18:34 08.08.2018)
Lahingraketi ootamatut starti Eestimaa taevas lennanud Hispaania hävitaja pardalt tuleks lugeda erakorraliseks olukorraks, mis ei põhjustanud tragöödiat vaid ime läbi.

TALLINN, 8. august — Sputnik. Ülaltoodud sõnad kuuluvad Venemaa sõjaväeeksperdile ajakirja "Riigikaitse" peatoimetaja Igor Korotšenkole, tema kolmapäevase intervjuu käigus uudisteagentuurile RIA Novosti.

Föderatsiooninõukogu infopoliitika komisjoni esimees Aleksei Puškov
© Sputnik / Владимир Федоренко

Eesti kaitsejõudude pressiteenistus teatas päev tagasi, et Hispaania õhujõude Eurofighter Typhoon 2000 hävitaja piloot tulistas teisipäeval Lõuna-Eesti kohal lennates eksikombel välja õhk-õhk-tüüpi raketi AIM-120 AMRAAM. Raketi liikumistrajektoori, tema asukohta ja seisundit alles täpsustatakse – sõjaväelased hakkasid lõhkekeha otsima. 

Pisut hiljem teatas Eesti õhujõudude juhataja kolonel Riivo Valge, et rakett võis muu hulgas jõuda ka Venemaa territooriumile.

AIM-120 kasutab isesihtumise põhimõtet, seega ei juhtunud midagi traagilist vaid õnneliku juhuse tõttu… Kõik eeldused tragöödia toimumiseks olid täidetud, vaid ime hoidis selle ära," ütles Korotšenko.

Ракета AIM-120 AMRAAM
Rakett AIM-120 AMRAAM

Tema sõnul näitab intsident Balti riikide õhuruumis patrullivate NATO pilootide kehva ettevalmistuse taset.

Lisaks on Korotšenko üllatunud Tallinna "leigest" reaktsioonist. "Tegu oli erakorralise olukorraga ja Eesti kodanikud peaksid aru saama — nagu ka kõik eilsel pärastlõunal Eesti õhuruumis lennanud reisijad — et ainult ime hoidis ära sadade inimohvritega katastroofi," lisas ta.

"Juhtunut tuleb kindlasti põhjalikult uurida. Ma arvan, et rahvusvaheline üldsus peaks sõna otseses mõttes häält tõstma, nõudes avatud ja läbipaistva uurimise läbiviimist, sest NATO on näidanud, et ka tema lennukid kujutavad endast potentsiaalset vahendit tsiviilõhusõidukite hävitamiseks," teatas ekspert.

Samal ajal ei välistanud ekspert, et rakett, mis õhusihtmärgini ei jõudnud, võis plahvatada ka peale maapinnale kukkumist, mis võinuks samuti kaasa tuua traagilisi tagajärgi.

Eesti õhuväe ülem sai juhtumist raketiga teada poolteist tundi hiljem >>

"Rakett on kõrgendatud ohtu kujutav objekt — tegu on hävitusrelvaga. Põhimõtteliselt võis ta detoneerida ka kukkumisel. Me ei tea, kuidas AMRAMI turvalisus tagatud on. Segadus, mida NATO demonstreeris, võib põhjustada ükskõik mida," selgitas Korotšenko.

"Juhul, kui selle raketi omavoliline start viinuks ta Venemaa õhuruumi, võinuks järgneda ohtlik sõjaline intsident koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. 

Usun, et Venemaa — NATO Nõukogu lähima kohtumise raames peaks Moskva nõudma, et Allianss esitaks kõik sündmuse üksikasjad ja tagaks piisava turvalisuse taseme NATO hävitajate asumisel Venemaaga piirnevate liitlasriikide territooriumil," võttis ekspert öeldu kokku.

Hispaania ja Portugali õhujõudude hävitajad osalevad Balti riikide õhuruumi turvamise missioonil. Nad paiknevad Leedus asuvas Zokniai lennuväebaasis. Eesti sõjaväelaste andmetel sisaldab AIM-120 AMRAAMi rakett 5-10 kilogrammi lõhkeainet, tema lennukaugus on kuni 180 kilomeetrit.

Hispaania hävitaja lasi Eesti õhuruumis eksikombel välja õhk-õhk tüüpi lahingraketi >>

Balti riikidel ei ole oma õhuruumi patrullimiseks sobivaid lennukeid, mistõttu alates 2004. aasta aprillist (mil liituti NATOga — Toim.) tegelevad õhuruumi turvamisega rotatsiooni korras erinevate NATO liikmesmaade lennukid, mis asuvad Leedus Zokniai lennuväljal, 5 kilomeetri kaugusel Šiauliaist.

Alates 2014. aastast on Ämari lennuväli NATO lennukitele lisabaasiks. Chicagos 2012. aastal toimunud NATO tippkohtumisel pikendati missiooni määramata ajaks.

260
Tagid:
rahvusvahelised lennureisid, lennujuhtimine, lennuohutus, AIM-120 AMRAAM, otsingud, rakett, reisilennuk, plahvatus, Eurofighter, õhuruum, Eurofighter Typhoon, hävitaja, Otepää Eurofighteri intsident, Venemaa-NATO nõukogu, NATO, Pihkva oblast, Lõuna-Eesti, Otepää, Hispaania, Eesti, Tartu, Venemaa
Teema:
Raketilöök Eesti pihta (22)
Samal teemal
Liitlased harjutavad Balti õhuruumi turvamist
Rootsi piloodid teevad Eesti õhuruumis madallende
Ämari jaoks valmistati personaalne tuumalõhkepea
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde