USA luuredirektor

On vaja nagu õhku: USA luuredirektor leidis Venemaale "kaasosalised"

83
(Uuendatud 12:29 05.08.2018)
USA luure ei tuvastanud selgeid märke Venemaa sekkumisest valimistesse. Selgeid justkui mitte aga et sekkumist polnud, pole ka selge. Nagu õhk: sa hingad seda, aga ei näe. Kõik klapib. Venemaad on neile vaja, nagu õhku. Kuid ainult selleks, et seda rikkuda.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Nad peaksid leidma 75-aastase luuredirektori Dan Coates´i asemele uue mehe. Ta muutub juba talumatuks, nagu vana Lasker Ostap Benderi kommentaarides. Hakkas samuti nilbete asjadega tegelema. Isegi kui ta ei suitseta oma vastaseid odavate sigaritega, teeb ta kõik endast oleneva, et atmosfääri rikkuda. Ta süüdistas Venemaad isegi Kongressi vahevalimistesse sekkumises, kolm kuud enne nende toimumist, "eesmärgiga Ameerika Ühendriike nõrgestada ja killustada". Ja küsimusele: "Kas need on eraisikud või Kreml?" vastas ta, et "nii seda kui teist".

USA president Donald Trump ja Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Алексей Никольский

Peaks justkui luurejuht olema — kuidagi ei tahaks uskuda. Juba veidi üle aasta selles ametis, kuid südames on ta ikka jäänud senaatoriks, sest ei saa aru eriteenistuste spetsiifikast. Peamine on selles asjas siiski ajusid liigutada, mitte keelt laksutada. Olgu peale, et hakkas rääkima. Selles mõttes, et vandenõuteooriatega, patustavad nad kõik. Aga ta ju lobises välja. Ta ütles, et Venemaa pole ainuke, kes Ameerika Ühendriikide poliitilist olukorda mõjutada püüab. Justkui oleks teistelgi riikidel võimalus ja soov sellega tegelda. Ja kuigi ta neid nimepidi ei nimetanud, on see selles küsimuses uus tase.

Kindlasti ei meeldi see ka Coetsi kolleegidele teistest Ameerika luureteenistustest, mida on seal maal kokku 17. Sisuliselt tegi ära kõikidele. Nüüd tuleb välja, et nad ei söö oma leiba asjata. Kui võitlus Venemaaga sünnitas talle "kaasosalised". Ja jällegi, kui keegi teine peale Venemaa võib veel neid mõjutada, siis miks kehtestatakse sanktsioonid selle eest ainult Venemaale. Vaid tema, nagu nad ütlevad, on selleks võimeline. Mis mõjutamist puutub, siis sellest ainult räägitakse.

Üldiselt ei räägi luureteenistuste juhid maailmas kusagil nii palju kui USA-s. Kuid Coates ületas Ameerika Ühendriikideski kõiki. Tagasihoidlikkus ei ole ilmselt tema voorusi. Kui ta lubas endale kuuldavalt ja valjusti kahelda presidendi valmisolekus kohtuda Majas Putiniga Valges Majas, hakkasid kohe levima kõlakad, et see läheb talle karjääri maksma. Kuid tema hakkas iga nurga peal karjuma, et temast saadi valesti aru. Aga kuidas teda siis mõista, kui ta midagi ei öelnud. Ainult: "Mis te nüüd, öelge palun veel kord" ("Say that again?"), "Hästi, See on midagi erilist" ("Okay. That's going to be special."). Oli justkui sarkastiline. Ja antigi andeks. Kuid ilmselt ikka veel errusaatmist kartes haaras ainsa õlekõrre – labase Vene-vastase retoorika järele. Trump ei julge luuredirektorit maha võtta, et endale patrioodiga arvete õiendamise kriitikat mitte tõmmata.

Ta peaks justkui nähtamatu rinde võitleja olema. Kuid palju perspektiivikam on olla vihkamise rindel. Nii et oleks rohkem nähtaval. Coates sattus konteksti. Kuigi siin ongi raskem mööda panna. Senat püüab taas "kaitsta Ameerika demokraatiat Kremli agressiooni eest". Nii on pealkirjastatud uus, nagu neid seal nimetatakse, Venemaa vastu suunatud "purustavate sanktsioonide" seaduseelnõu. Autorite hulgas on nii vabariiklasi, kui ka demokraate. Nad tahtsid justkui Venemaad Salisbury eest karistada, kuid otsustasid jalgratast uuesti mitte leiutama hakata. Las Ühendkuningriik tallab ise oma pedaale igavesti.

USA president Donald Trump ja Soome riigipea Sauli Niinistö
© REUTERS / LEHTIKUVA

Neil endil on ju samuti minevikku sissesõitmiseks samuti oma käru olemas. Mida siin veel leiutada, kui Krimm kuulub Venemaale, ja Venemaa on olemas, ja Kongressi valimised ühele parteidest nagunii ei meeldi. Seepärast ongi lüüasaamise põhjusest parem juba ette teada anda. Sanktsioonid on nende tõend vastupidisusest. Kui need kehtestatakse ju siis oli, mille eest. Karistust ilma süüta ei saa olla. Kuigi Žeglov ei öelnud, et sama süü eest võib karistusi olla lõputult erinev hulk. Seejuures tunnistas ka Coates, et ilmseid sekkumise tunnuseid tema teenistus ei tuvastanud. See tähendab, et sekkumine justkui oli ja justkui ei olnud ka. See on nagu õhk – hingad aga ei näe. Aga sa tead, et ilma selleta ei saa elada. Kõik klapib. Venemaad on neil vaja nagu õhku. Aga ainult selleks, et seda rikkuda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

83
Tagid:
valimised, NBA, LKA, Valge Maja, Dan Coates, bender, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde