London. Illustreeriv foto

Briti meedia otsib Venemaa oligarhide laste hulgast "Novitšoki" ohvreid

72
Rikaste "globaalsete venelaste" kõige targemad esindajad, kelle isiklik äri ei ole seotud "võitlusega režiimi vastu", adusid juba 2015. aastal, et mingit võrdsetel alustel integratsiooni läänemaailma neile ei paista.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor RIA Novosti vahendusel

Briti ajalehes The Telegraph avaldatud uudis, et Briti koolides õppivate vene laste hulk on võrreldes 2015. aastaga vähenenud 40%, on põhjustanud meie (Venemaa – toim.) meedias omamoodi kolmekordse infošoki.

Esiteks on venekeelne publik juba aastaid harjunud stereotüübiga, et "eliidi lapsed õpivad alati välismaal" ja ükskõik milline harjumuspäraseid väärtusšabloone purustav sõnum ei saa jätta inimesi ükskõikseks.

Teine šoki element oli suhteliselt väike Briti erakoolides tarkust taga nõudvate Venemaa õpilaste arv. Isegi Telegraphi väidetaval kõrgajal oli neid 2795, mis ei lähe kuidagi kokku levinud müüdiga, nagu oleks vaat et iga maakonnaametnik või ärimees saatnud oma lapse sinna "tõeliseks britiks saama."

Kolmas šokk tabas vene auditooriumi väga spetsiifilist sihtrühma, kellele oli uudis noorte "globaalsete venelaste" populatsiooni vähenemisest inglise erakoolides järjekordseks markeriks, et riigis on kõik halvast ja varsti saab olema veelgi hullem.

No kui isegi "rikastel ja edukatel" ei lasta enam oma järglasi Läänes kasvatada ja koolitada. Kes konkreetselt ei lase ja miks on see märk peatsest ja katastroofilisest Venemaa eneseisoleerimisest, ei ole selle publiku nutulaulust võimalik aru saada, kuid tegemist on sama segmendiga, kellel ei ole raske järeldada "selle riigi paratamatut lagunemist" isegi banaalsest ilmaprognoosist. Kuid teisest küljest võib muret tulevase ärieliidi hariduse kvaliteedi pärast mõista, kuid selle küsimuse juurde tuleme veel tagasi.

Vaevalt et meie regulaarsete lugejate jaoks The Telegraphi teade vene ärimeeste järeltulijate populatsiooni radikaalsest vähenemisest Londonis šokeeriv oli. Kasvõi sellepärast, et kirjutasime sellest fenomenist juba veebruaris: "Bloomberg teatab artiklis "Vene miljardärid ehitavad megakoole, et konkureerida Eatoni ja Exeteriga" üllatusega, et Venemaa president "suunab" ärimehi investeeringutele haridusprojektidesse ja et Briti erakoolides õppivate vene õpilaste arv on vähenenud viimase aasta jooksul kahekordselt.

Agentuuri hinnangul on Krimmi tagastamisele järgnenud perioodil "30 Vene miljardäri ja kõrgemat korporatiivset juhti, kellel on investeeringud välismaal, loonud või aidanud rahastada projekte õpilaste arenguks kodumaal." Kui see suundumus jätkub, saab öelda, et eliidi natsionaliseerimine ei toimu mitte ainult rahalises, vaid ka vaimses ja isegi geograafilises kontekstis."

Me kirjutasime eliidi rahvustumise protsessi kiirendamisest seoses kapitali repatrieerimisega Vene jurisdiktsiooni alla, kuid repatrieerimisel on mõtet siis, kui see toimub eelkõige "peas", mitte aga pangakontol. Muide seda, et kõik algas juba 2015. aastal ja sellega on kaasnenud alternatiivsete haridusprojektide koostamine Venemaal, näitab, et need, kes avalikult muretsevad, et "järgmise põlvkonna vene äritegelased ei saa korralikku haridust," teevad seda ilmaasjata. Venemaa igivana püüdlus (alates juba Peeter Suure ajast) luua enda juures analoogne või isegi parem versioon sellest, mida ta nägi Läänes, lahendab selle probleemi.

Briti press, nagu ka paljud vene kommentaatorid, püüavad praegust olukorda seletada "Novitšoki" skandaali ja Skripalide looga, samuti Ühendkuningriigi õigusaktide karmistamisega, mille eesmärk on võidelda "kuritegeliku kapitaliga". Need argumendid on põhimõtteliselt valed, sest nad otsivad 2018. aasta sündmustes protsessi põhjuseid, mis käivitusid juba 2015. aastal. Asi ei ole "Novitšokis" ega uutes "rahapesuvastastes" seadustes — seda enam, et enamikul neist, kes jõudsid konverteerida oma aktivad ja eriti oma lapsed Briti jurisdiktsiooni alla, on paberitega juba ammu kõik korras, sest nendega töötasid terved meeskonnad kõrgelt tasustatud Briti advokaate, raamatupidajaid ja pankureid.

Sisu on muus: rikaste "globaalsete venelaste" kõige targemad esindajad, kelle isiklik äri ei ole seotud "võitlusega režiimi vastu", adusid juba 2015. aastal, et mingit võrdsetel alustel integratsiooni läänemaailma neile ei paista. On väga tõenäoline, et isegi neile, kes uskusid lõpuni sellise integratsiooni võimalikkusesse, said viimaseks piisaks sanktsioonid (puhtpoliitilised ja protektsionistlikud), mis on suunatud "Rusali" vastu, vaatamata sellele, et just "Rusali" võis pidada peaaegu et Lääne finants- ja õigussüsteemi reeglitest kinnipidamise etaloniks.

Nendes tingimustes lääne panustamine sellele, et ärieliit hakkab "paati kõigutama ja režiimi raputama", ei toimi. Nagu näitab praktika, viivad sanktsioonid järk-järgult vastupidise efektini ja poogivad märkimisväärsele osale Vene ärimeestest Lääne rahulolematuse suhtes teatava immuniteedi. Seda seisukohta iseloomustas hästi tuntud vene ärimees, kes ka ise uute EL sanktsioonide alla langes, sest osales Krimmi silla ehitamisel: "Meie ülesanne on ehitada sild. Autosild on juba valmis ja inimesed sõidavad üle selle. Nüüd ehitavad poisid raudteesilda. Me kõik oleme oma töö üle uhked ja kui see kellelegi ei meeldi, siis pole see meie probleem."

Veelgi enam, on tunne et Venemaa survestamise strateegia oli algselt üles ehitatud küllaltki vaieldavale teesile, et läänel on väidetavalt mingi ületamatu oskusteave, tooted ja teenused, mida põhimõtteliselt on täiesti võimatu Venemaal luua, alustades Jamonist ja maksuparadiisidest ning lõpetades sümboolse Eatoni ja kõrgtehnoloogia iduettevõtete riskikapitaliga rahastamise süsteemiga.

Nüüd vaadatakse läänes teatud üllatusega, kuidas venelased (selle asemel, et tuhka pähe raputada ja kahetseda) on läinud täiesti teist teed, see tähendab on hakanud tootma Venemaa tingimustes läänemaailma parimaid tootearendusi. Ajaloolised eeltingimused on olemas: piisab, kui meenutada Hollandi laevastiku kogemuse kasutamist Venemaa laevastiku loomisel. Ja asjaolu, et endised "globaalsed venelased" toovad oma lapsed Venemaale tagasi, näitab, et isegi kõige läänestunumad Venemaa eliidi esindajad usuvad, et Venemaa saab selle kõigega hakkama.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

72
Tagid:
Briti press, oligarh, Sergei Skripal, eliit, Lääs, Ühendkuningriik, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde