Nord Streami avamine Saksamaal

Ameerikal ei õnnestu Gazpromi Euroopast välja tõrjuda

66
Poliitikute arvukate avalduste taustal Euroopa energiaallikate mitmekesistamise plaanide kohta olid Venemaa gaasi valdusfirma uued rekordid paljudele analüütikutele suureks üllatuseks.

TALLINN, 3. august — Sputnik. Gazprom on uue rekordi künnisel — ekspertide prognooside kohaselt jõuab aastase gaasitarne maht välisriikidesse 205 miljardi kuupmeetrini. Miks USAl ei õnnestu Venemaa ettevõtet Euroopa turult välja suruda — RIA Novosti materjalis.

Alternatiivi pole

Juulikuu tulemus — 19,5 miljardit kuupmeetrit on kuu rekord. Kokku on jaanuarist juulini eksporditud üle 117 "kuubi", mida on peaaegu kuus protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Seejuures on gaasitarned Saksamaale kasvanud 12,3%, Austriasse — 48,3%, Hollandisse — 53,8%, Prantsusmaale — 11,8%, Horvaatiasse — 40,1%, Taani — 11,9%, Poola — 6,6%. Kõik see võimaldab meil arvestada asjaoluga, et jooksvast aastast kujuneb torujuhtmegaasi ekspordimahu rekordaasta. Juuni lõpul ütles ettevõtte juhatuse esimehe asetäitja Aleksandr Medvedev, et Gazpromi aastaeksport välisriikidesse võib ületada 200 miljardit kuupmeetrit. Nüüd ennustavad eksperdid 205 miljardit.

Poliitikute arvukate avalduste taustal Euroopa energiaallikate mitmekesistamise plaanide kohta olid Venemaa gaasi valdusfirma uued rekordid paljudele analüütikutele suureks üllatuseks. Peamiste alternatiividena käsitleti taastuvenergiat ja veeldatud maagaasi (LNG) Lähis-Ida riikidest ja USAst.

Projekt Nord Stream 2 näeb ette 55 miljardi kuupmeetrise läbilaskevõimsusega gaasijuhtme rajamise läbi Läänemere Venemaa rannikult Saksamaani
© Sputnik / Сергей Гунеев

Taastuvenergia allikate kiire kasvu prognoosid ei ole tõeks saanud ja ka LNG ei ole võitnud olulist osa Euroopa energiabilansis. Veelgi enam, võrreldes eelmise aastaga vähenes veeldatud maagaasi tarnimine Euroopasse ligi 13%.

Asi on selles, et sellele kütusele leidus ka teisi ostjaid.

USA nõudis Saksamaalt Nord Stream 2 eest meelehead — käivitub plaan B>>

Eelkõige Hiina, kes suurendas poole aastaga veeldatud maagaasi ostmist peaaegu 50% võrra. Jaapan ja Lõuna-Korea suurendavad samuti veeldatud gaasi tarbimist. Selle tulemusena, kui eelmisel suvel maksis LNG Aasia turgudel umbes seitse dollarit mmBtu (miljonit Briti soojusühikut – toim) eest, siis selle aasta juunis ületas hind 11 dollarit. Pole üllatav, et kõik selle kütuse tarnijad on ümber orienteerunud Aasia turule. Euroopal jääb aga üle täita oma gaasihoidlad harjumuspärase Venemaa gaasiga. Seda enam, see on palju odavam kui veeldatud maagaas.

Verbaalne sekkumine

See rahuldab täielikult nii Gazpromi kui ka tema peamisi lepingupartnereid Euroopa Liidus. Selline olukord ei meeldi aga Washingtonile, kelle arvates Venemaa kütusetarnete tõttu satub Euroopa Moskva poliitilisele mõju alla. Venemaa gaasi pääsu sulgemine Euroopa turule on Ameerika presidendi üks peamisi eesmärke.

Venemaa jääb suurimaks gaasitarnijaks
© Sputnik / Михаил Фомичев

25. juulil tunnistas Donald Trump pärast kolmetunniseid läbirääkimisi Euroopa Komisjoni juhi Jean-Claude Junckeriga, et Euroopa kavatseb ehitada kümme uut LNG terminali Ameerika gaasitankerite vastuvõtmiseks. Lääne meedia esitles seda Gazpromi kaotusena, kuid väärtpaberiturg ei reageerinud sellele mitte kuidagi. Veelgi enam, juuli viimasel nädalal tõusid Venemaa gaasiettevõtte aktsia hind 138 rublalt 143 rublale. Eksperdid mõistsid, et Ameerika presidendi ja Euroopa Komisjoni juhi kokkulepe ei tähenda tegelikult midagi.

Armastuse hind: kes on võitnud Trumpi tehingust Euroopa Liiduga>>

Ühelt poolt on kogu Ameerika LNG toodang kaetud Aasia riikidega sõlmitud tarnelepingutega, nii et Euroopale ei olegi lihtsalt midagi pakkuda. Seepärast on Euroopa juba olemasolevad terminalid koormatud vähem kui veerandi ulatuses. Teisest küljest läheb USA uute kütuseterminalide ehitamine ELile maksma umbes kümme miljardit eurot (0,5 miljardit rohkem kui Nord Stream 2). Seetõttu kasutavad eurooplased igasuguseid viivitusi ja ettekäändeid, et seda projekti määramatuks ajaks edasi lükata.

Pilk tulevikku

Konkurentsi teravnemine Euroopa gaasiturul on paratamatu. USA kavatseb hõivata liidripositsiooni LNG turul ja selleks ehitatakse üha uusi kildagaasi veeldamise tehaseid. 2019. aasta lõpuks kasvab Ameerika LNG tootmisvõimsus eeldatavasti ligi kolm korda — praeguselt 3,6 miljardilt 9,6 miljardile kuupjalale päevas (umbes 99 miljardit kuupmeetrit aastas). Kui Aasia turg ei suuda kogu seda mahtu ära seedida, peavad USA gaasiettevõtted otsima uusi turge. Eelkõige Euroopas.

Ameeriklased saavad Euroopa turule siseneda ainult poliitiliste vahenditega, kuna torugaas Venemaalt on palju konkurentsivõimelisem. Kuid praktika näitab, et EL ametnikud on välja mõelnud üsna tõhusa strateegia suhtlemisel Washingtoniga: nad annavad Trumpile meeldivaid lubadusi, kuid teevad praktikas jätkuvalt seda, mis neile kasulikum on. Näiteks lubavad nad ehitada Ameerika LNG jaoks uue terminali, kuid alustavad tegelikult Nord Stream-2 ehitamisega.

"Nord Stream 2" või NATO: kumb peale jääb>>

Vastupidiselt USA katsetele seda projekti blokeerida antakse gaasijuhe käiku juba järgmise aasta lõpuks.

Kui Taani (viimane riik, kes ei nõustunud torujuhtme läbimisega oma territooriumilt) keeldub projektis osalemisest, kulgeb gaasijuhe teist teed mööda erimajandusvööndis. Seejuures Nord Stream-2 kogumaksumus ei muutu.

Teine suurprojekt, "Siberi Jõud" (v.k. — "Сила Сибири") on samuti lõppfaasis: üle 90% torujuhtmest on juba valmis. Gazpromi ja Hiina CNPC vaheline leping näeb ette 38 miljardi kuupmeetri gaasi pumpamist aastas, kuid see ei ole piir. Gazpromi juhi Aleksei Milleri sõnul suurendab kiiresti kasvav Hiina majandus 2035. aastaks nõudlust Vene gaasi järele 80-110 miljardile kuupmeetrile. Nii et Gazpromi praegune rekord ei jää viimaseks.

66
Tagid:
LNG terminal, gaas, taastuvenergia, Nord Stream 2, Gazprom, Euroopa, USA
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (142)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde