Illustreeriv foto

Ikka need jänkid ehk kuidas USA jälle "kuuraja" ette võttis

84
Uuel, juba globaalse raketitõrje kosmilisel arenguetapil ei kavatse Pentagon enam varjatagi, et tuldi meie hingede järele. Varem räägiti ikka muudkui, et Iraan ja Iraan...

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Ilma naljata. Ameerika Ühendriigid viivad relvad kosmosesse. Seepärast heidame naljagi kosmosese suunas.

ExoMars 2016 Marsi taustal. Foto on illustratiivne
© AFP 2019 / EUROPEAN SPACE AGENCY

Pentagon kutsub tegudele režissööre ja stsenariste, kelle fantaasia on kunagi tõusnud üle inimmõistuse ja jõudnud eriefektidega taevastki kõrgemale. Seekord saavad nad veelgi raskema ülesande — luua näivus Ameerika Ühendriikide üleilmsest paremusest. Nii et sellesse usutaks. Ütlete, et see pole naljakas. Nemad samamoodi – teevad seda täie tõsidusega.

Kongressi Esindajatekoja kiitis hiljuti heaks kaitse-eelarve. Jäänud on veel Senat ja siis, palun väga: laduge aga 716 miljardit dollarit sõjalisteks kuludeks lauale. Nüüd siis kärutäis ka kosmose tarvis. Eraldi real on ballistiliste rakettide seire- ja tõrjesüsteemide väljatöötamise kulud. See ongi seesama raketitõrje, mida tänapäeva vene raketid, kui midagi peaks juhtuma, maapeal isegi ei märka. Taevas tõenäoliselt samamoodi. Kuid sellise lihtsa fraseoloogiaga saab Washington tõestada, et ei karda hüperhelikiirust ega muid ultratiivulisi vidinaid, sest on kõigest sellest lihtsalt üle.

NASA saatis teele kosmoseteleskoobi TESS
© Sputnik / Сергей Мамонтов

Arvatakse, et nad saavad asja käima 31. detsembriks 2022. Püüdursüsteemide paigutamise tähtaega pole veel kindlaks määratud, kuid see on järgmisel aastakümnel. Nagu nemad seda nimetavad, on tegemist "tugeva sensoorse kosmosearhitektuuri tormilise arendamise ja rakendamisega", mis on tingitud vajadusest – ja jälle nende terminoloogias – "tagada tõhus raketitõrje" seoses "uue, kasvava hüperhelikiirusega tiibrakettide ohuga". Tähendab, nad ei varja, et tulid meie hingede järele. Muidu oli ikka, et Iraan ja Iraan… Oli muidugi ka mõte seletada maiste suurtükkide kosmosesse viimist Alfa Centauri ambitsioonidega, kuid leidsid, et seda ei usuks nad kindlasti.

See polnud küll päris see, millega nende kõrgem ülemjuhataja arvestas, kui kuulutas välja uue, nagu ta ütles, "väeliigi" loomise. Trump pidas tegelikult silmas täiemahulist kosmoseväge, olgu väeliik või mitte, aga mingit astronoomilist "malakat", millega vehkida saab. Vähemalt nii nad arvavad. Jäänud on veel õige pisut. Tuleb vaid raketitõrje üldisest raketitõrjest ümber sõnastada Venemaa-tõrjeks. Seal pole ju ei Poolat ega Rumeeniat – paigutamiseks pole vaja luba küsida kelleltki. Ameerika Ühendriigid saavad ka ilma loata hakkama.

Aga mille poolest siis nende kosmosekola erineb muust kosmoseprügist? Prügist tuleb vabaneda. Kuigi niikaugele asi ilmselt ei jõua, sest mis on kosmos – see on raha. Raha, mida erinevalt Pentagoni kulutustest näiteks Afganistanis keegi ei kontrolli. No kuidas saata sinna revidenti, kui nad isegi oma astronaute saadavad kosmosesse meie "Sojuzidel".

Mis puutub paremuse tõestamisse, siis sellega neil probleeme ei tule. Esiteks, selleks neil režissöörid ongi. Teiseks, on neil, millest lähtuda. Sest Kuul olevat nad justkui käinud. Ja need on need samad jänkid, ainult raketitõrjes.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

84
Tagid:
kaitse-eelarve, kosmos, Pentagon, Donald Trump, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde