Donald Trump NATO tippkohtumisel

USA tahab "Araabia NATO-t" Iraani vastu kahurilihana kasutada

80
(Uuendatud 19:17 01.08.2018)
Trump ei ole esimene Ameerika Ühendriikide president, kel tekkis idee luua "Araabia NATO". Küll aga peab ta end esimeseks, kel selleks soodsad tingimused tekkisid.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Ükskõik mida ajakirjandus ka ei räägiks, ei alusta USA Iraani vastu mingeid sõjalisi operatsioone – vähemalt mitte enne oktoobrit. Ilmselt ei juhtu seda ka pärast oktoobri möödumist. Igal juhul räägivad asjatundjad juba nüüd, et Washingtoni katse moodustada Lähis-Ida riikidest Iraani-vastane koalitsioon on nurjumisele määratud.

Washingtonis ei ole ideest veel loobutud, sest ameeriklased ei ole tõenäoliselt nõus üksi riskima. Kasvõi selleks, et kinnitada oma moslemist partneritele, et ka viimaste arvamus on Pentagoni jaoks endiselt oluline. Mistõttu Valge Maja kutsubki sealseid valitsejaid tippkohtumisele, et neid tavapäraselt sügisel üle lugeda.

Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Bahrein, Kuveit, Katar, Egiptus ja Jordaania. Just nagu "Yvette, Lisette, Musette, Jeanette ja Georgette… Niikaua kui olete koos minuga, pole mu laul veel lauldud." Trump ei ole esimene Ameerika Ühendriikide president, kel tekkis "Araabia NATO" loomise idee…

Küll aga peab ta end esimeseks, kel "operatsiooniks" ka soodsad tingimused tekkisid.

Selleks on sunniite ärritav šiiitliku Iraani mõju piirkonnas ja neist tähtsaima liitlase — Riyadhi – unistus ise kõiki juhtida. Seepärast ongi Saudi Araabia esimene regiooni kuningriik, kellele idee vägagi sobis.

Trumpi kingitus — mida annab USA väljumine Iraani tuumaleppest Venemaale >>

Viidates mitmetele kõrgetele allikatele Ameerika Ühendriikides ja Araabias, nimetab Reuters seda "Valge Maja algatuseks, eesmärgiga süvendada koostööd raketitõrjesüsteemide, sõjalise väljaõppe ja terrorismivastase võitluse valdkonnas".

Noh, et komplekt oleks täielik — "… ning tugevdada majanduslikke ja diplomaatilisi suhteid". Blokk oleks sel juhul sõjalis-poliitiline. Kasutades NATO põhimõtet: "Üks kõigi ja kõik ühe eest." Sellesama d'Artagnaniga eesotsas. Tõsi, erinevalt originaalist ei kavatse ameeriklased olla mitte Lähis-Ida koopia osaks, vaid selle "dirigendiks".

Oma ülesandena näeb USA grupeeringu moodustamist, selle Iraani kallale ässitamist – ise — nagu õpetas Tšapajev, "mõnelt kõrgemalt kohalt lahinguvälja tervikpilti jälgides."

Ehkki teoreetiliselt, nagu Läänes on kombeks väljenduda, ei looda seda liitu kolmanda osapoole vastu, vaid "niisama".

Euroopa Liit toetab Iraani tuumalepingut >>

Washingtoni jaoks on see tõesti väga mugav. Koguda kõik kokku ja neile korraga käsklusi jagada. Mitte korrata sedasama asja ikka ja jälle, sõites nende pealinnadesse, meelitades ja keelitades. Lisaks ei pea siin kambas kedagi 2 protsenti maksma sundima — kui juba nõustuti, siis mitte selleks, et koonerdada. Ja kui koonerdavadki, ei sunni see Valget Maja muretsema. Tema ju oma nahka turule ei vii.

Iseasi on, et ka "Araabia NATO" jaoks, kui luua teda Põhja-Atlandi Liidu põhimõttel, on vaja ühist vaenlast.

Probleemiks on asjaolu, et sugugi mitte kõik ei käsitle Iraani sellisena. Isegi Araabia Ühendemiraatides ei suhtu sugugi mitte iga emiraat Teherani ühtmoodi halvasti. Katar aga, pärast seda, mida Riyadhi naabrid talle korraldasid, sõbrustaks ükskõik kellega, kui see vaid Saudi Araabiale meelehärmi valmistaks. 

Kataris asub aga Ameerika Ühendriikide piirkonna suurim sõjaväebaas. Seepärast tuleb Dohal sõbrustada nendega, kellega käsitakse. Võib-olla neile isegi ei öelda, kellega nad äsja sõbrasuhted lõpetasid – tõstetakse lihtsalt tema territooriumilt pommitajad õhku ja asi klaar.

Nii on ka kõigi teistega, kes nõndanimetatud "Lähis-Ida strateegilisse liitu" meelitatakse. Liidu lühinimetus on MESA – selle väljavaateist saavad osalised aimu hetkel, mil USA neid kahurilihana kasutama hakkab.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

80
Tagid:
sunniidid, šiiidid, islam, nafta, sõda, MESA, Araabia-NATO, NATO, Donald Trump, Kuveit, Bahrein, Omaan, Araabia Ühendemiraadid, Riyadh, Hormuz, Punane meri, Katar, Lähis-Ida, Iraan, Jordaania, Saudi Araabia, Egiptus
Samal teemal
Mäng, mille võitsid nii venelased kui saudid. Nafta ja OPEC+
Saksamaal teatati, et vastuoludest USA-ga ei ole võimalik enam vaikida
Iisraeli ja Iraani sõjalise konflikti tõenäosus Süürias kasvab
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde