Euroopa Komisjoni president ja USA president

Rahu, sõprus, närimiskumm, soja ja veeldatud maagaas: kuidas Trump ELiga leppe tegi

47
(Uuendatud 16:56 02.08.2018)
Trumpil oli kõik kenast välja arvestatud, kuid ta ei näinud erilist vahet EL ja Põhja-Korea vahel. Tõsi, Pyongyangi piiras ta ümber lennukikandjate aga Brüsseli tollitariifidega. Kuid see ei muuda asja olemust. See on puhas trumpilik "šokiteraapia", vea piiril tehtud tehing. Kuid see töötab.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Trumpil oli kõik kenast välja arvestatud, kuid ta ei näinud erilist vahet EL ja Põhja-Korea vahel. Tõsi, Pyongyangi piiras ta ümber lennukikandjate aga Brüsseli tollitariifidega. Kuid see ei muuda asja olemust. See on puhas trumpilik "šokiteraapia", vea piiril tehtud tehing. Kuid see töötab.

Valges Majas nägid nad tõesti head välja. See oli nende meistriklass. Mõlemale meeldib see värk kangesti. Ehk ei paistnud see nii pikantne nagu Trump ja Macron, kuid polnud ka nii masendav, nagu Merkeliga.

See oli hea idee — saata USA presidendi juurde just Euroopa Komisjoni president Junker. Mitte sellepärast, et oma ametiseisundi poolest peakski tema selliseid olukordi lahendama, kuigi just sellist olukorda polnud neil varem veel juhtunud. EL-is pole tõenäoliselt kedagi teist isikut, kes sobiks Donaldiga vanuse, temperamendi, vabameelsuse ja ulakusevalmiduse poolest. Mitte et nagu vennad, kuid seal oli midagi "Surimurist" ("Ширли-Мырли" — 1995. aastal "Mosfilmis" vändatud komöödia NSVLiidu lõpuaastatest – toim.). Sealgi jõudsid Krolikovid oma suhete klaarimisega lõpuks kokkuleppeni, et mõnd inimest ei lase nad endale lähedale, sest "ma pole muidugi rassist, aga mulle ei meeldi", "on selline tunne", "ebameeldiv, ma ütleksin".

Ja kui Juncker ütles, et talle ei meeldi Hiina kaubanduspoliitika, tundus, et kohe järgneb toost: "Valge mehe terviseks!" Kahju, et peremees ei joo, muidu oleks nad jõudnud ka "Kas sa austad mind?" seisundini. Kõigest kolme tunniga. Külaline austas teda niigi. Palja ettepanekuga ühineda Pekingi vastu oli ta Trumpi südame võitnud. Pärast seda polnudki vaja enam midagi öelda. Aga ta muudkui jätkas ja jätkas õli segamist palsamiga.

Lahutusest pole pääsu: miks Trump Merkelit kommidega loopis
© Фото : Пресс-служба Президента РФ

Tollimaksude vastastikune tühistamine, WTO eeskirjade ülevaatamine, kaubavahetuse bilansi korrigeerimine. See on palju laiem kui lihtsalt "rahu, sõprus, närimiskumm", ka sojauba ja veeldatud maagaas.

See sama Ameerika sojauba, millele Hiina kehtestas vastutollid, kuid kuhugi tuleb see ju panna, sest Hiina on selle peamine tarbija. Ja see sama Ameerika gaas, mis peab Venemaa oma Euroopast välja tõrjuma. Iga hinnaga. Ja kuigi EL saab suurepäraselt hakkama ka ilma selleta, on ta sellega nõus oma siira pühendumuse ja kuulekuse märgiks geenius Trumpi vastu, kui ta vaid Saksa autodele tollitariife ei kehtestaks.

Kui täpselt ta kõik välja arvestas. Ega näinud erilist vahet Euroopa Liidu ja Põhja-Korea vahel. Pyongyangi piiras ta, tõsi küll, ümber lennukikandjatega aga Brüsseli tollitariifidega. Kuid see ei muuda asja olemust. See on puhtalt trumpilik "šokiteraapia", vea piiril tehtud tehing. Ja see töötab. Seetõttu sädistab tema Twitter vaimustusest: "Küll on hea naasta heade suhete juurde Euroopa Liiduga!", "See on suur päev vaba ja õiglase kaubanduse jaoks!", "EL ja USA armastavad teineteist!" — allkirjastas ta tugeva mehise embuse Junkeriga. No kas võiks sellist asja ette kujutada Merkeliga? Kuigi veelgi raskem on ette kujutada, et Junker käituks nii ilma Merkeli loata.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron
© AP Photo / Christophe Ena

Omalt poolt kinkis Juncker Trumpile ainult foto Luksemburgi sõjaväekalmistust. Mitte ilma tagamõtteta. "Kallis Donald, pidagem meeles meie ühist ajalugu." Sellele surnuaiale on maetud kindral Patton, kes juhtis liitlaste maabumist Normandias. Tõenäoliselt viib Trump selle pildi tamme juurde, mille istutas Macron, kes olevat selle välja kaevanud sealt, kus neil oli Ameerika Ühendriikidega midagi olnud. Oli see, et Ühendriigid tulid alati Euroopasse selleks, et domineerida.

Küllap on Trump ja Juncker kokku leppinud, et läbirääkimiste ajal uusi tollitariife ei kehtestata. Kuid tegemist pole ju läbirääkimiste, vaid kohtuotsustega. Junker polnud veel lennukile jõudnud, kui Trump juba teatas, et Euroopa Liit hakkab kohe ostma ube ja tohutul hulgal veeldatud maagaasi. Ja arvaku eurooplased palju tahes, et nad sõlmisid kohtuvälise kokkuleppe.

Tema tegi ju selle.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

47
Tagid:
Emmanuel Macron, Jean-Claude Juncker, Donald Trump, Angela Merkel, EL, USA
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (142)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde