Venemaa ja Eesti sümboolika

Eesti eliit vajab kiiresti abi

170
(Uuendatud 14:56 25.07.2018)
Viimane Venemaa tähelepanu pälvinud sündmus toimus Eestis rohkem kui kümme aastat tagasi ja oli seotud pronkssõduriga. Sellest ajast peale pole Eesti poliitikute ja võimu jõupingutused viinud isegi ligilähedase tulemuseni.

Irina Alksnis portaalile Sputnik

Piinlik. Eesti poliitika järgib sel (ja ka mitmel varasemal) hooajal ikka veel moes olevat Venemaa-vastast moetrendi. Kuid vaatamata kõigile jõupingutustele ei suutnud ta ikkagi läbi murda Venemaa huvi "klaaslaest", mis tagaks talle idanaabri riigivõimu ja poliitikute tähelepanu ning annaks oluliselt suurema välispoliitilise kaalu. Ja mis eriti piinlik — kaks teist Balti riiki on selle ülesandega edukalt toime tulnud.

Leedu jõudis märkimisväärsele tasemele tutvustades suuremale osale venelastest riigi presidenti. Dalia Grybauskaitė – "on see vast atraktsioon! On see alles nimi, plakat, publik, kassa!" Olgem ausad, see on tõeliselt suurepärane tulemus nii Venemaa suhtes, mis piidleb maailma "teid on palju aga mina olen ainus" pilguga ja on oma suurriiklikus ülbuses alandlik ainult maailma võimsaima jõu, või siis nende vastu, kes võiksid teda mingi erilise konksu otsa võtta. Leedu president on seda sellesama russofoobiaga igatahes suutnud.

Isegi Lätis on asjad paremas seisus. Viimasel ajal on Venemaa, sealhulgas ka ametlikul tasandil, aktiivselt väljendanud oma toetust vene keelt kõnelevatele inimestele, kes võitlevad vene koolide sulgemise vastu. Suurepärane tulemus, millega võib nagu lipuga vehkida ja mis tõestab ühemõtteliselt "Venemaa ohu" olemasolu.

Aga Eesti? Viimane Venemaa tähelepanu pälvinud sündmus toimus seal rohkem kui kümme aastat tagasi ja oli seotud pronkssõduriga. Sellest ajast peale pole Eesti poliitikute ja võimu jõupingutused viinud isegi ligilähedase tulemuseni. Ometi pingutatakse kõigest väest! Ainuüksi viimaste päevade jooksul on toimunud mitmeid potentsiaalselt huvitavaid aktsioone.

Eestis Riigikogu otsustas üllitada aruande "sekkumisest" Lääne valimistesse. Peamise kurjami rollis on teadagi, kes.

Eesti välisluure juht Mikk Marran esines USA-s Aspeni julgeolekufoorumil ettekandega, kus ütles, et tema juhitav organisatsioon avastas Eestis Moskva "mõjuagentide" võrgustiku.

Käiku läks isegi päris raskesuurtükivägi ja Eesti süüdistas oma riigipiiri rikkumises Venemaa "Air Force One", mis viis Vladimir Putini Helsingisse kohtumisele Donald Trumpiga.

Ja mis siis? Ah, ei midagi. Vähemalt mingisuguse Venemaa meediahuvi põhjustas vaid viimane uudis, mis korraks riivamisi uudisvoogu lipsas. Ülejäänud sündmusi ignoreeris Venemaa meedia täielikult, nagu oleks Venemaa naaberriigi Eesti olemasolu täielikult unustanud.

Nii et Eesti eliit vajab Venemaa tähelepanu tõmbamiseks tõepoolest abi, mis muudaks "Venemaa ohu" usutavaks ning võimaldaks sellest võimalikult suurt kasu lõigata. Selleks mõned näpunäited. Kõigepealt tuleks teadvustada, et venevastane tegevusväli on viimastel aastatel kõvasti ära tallatud ja konkurents on seal väga tihe.

Edukalt toimetavad seal vaid väga suured tegijad, keda ei saa ignoreerida (USA, Ühendkuningriik) või need, kes oma virtuaalses võitluses Venemaaga üles üle mõistuse käivat indu üles näitavad (Ukraina ja ikka seesama Ühendkuningriik). Või need, kes on hõivanud mingi konkreetse niši, nagu näiteks Poola, kes pretendeerib Venemaa poolt ajaloos kõige rohkem solvatud riigi staatusele.

Pärast poolteiseaastast hüsteeriat USA-s "Venemaa sekkumise kohta valimistesse" tundub Eesti soigumine ausalt öeldes igav. Ja Venemaa presidendi süüdistamine riigipiiri rikkumises toimus liiga viisakas vormis, et see Ukraina hullumeelsuse mõõdu välja annaks. Üldiselt, kui Eesti tõesti tahab "Venemaa ohu" kaardi peale mängida, peaks ta otsima mõne originaalsema teema. Pronkssõduri lugu näitas, et Eesti võimud on selleks täiesti võimelised. Kui prooviks kõigest väest ja jõust, siis võiks veel midagi välja mõelda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

170
Tagid:
russofoobia, riigikogu, Mikk Marran, Dalia Grybauskaitė, Eesti, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde