USA president Donald Trump

Tuli surnuks ehk kuidas Donald Trump jälle oma joru ajab

105
(Uuendatud 15:01 19.07.2018)
"Muidugi on ta süüdi. Kuid ta pole süüdi. Halastage talle, lugupeetud kohtunikud!" Võimalik, et Trump otsustas veel Helsingis, et "selle mehega läheks luurele küll". Hea, et ta seda välja ei öelnud, muidu oleks tulnud seletada, et temast saadi valesti aru.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

"Venemaa sekkus meie valimistesse, kuid ei mõjutanud nende tulemusi. Sellepärast tuleb nendega läbi saada." Lühidalt öeldes, oli see kadunud Trumpi tagasitulek. Ovaalkabinetis ajakirjanike ees kukkus see tal välja nagu uurija Podberjozovikovil filmis "Ettevaatust, auto!": "Muidugi on ta süüdi. Kuid ta pole süüdi. Halastage talle, lugupeetud kohtunikud!"

Trump rääkis Putini vastutusest sekkumise eest USA valimistesse >>

Trump ise arvab, et käitub nagu tõeline USA president. Neil oli üks selline, kes sealsamas Helsingis ütles üht aga Valges Majas täiesti vastupidist. Nii algas NATO idasuunaline laienemine. Ja ka seekord pole keegi midagi allkirjastanud, nii et pole millestki kinni võtta. Kõik kuulsid, mida Trump ütles, kuid nad ei mõistnud teda õigesti. Seal oli: "Ma ei näe tõendeid sekkumisest." Kuid see on ju Soome, kuidas saab seal näha seda, mida nad Ameerikas isegi mikroskoobi all näha ei suuda.

Seda enam, et nagu ta Washingtonis juba tunnistas, tema Soomes öeldud sõnades "et Venemaa oleks valimisprotsessi sekkunud" jäi ei tea kuidas ütlemata "poleks". Võib-olla ajas Putin tema sõnad sassi. Ja nüüd aitavad koduseinad õigeid sõnu leida. "Ma usaldan täielikult ja toetan Ameerika suurepäraseid eriteenistusi. Ja ma ütlen veel, nagu ma olen juba mitu korda öelnud, ma nõustun luureandmetega Venemaa sekkumise kohta 2016. aasta valimistel."

"Noh, see on juba hoopis teine ​​asi," mõtles Schwarzenegger. Ja parandas end samuti: "Trump ei seisnud Putini kõrval nagu keedetud makaron, vaid nagu keetmata nuudel." "Ma ei oleks pidanud tema kohta niimoodi ütlema," toetas filmistaari initsiatiivi ka CIA endine juht Brennan. "Mingit riigireetmist Helsingi polnud. Ta pettis nüüd. Iseennast," McCain ohkas kergendatult ja lõi risti ette. Temagi oli juba patustada jõudnud ja arvanud, et Trumpi reis Putini juurde oli olnud "traagiline viga", kuid see osutus hoopis koomiliseks.

Trump sai eks-terminaatorilt ebaõiglaselt sõimata >>

Nagu selles anekdoodis. "Kas sa pilkasid mind?" küsis kokutaja oma vestluskaaslaselt, kuuldes, kuidas ta teistega ilma kõnepeetuseta suhtleb. "Ei," vastas too, "ma pilkasin hoopis neid." Ja kui keegi pilkas Trumpi, kes tunnistas oma armastust ja lojaalsust USA eriteenistustele, läks Valges Majas mõneks sekundiks pimedaks. "Uups, nad lülitasid valguse välja. Need olid luureagendid," ütles president naeratades, täpsustamata, kelle omad nimelt. Ja ainult need, kes tol hetkel kuulsid iseloomulikku mulksuvat heli tähtedega "WC" tähistatud ukse tagant, taipasid. Ainult venelastel on ütlus: tehke tuli surnuks ja valage vesi välja (v.k. — тушите свет, сливайте воду).

© Ruptly
Trump rääkis Putini vastutusest sekkumise eest USA valimistesse

Ja kui silm jälle kõiki esemeid ümberringi seletas, hooples Trump, end lõpuks oma elemendis tundes, et rääkis Putiniga "uskumatult jõupositsioonilt". Parimat viisi tõestada, et ta ikkagi usaldab Putinit rohkem kui oma eriteenistusi, oleks raske välja mõelda. Seda võiks öelda ainult keegi, kes teab, et teda ei anta üles ega räägita, kuidas asi tegelikult oli. Trump mõtles veel Helsingis, et "selle mehega läheks luurele küll". Hea, et ta seda välja ei öelnud, muidu oleks tulnud seletada, et temast saadi valesti aru.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

105
Tagid:
küberrünnak, süüdistus, poliitika, sekkumine, presidendivalimised, Vladimir Putin, Donald Trump, Venemaa, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde