USA president Donald Trump

Enne kohtumist Putiniga leiti Trumpil "KGB raha"

113
(Uuendatud 09:48 15.07.2018)
Nagu oodata oligi, korraldasid Venemaaga vastasseisu ja Trumpi diskrediteerimise toetajad vahetult enne Putini-Trumpi tippkohtumist mitu informatsioonilist diversiooni. Need ei suuda küll tippkohtumist nurjata, kuid muudavad selle meediakonteksti võimalikult negatiivseks.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor RIA Novosti vahendusel

Üks tippkohtumiseks ajastatud meedia-diplomaatiline skandaal seisneb selles, et USA julgeolekuametkonnad avaldasid 12 väidetavalt Venemaa eriteenistuse töötaja nimed, kes 2016. aastal USA presidendivalimistesse "sekkusid". Nüüd nõuavad Ameerika ajakirjanikud, et Trump saavutaks Putinilt nende väljaandmise ja kohtuprotsessi korraldamise nende "12 spiooni üle", kes julgesid Ameerika püha demokraatiat rüvetada (kui seda loogikat järgida, peaks Venemaa tungivalt nõudma kõigi Facebooki töötajate ja isiklikult Mark Zuckerbergi väljaandmist, kes püüdsid värvata 65 000 venelast, keda Ameerika sotsiaalvõrgustik "märgistas" ametlikult potentsiaalsete "kodumaa reeturitena").

Trump tunnistas Putinile oma töötajate rumalust >>

Teine meediarünnak, mille eesmärk oli maksimaalselt diskrediteerida mistahes jõupingutusi suhete parandamiseks, toimus London City pankurite häälekandja Financial Times kaudu. Arvestades Theresa May suurt poolehoidu sellele väljaandele ja asjaolu, et Trump kasutas oma visiiti Ühendkuningriiki selle maksimaalseks kahjustamiseks meedia abil, võime arvata, et niinimetatud Financial Times uurimus on veel üks väike kättemaksuakt Ameerika presidendile tema katse eest Briti peaminister välja vahetada.

Financial Timesi artikli sisu (mis põhineb väidetavalt "kümme kuud kestnud uurimisel") seisneb järgnevas. Trump ja tema arendustegevusega tegelevad ettevõtted said oma projektidele partneritelt ja investoritelt teadvalt raha, mida Financial Times seostab Nõukogude salateenistuste, Venemaa allilma ja muidugi Vladimir Putiniga.

Mitte üheski, isegi kõige erapoolikumas kohtus, ei peaks Briti tipp-meediaväljaande "tõendid" vastu viit minutitki, kuid see ei takista meediaväljaandel omavolitsemast. Financial Timesi üks peamisi argumente on järgmine: "Maikuus saime teavet 1980-ndatel aastatel Nõukogude välisluures teenistuses olnud endiselt KGB ohvitserilt. Ta selgitas, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemise ajal kandsid Kommunistlik Partei ja KGB meeleheitlikult raha välismaale. Ta rääkis ka, et Birshtein (Donald Trumpi äripartner – autor märkus) oli üks lääne ärimeestest, kelle ettevõtted olid seotud KGB-lastega, kes omakorda olid seotud KGB jõupingutustega oma ärihuvide edendamisel."

Eesti ootab Putini ja Trumpi kohtumist pingeseisundis >>

Lugedes seda liigutavat lugu, mis muidugi viitab anonüümsele KGB endisele agendile, otsib silm automaatselt juba meemiks muutunud sõnaühendit "highly likely" (äärmiselt tõenäoline). See vihjaks autorite tunnistamisele, et nad ei esita mitte kuivi fakte, vaid hüpoteesi, mis tundub neile "väga tõenäoline". Siiski pole mingit kahtlust, et Trumpi süüdistatakse otseselt raha saamises "KGB-ga seotud ärimeestelt".

Ainus Financial Times uurimisega tuvastatud fakt, mida on võimatu ümber lükata, on see, et üks Trumpi sadadest äripartneritest üle kogu maailma oli Shnaiderite-Birshteinide perekond, mis spetsialiseerus juba Brežnevi ajast äritehingutele Nõukogude Liiduga. Sellele perekonnale kuulub Torontos asuva Trump Tower projekt ja Trumpi brändi kasutamise õiguse eest maksti talle umbes neli miljonit dollarit.

Tasub märkida, et arvestades seda totaalset umbusku kõige nõukogudepärase ja nõukogudesarnase vastu, mis oli ameeriklastele nii iseloomulik külma sõja ajal, on võimalused, et "NSV Liidu kaubanduseksperdid" ei olnud tihedas kontaktis USA spetsialiseerunud jõustruktuuride ega nende järelevalve all, nullilähedased.

Isegi kui kohandada need kummalised Kanada ettevõtjad mingi "klišeega", siis meenutavad nad pigem neid, kes tegelesid nõukogude välispoliitika ja väliskaubanduse töötajate "kokkuostmisega", mitte vastupidi.

Kuid Financial Times ajakirjanikele püstitati ilmselt ülesanne siduda Donald Trump iga hinna eet Vladimir Putiniga ja nad püüdsid väga sellega toime tulla, vaatamata sellistele pisiasjadele nagu loogika, faktid ja terve mõistus. Tulemuseks kujunes neil "kokku keevitatud" skeem Kanada kohtuprotsessi materjalidest, milles Shnaiderite-Birshteinide perekond jagas oma Ukraina äripartneritega aktivaid.

Trump on kohtumiseks Putiniga valmistunud "kogu elu" >>

Siis hakatakse jälle kõrvust sikutama "Vene jälge", mis seisneb selles, et VEB (Venemaa riiklik välismajanduspank) krediteeris väidetavalt (FT ametlikult seda ei kinnita) mingi Ukraina ettevõtte poolt Shnaiderite-Birshteinide perekonnale kuulunud metallurgiahiiglase "Zaporožstal" väljaostmist. Protsessi materjalides mainitakse ka 100 miljoni dollari suurust "komisjonitasu", mille keegi Ukraina ametnik tehingu korraldamise eest sai.

Briti ajakirjanikud teevad kohe järelduse, et see tehing on seotud Putiniga (kes Financial Timesi arvates juhtis VEB panka) ja üks FT poolt küsitletud Briti ekspert järeldab: "Trumpi võib süüdistada" selles, et ta pesi Torontos kuritegelikul teel saadud raha. On üsna naljakas, et ühele maailma suurimale rahandusväljaandele ei tule pähe küsida: kõnealuse tehingu suurus on 850 miljonit dollarit.

Kõik rahalised vahendid, mille Trump (paar aastat hiljem) projektis osalemisest sai ja millest väidetav osa sellest oli neli (!) miljonit dollarit. Oletatava "Trumpile raha üleandmise" operatsiooni tõhusus on 0,47%, mis võib esile kutsuda ainult kurva naeratuse või terve naerulagina igal eksperdil või ajakirjanikul, kes on kunagi näinud tõelist rahapesuoperatsiooni või "raha pumpamist" konkreetsele poliitikule.

Kui järgida Briti ajakirjanduse väärastunud loogikat, siis tuleks Trump kohe kuulutada mitte Vene, vaid Saksa agendiks. 1990-ndatel ja 2000-ndatel aastatel, kui Trump ja tema firmad olid pankrotis ega saanud mingeid krediite, valas Saksamaa (tohutuid poliitilisi sidemeid omav) Deutsche Bank Trumpi struktuuridesse laene kogusummas 364 miljonit dollarit, hoolimata sellest, et Trump ei vastanud ühelegi usaldusväärse laenuvõtja kriteeriumile. Need olid otsesed, uskumatult riskantsed ja finantsilisest seisukohast täiesti ebamõistlikud investeeringud põlualusesse magnaati.

Kuid ka see võimalus USA presidendi ründamiseks kasutatakse tingimata ära, kuid alles pärast seda, kui leitakse võimalus Saksamaa pank ühiskondlikus teadvuses Vladimir Putiniga "siduda". Arvestades, kui hästi on meie lääne vastastel arenenud fantaasia ja loovus, teevad nad selleks kindlasti midagi. Donald Trump peab ikka ja jälle suuliselt Venemaad ründama, tõestamaks, et ta ei ole KGB agent. Ainult et vaevalt suudab ta veenda neid, kellele vaba maailma ajakirjandus on juba põhjaliku ajupesu korraldanud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

113
Tagid:
poliitika, majandus, NSV Liit, KGB, Financial Times, Vladimir Putin, Donald Trump, Saksamaa, Suurbritannia, Soome, Venemaa, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde