Eurooplased on pettunud president Donald Trumpi käitumises

President Trump šokeeris Euroopat protsentidega

31
(Uuendatud 10:05 13.07.2018)
Brüsselis toimunud NATO tippkohtumise tulemustes ja USA president Donald Trumpi käitumises pettunud eurooplased kahtlustavad, et Washington nõuab võlgade tasumist ainult sellepärast, et ta on sõjalise alliansi suhtes ükskõikne.

TALLINN, 12. juuli — Sputnik, Aleksei Toom. NATO tippkohtumisest Brüsselis ei saanud liitlaste "ühtsuse, solidaarsuse ja otsustavuse" demonstratsiooni, vaid see ainult suurendas pingeid USA ja Euroopa riikide vahel. President Donald Trump nõuab liitlastelt võlgade tasumist ja oma panuse suurendamist, Euroopa riigijuhid aga keelduvad isegi rääkimast kaitsekulutuste tõstmisest 4%-ni sisemajanduse kogutoodangust.

Väljaande Euractiv toimetaja George Gotev kirjutab, et EL eesistuja, Bulgaaria president Rumen Radev ütles NATO Brüsseli tippkohtumise alguses oma kaasmaalastest ajakirjanikele, et tema Ameerika kolleeg nõudis NATO riikidelt sõjaliste kulutuste suurendamist 2-lt 4%-ni SKT-st. Nimetades tippkohtumise atmosfääri "ebameeldivaks" ütles president Radev, et "see tippkohtumine on eriti oluline, sest pidi tõestama NATO ühtsust, solidaarsust ja otsustavust".

President Donald Trump ähvardas neljapäeval NATO tippkohtumisel USA alliansist välja viia
© Sputnik / Алексей Витвицкий

"Kahjuks on küsimusi nüüd rohkem kui vastuseid. President Trump, kes rääkis esimesena, tõstatas mitte ainult praegu nõutava 2 protsendi (SKP-st riigikaitsele — toim.) probleemi, vaid tõstis seda veelgi — 4%-ni,"ütles president Radev. Tema sõnul lahkus president Trump kohe pärast neid sõnu ruumist, ja ainus Euroopa liider, kes pidas võimalikuks seda "panuse tõstmise teemat jätkata", oli Bulgaaria president ise.

"Ma rääkisin vist viieteistkümnendana," ütles Radev, teatades, et palus NATO peasekretär Jens Stoltenbergilt kommentaari Trumpi nimetatud arvude kohta.

"Küsisin stsenaariumide kohta "mis juhtub, kui". Mis juhtub NATO selgrooks olevate atlandiüleste sidemetega, kui me ei saavuta 2%, rääkimata juba 4%-st," tsiteerib Radev iseennast. Tema sõnul ei vastanud talle keegi ja 2%-st ei rääkinud tippkohtumisel keegi, kuigi see küsimus on NATO jaoks eksistentsiaalne.

Trump võttis Eestilt tema peamise poliitilise trumbi

NATO peasekretär Jens Stoltenberg, kelle olukorda on liitlaste ägeda konflikti tõttu raske kadestada, ütles pressikonverentsil, et enne kui rääkida kaitsekulude suurendamisest, tuleks täita varem püstitatud eesmärgid.

Ratas Brüsselis: kaitsekulutusi tuleb tõsta kiiremini>>

Eesti, kes ei väsi kordamast kõigile, kes on vähegi valmis teda kuulama, et tema kulutab riigikaitseks isegi rohkem, kui nõutud 2% SKT-st ja tegelikult on Trumpil üldiselt õigus, peaks nüüd end teoreetiliselt petetuna tundma.

Kõigest paar aastat õnnestuski tal teistest NATO liitlastest heas mõttes eristuda, kui juba kõige võrdsem kõikidest võrdsetest, USA president, alandas Tallinna hädavareste tasemele, kes oma kaitsekulutusi nõutud tasemele viia ei suuda. Eesti valitsuse uhkus – kurikuulsad "kaks protsenti" on äkki osutunud ebapiisavaks ja Trumpi nimetatud 4% on väikese Balti riigi majandusele absoluutselt võimatu summa.

See on võimatu ka Euroopa kõige võimsama, Saksamaa majandusele, kuid seal eriti ei muretsetagi Washingtoni nõudmiste täitmise pärast. Võib-olla tõstab ta kaitsekulutusi 1,5%-ni SKT-st, aga võib-olla ei tõsta ka. Trumpi kritiseeritud kantsler Merkel ütles, et Berliin kulutab piisavalt raha, et tugevdada ja säilitada Põhja-Atlandi alliansi kaitsevõimet. Neid sõnu võib pidada kaudseks keeldumiseks kaitsekulutuste suurendamisest.

Saksamaa isegi ei aruta kaitsekulutuste tõstmist

Eesti ebaselge parteilise kuuluvusega poliitik, kuid sellest hoolimata Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles NATO tippkohtumise eelõhtul harjumuspäraselt, et "loomulikult on oluline kaitsekulutuste ühtlase jaotuse teema". "Teeb heameelt, et liitlased suhtuvad oma kohustustesse tõsiselt ja töötavad kaitsekulutuste suurendamise kallal. Loodetavasti hakkab 2025. aastaks 17 NATO liikmesriiki kulutama kaitsevajadusteks 2% SKT-st," ütles Mihkelson ERR-le.

Kolonel Riho Ühtegi: kui venelased Tallinnasse sisenevad, siis siin nad ka surevad>>

Kes oleks osanud oodata tõusu 4%-ni? Eesti maksumaksjad poovad piltlikult öeldes laternapostide külge igaühe, kes julgevad iitsatada kaitsekulude kahekordistamisest.

Rahvasaadik Mihkelson, nagu ka teised Trumpi sõbrad, opereerib kaitsekulutuste osakaaluga, kuigi peaksime rääkima absoluutsetest kriteeriumitest. Seega, 2% Eesti SKT-st on 0,46 miljardit ja 2% Saksamaa SKT-st umbes €80 miljardit (2018. aasta SKT umbes 4 triljonit eurot). Seega Berliini sõjalised kulutused, mida Mihkelson nii kirglikult toetab, peaksid tema arvates ületama väikse Eesti kogu 23 miljardi eurose SKT kolmekordselt.

Sellest tulenevalt on 4% Eestile peaaegu üks miljard ja Saksamaale 160 miljardit eurot aastas. Berliinil on õigus öelda, et eurooplaste ajalooline mälu ei lase neil magada, kui sakslased hakkavad oma sõjaväe peale selliseid kulutusi tegema.

Euroopa julgeolek sõltub USA farmerite heaolust

Euroopa on ilmses segaduses, vaatlejad nimetavad president Trumpi käitumist väljakutsuvaks, tema kõnesid ülepakututeks ning tema väljakutsuva käitumise ja peaaegu vaenulike märkuste eesmärke selle sama Saksamaa kohta ebaselgeteks.

Eesti, Läti ja Taani loovad uue sõjalise juhtimise staabi>>

Keegi isegi küsib, ega omati USA president ei kavatse Euroopalt niiviisi võlgu välja peksta ja NATO-le otsa peale teha.

Lisaks peaaegu kogu meedia poolt viidatud president Trumpi sõnadele Saksamaa sõltuvusest Vene maagaasist ja muudele rünnakutele Berliini ja isiklikult Angela Merkeli aadressil tegi ta selgeks, et Euroopa ei peaks lootma USA kaitsele, kui ta Ameerika väliskaubandusele liiga teeb.

​"Euroopa Liit takistab meie äriettevõtete, farmerite ja tööliste äritegevust Euroopas (Ameerika Ühendriikide kaubavahetuse puudujääk on 151 miljardit dollarit), ja nad tahavad veel, et me neid NATO kaudu kaitseks ja selle rõõmsalt ise kinni maksaks. Nii need asjad ei käi!" kirjutas USA president Twitteris.

31
Tagid:
eelarve, NATO, Marko Mihkelson, Angela Merkel, Donald Trump, Eesti, USA