Ukraina rahvasaadik ei tea kes on Federica Mogherini

Federica ja Mogherini nad ei ole mees ja naine. Aga nad seisavad Ukraina eest

109
(Uuendatud 09:54 07.07.2018)
Ukraina poliitikud pürgivad nii meeleheitlikult Euroopa Liitu, et tema kirgas kuvand varjutab nende teadvuses kõik muu. Nad koguni ei teagi, kes seda imede imet juhib. Ei tea, kes, aga küllap see on üks tubli mehike.

Maria Baljabina, raadio Sputnik

Saltõkov koos Štšedriniga sõitis külla Erich ja Maria Remaque´ile. Rimski, Korsakov, Petrov ja Vodkin moodustasid igati menuka kvarteti. Baudouin de Cortenay vedas enesega pidevalt kaasa vähetuntud Ivan Aleksandrovitši. Karl Marx ja Friedrich Engels, nagu ühes anekdoodis räägitud, ei olnudki mees ja naine, vaid neli erinevat inimest.

Ning Federica ja härra Mogherini teevad samal ajal teineteisest sõltumatult sarnaseid avaldusi Ukraina asjus. Kuigi kes neist härrastest seal aru saab. Näiteks Ukraina rahvasaadikul Petro Porošenko Blokist Gennadi Tkatšukil see ei õnnestunud.

Ta oli kuskil kuulnud mingeid Euroopa Liidu esindaja ütlusi Federica Mogherini välispoliitika ja julgeolekupoliitika küsimustes ja tahtis väga neid kohalikus televisioonis oma kaasmaalastega jagada. Ainult et tema teadvuses oli Federica Mogherini imelisel kombel kahestunud, osutudes kaheks inimeseks – kellekski Federicaks ja härra Mogheriniks, kes omakorda oli täheldanud Ukrainas tektoonilisi nihkeid.

Saatejuht täpsustas kahel korral, et Mogherini mitte ainult et ei ole härra, vaid on Federicaga ülepea üks ja sama isik. Aga rahvasaadik ei jäänud uskuma ja konsensus selles küsimuses jäigi saavutamata.

Eks te kujutate ette, kui usaldusväärsed on tsitaadid, mida Tkatšuk kuulajaile jagas, kui ta ei teagi midagi nende autorist? Mogherinist aga oleneb praegu ju paljugi – Ukraina loodab läänele enam kui kunagi varem. Ent ei suuda isegi meelde jätta seda, kes esindab sedasama Euroopa Liitu, kuhu nad nii kangesti kipuvad.

Mõnes teises poliitilises olukorras võinuks see väljaütlemine tõenäoliselt tekitada pahameelelaine Euroopa Liidus. Tänavatele oleks otsekohe ilmunud feministid koos ähvardavate plakatitega ja üleskutsetega kukutada Porošenko, sest tema valitsusajal lokkab meesšovinism ning naistele ei anta õigust end Euroopa poliitikas teostada.

Nendega oleks tõenäoliselt liitunud ka laevakassina uppumatu poliitik, Üleukrainalise Ühenduse Isamaa parteibloki juht Julia Tõmošenko. Küll tema võiks juba pajatada valulistest küsimustest, sellest, kuidas teda pidevalt võimult kõrvale tõrjutakse ja tal tuleb sinna rühkida läbi vanglatrellide, ratastoolis ja kõpskingadel. Tema kasutab iga võimalust, et oma peamist oponenti – praegust presidenti milleski süüdistada. Nüüd näiteks kinnitab ta, et Petro Porošenko peab läbirääkimisi isehakanud Luganski RV ja Donetski RV-ga selleks, et kehtestada sõjaseisukord ja seeläbi tõkestada valimised ning teiseks ametiajaks ametisse jääda.

Ühesõnaga, kired keevad tõsiselt: Ukraina poliitikutel on vaja üheaegselt võimuvõitlust pidada, läänelt raha küsida ja Venemaale sülitada. Jõuad sa siis kõigi nende askelduste juures jälgida, kes on seal Federica ja kes Mogherini.

Vaata video

Telekanali 112 Ukraina saates esinedes nimetas Tkatšuk Mogherinit härraks. Saatejuht parandas teda, täpsustades, et Mogherini on proua, mitte härra.

"Mitte proua, vaid Mogherini ütles, et tänasel päeval toimuvad Ukrainas tektoonilised nihked. No võib-olla ma ajasin segamini, kes neist mida ütles…" jätkas rahvasaadik.

Saatejuht tegi veel ühe katse poliitikut parandada ja täpsustas, et "Federica Mogherini on üks-sama inimene."

"Ei-ei," kostis Tkatšuk märkuse peale.

Konsensusele jõudmata jätkasid saateosalised arutelu.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

109
Tagid:
Julia Tõmošenko, Petro Porošenko, Federica Mogherini, Donetski RV, Luganski RV, Ukraina
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde