USA president Donald Trump

Trump saavutas võimatu: Peking, Tokyo ja Delhi on liitumas Washingtoni vastu

120
(Uuendatud 17:42 06.07.2018)
Ivan Danilov
Donald Trumpi strateegia, mis lootis ähvarduste, sanktsioonide, tariifide ja diplomaatilise survega teistele riikidele "Ameerika taas suureks luua", hakkab õmblustest kärisema.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor RIA Novosti vahendusel

Vähe sellest, et USA peamised vastased globaalses kaubandussõjas — Hiina ja Euroopa Liit — ei kavatse relvi maha panna, on nüüd ka nende lähimad liitlased Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas hakanud Ameerika-vastast majanduskoalitsiooni kokku klopsima. Kuigi selle liikmed ei salli eriti Hiinat ega tema piirkondlikke ambitsioone, õnnestus Donald Trumpil saavutada võimatut — Pekingi vastased on nüüd valmis tema poolel tegutsema. Praegune Washingtoni administratsioon kaotab sõpru ja loob uusi vaenlasi, mis ei saa tema jaoks millegi heaga lõppeda.

Ameerika majandusväljaanne Bloomberg teatab, et 1. juulil toimus Tokyos 16 maailma suurima kaubanduspiirkonna loomise läbirääkimiste lõppjärgus oleva Aasia riigi kaubandusministrite kohtumine, kusjuures Ameerika Ühendriigid sinna kuuluma ei hakka. Uue vabakaubanduspiirkonna loomise algatajad on Hiina, India ja Jaapan, mis ei saa Washingtoni mitte muretsema panna.

Ameerika ekspertide kogukonnal olid suured lootused India ja Jaapani suhtes, et nad heidutaksid Hiinat USA huvides ning nende traditsiooniliste erimeelsuste ja rivaliteedi kasutamiseks India ja Hiina ning ka Jaapani ja Hiina vahel, et "Peking võõraste kätega ära kägistada". Praktikas tuleb aga välja, et USA liitlased Aasias, sealhulgas mitte ainult India ja Jaapan, vaid ka Lõuna-Korea, Austraalia ja Uus-Meremaa, muudavad intensiivselt seniseid ameerikameelseid seisukohti pragmaatilisema lähenemise vastu välispoliitikas.

Bloomberg tsiteerib Jaapani kaubandusminister Hiroshige Seko´t, kes selgitas ajakirjanikele, milleks uut kaubandusorganisatsiooni luuakse ja vihjas koguni, kelle vastu Aasia riikide sõprus suunatud saab: "Lepingu allkirjastamine aasta lõpul on muutunud tõenäolisemaks. Arvestades, et protektsionismimure kasvab kogu maailmas, on oluline, et Aasia piirkond jääks edaspidi vabakaubanduse lipu alla." Tõlgituna Jaapani diplomaatiakeelest tähendab see, et Ameerika protektsionism on muutunud niivõrd tõsiseks probleemiks, et ämblikud Aasia pangas on valmis erimeelsused unustama ja üheskoos onu Sami kätt purema. Vaevalt ameeriklased sellist reaktsiooni ootasid, kui nad India ja Jaapani suhtes tollitariifid kehtestasid. Umbes samal seisukohal, kuid teistsuguses sõnastuses oli ka Singapuri kaubandusminister: "Praegu seisab rahvusvaheline kaubandus silmitsi tõsiste väljakutsetega. Nad on meile täiendavaks stiimuliks, et jõuaksime läbirääkimistega sisulise tulemuseni."

Nagu teada, on rahvusvahelise kaubanduse ees tõsine väljakutse nimega Donald Trump. Ja see väljakutse paistab niivõrd tõsine, et isegi Washingtoni endised vasallid eelistavad ühendada oma jõud Ameerika Ühendriikide vaenlastega, hoolimata riskist endise metropoli viha alla sattuda. Endised vasallid ei karda enam Washingtoni piisavalt, nad ei ole valmis ohverdama oma majanduslikke huve, et olla tänulik USA-le sõjalise või poliitilise toetuse eest, see ei ole aga kunagi tasuta.

Raske on ülehinnata algselt "Vaikse ookeani ülese partnerlusena" mõeldud Aasia kaubandusliidu loomise tagajärgi, kus esimest viiulit pidi mängima USA, kes lootis sellest ka suurimat kasu saada. Trumpi administratsioonil tuli see kaubandusleping maha matta. Sellest jäeti meelega välja Hiina, et ta mandril isoleerida ja ümbritseda riikidega, kelle kaubanduspoliitikat määrab kindlaks Washington. Trump administratsioon leidis, et Ameerika Ühendriikide tulu sellest paktist ei ole piisavalt suur ja et Aasialt on võimalik veel rohkem järeleandmisi ja privileege saada, kui survestada iga piirkonna riiki eraldi.

Tulemus oli vastupidine: Hiina isolatsioon kukkus läbi ja nüüd tegutseb ta koos India ja Jaapaniga ennekuulmatu aktiivsusega kaubandusbloki loomise kallal, kuhu kuulub umbes kolmandik maailma SKT-st ja peaaegu pool elanikkonnast. Tegelikkuses viib assotsiatsiooni loomine selleni, et Ameerika majandusliku surve poliitika tekitab ettenägematuid ja väga tõsiseid raskusi.

Näiteks üksikute riikide vastu rakendatavad tõkketollitariifid saavad olema praktiliselt kasutud kaupade vaba reekspordi võimaluse tõttu teiste kaubandusühenduse riikide kaudu. See aga tähendab, et näiteks Hiina vastu kehtestatud tariifid saavad olema kasutud, või neid tuleb rakendada kõigile 16 uue ühenduse liikmesriigile, sealhulgas Jaapanile, Indiale, Austraaliale jne. Vaevalt see Trumpi tagasi hoiaks, kuid tõsised probleemid tekivad vastumeetmetega, mis tõotavad tulla vägagi valusad, sest lõikavad kohe ära USA eksportööride juurdepääsu kolmandikule maailmaturust.

Iga uue kaubandusühenduse liikmesriik on mingil määral haavatav majandussanktsioonidest, mida Washington eelistab varjata tariifide vormiga, kuid üheskoos on nad võimelised tekitama Ameerika ettevõtetele suurt kahju, mis muudab võiduvõimalusi globaalses kaubandussõjas radikaalselt. On üsna tõenäoline, et Donald Trumpi administratsioon juba tunneb, et on teistele riikide survestamisega ülepingutanud ja võimalik, et "viimaseks piisaks" Indiale ja Jaapanile võis olla Riigidepartemangu nõudmine vähendada nendele riikidele nii vajaliku Iraani nafta ostmist nullini, kuna nad ei suuda ise oma energiavajadusi rahuldada. Wall Street Journal teatab, et USA administratsioon on valmis loobuma oma nõuetest ja kaaluma konkreetsete riikide "ajutist vabastamist sanktsioonidest", kuid tõenäoliselt on see lepitusžest liiga ilmetu ja hilinenud.

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu>>

Akela ei tabanud, ja võimalik, et senised karja liikmed söövad ta nüüd ära.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

120
Tagid:
kaubandussõda, Donald Trump, Hiina, India, Jaapan, Aasia, USA
Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (37)