USA president Donald Trump

Trump saavutas võimatu: Peking, Tokyo ja Delhi on liitumas Washingtoni vastu

124
(Uuendatud 17:42 06.07.2018)
Donald Trumpi strateegia, mis lootis ähvarduste, sanktsioonide, tariifide ja diplomaatilise survega teistele riikidele "Ameerika taas suureks luua", hakkab õmblustest kärisema.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor RIA Novosti vahendusel

Vähe sellest, et USA peamised vastased globaalses kaubandussõjas — Hiina ja Euroopa Liit — ei kavatse relvi maha panna, on nüüd ka nende lähimad liitlased Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas hakanud Ameerika-vastast majanduskoalitsiooni kokku klopsima. Kuigi selle liikmed ei salli eriti Hiinat ega tema piirkondlikke ambitsioone, õnnestus Donald Trumpil saavutada võimatut — Pekingi vastased on nüüd valmis tema poolel tegutsema. Praegune Washingtoni administratsioon kaotab sõpru ja loob uusi vaenlasi, mis ei saa tema jaoks millegi heaga lõppeda.

Ameerika majandusväljaanne Bloomberg teatab, et 1. juulil toimus Tokyos 16 maailma suurima kaubanduspiirkonna loomise läbirääkimiste lõppjärgus oleva Aasia riigi kaubandusministrite kohtumine, kusjuures Ameerika Ühendriigid sinna kuuluma ei hakka. Uue vabakaubanduspiirkonna loomise algatajad on Hiina, India ja Jaapan, mis ei saa Washingtoni mitte muretsema panna.

Ameerika ekspertide kogukonnal olid suured lootused India ja Jaapani suhtes, et nad heidutaksid Hiinat USA huvides ning nende traditsiooniliste erimeelsuste ja rivaliteedi kasutamiseks India ja Hiina ning ka Jaapani ja Hiina vahel, et "Peking võõraste kätega ära kägistada". Praktikas tuleb aga välja, et USA liitlased Aasias, sealhulgas mitte ainult India ja Jaapan, vaid ka Lõuna-Korea, Austraalia ja Uus-Meremaa, muudavad intensiivselt seniseid ameerikameelseid seisukohti pragmaatilisema lähenemise vastu välispoliitikas.

Bloomberg tsiteerib Jaapani kaubandusminister Hiroshige Seko´t, kes selgitas ajakirjanikele, milleks uut kaubandusorganisatsiooni luuakse ja vihjas koguni, kelle vastu Aasia riikide sõprus suunatud saab: "Lepingu allkirjastamine aasta lõpul on muutunud tõenäolisemaks. Arvestades, et protektsionismimure kasvab kogu maailmas, on oluline, et Aasia piirkond jääks edaspidi vabakaubanduse lipu alla." Tõlgituna Jaapani diplomaatiakeelest tähendab see, et Ameerika protektsionism on muutunud niivõrd tõsiseks probleemiks, et ämblikud Aasia pangas on valmis erimeelsused unustama ja üheskoos onu Sami kätt purema. Vaevalt ameeriklased sellist reaktsiooni ootasid, kui nad India ja Jaapani suhtes tollitariifid kehtestasid. Umbes samal seisukohal, kuid teistsuguses sõnastuses oli ka Singapuri kaubandusminister: "Praegu seisab rahvusvaheline kaubandus silmitsi tõsiste väljakutsetega. Nad on meile täiendavaks stiimuliks, et jõuaksime läbirääkimistega sisulise tulemuseni."

Nagu teada, on rahvusvahelise kaubanduse ees tõsine väljakutse nimega Donald Trump. Ja see väljakutse paistab niivõrd tõsine, et isegi Washingtoni endised vasallid eelistavad ühendada oma jõud Ameerika Ühendriikide vaenlastega, hoolimata riskist endise metropoli viha alla sattuda. Endised vasallid ei karda enam Washingtoni piisavalt, nad ei ole valmis ohverdama oma majanduslikke huve, et olla tänulik USA-le sõjalise või poliitilise toetuse eest, see ei ole aga kunagi tasuta.

Raske on ülehinnata algselt "Vaikse ookeani ülese partnerlusena" mõeldud Aasia kaubandusliidu loomise tagajärgi, kus esimest viiulit pidi mängima USA, kes lootis sellest ka suurimat kasu saada. Trumpi administratsioonil tuli see kaubandusleping maha matta. Sellest jäeti meelega välja Hiina, et ta mandril isoleerida ja ümbritseda riikidega, kelle kaubanduspoliitikat määrab kindlaks Washington. Trump administratsioon leidis, et Ameerika Ühendriikide tulu sellest paktist ei ole piisavalt suur ja et Aasialt on võimalik veel rohkem järeleandmisi ja privileege saada, kui survestada iga piirkonna riiki eraldi.

Tulemus oli vastupidine: Hiina isolatsioon kukkus läbi ja nüüd tegutseb ta koos India ja Jaapaniga ennekuulmatu aktiivsusega kaubandusbloki loomise kallal, kuhu kuulub umbes kolmandik maailma SKT-st ja peaaegu pool elanikkonnast. Tegelikkuses viib assotsiatsiooni loomine selleni, et Ameerika majandusliku surve poliitika tekitab ettenägematuid ja väga tõsiseid raskusi.

Näiteks üksikute riikide vastu rakendatavad tõkketollitariifid saavad olema praktiliselt kasutud kaupade vaba reekspordi võimaluse tõttu teiste kaubandusühenduse riikide kaudu. See aga tähendab, et näiteks Hiina vastu kehtestatud tariifid saavad olema kasutud, või neid tuleb rakendada kõigile 16 uue ühenduse liikmesriigile, sealhulgas Jaapanile, Indiale, Austraaliale jne. Vaevalt see Trumpi tagasi hoiaks, kuid tõsised probleemid tekivad vastumeetmetega, mis tõotavad tulla vägagi valusad, sest lõikavad kohe ära USA eksportööride juurdepääsu kolmandikule maailmaturust.

Iga uue kaubandusühenduse liikmesriik on mingil määral haavatav majandussanktsioonidest, mida Washington eelistab varjata tariifide vormiga, kuid üheskoos on nad võimelised tekitama Ameerika ettevõtetele suurt kahju, mis muudab võiduvõimalusi globaalses kaubandussõjas radikaalselt. On üsna tõenäoline, et Donald Trumpi administratsioon juba tunneb, et on teistele riikide survestamisega ülepingutanud ja võimalik, et "viimaseks piisaks" Indiale ja Jaapanile võis olla Riigidepartemangu nõudmine vähendada nendele riikidele nii vajaliku Iraani nafta ostmist nullini, kuna nad ei suuda ise oma energiavajadusi rahuldada. Wall Street Journal teatab, et USA administratsioon on valmis loobuma oma nõuetest ja kaaluma konkreetsete riikide "ajutist vabastamist sanktsioonidest", kuid tõenäoliselt on see lepitusžest liiga ilmetu ja hilinenud.

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu>>

Akela ei tabanud, ja võimalik, et senised karja liikmed söövad ta nüüd ära.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

124
Tagid:
kaubandussõda, Donald Trump, Hiina, India, Jaapan, Aasia, USA
Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (102)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde