NATO

Kes päästab Euroopa: USA taandub

92
(Uuendatud 19:50 05.07.2018)
Ameerika analüütikud väidavad, et Euroopa suudab hüpoteetiliste sõjaliste ohtudega iseseisvalt toime tulla. Võimalik, et tal tulebki seda teha, kui ta Ameerika Ühendriikide tingimustega ei nõustu.

Maria Baljabina, raadio Sputnik

Euroopa valmistub NATO tippkohtumiseks — järgmisel nädalal saabub Brüsselisse USA president Donald Trump, kellest sõltub nüüd alliansi elus päris palju. Eriti umbusklikud Euroopa poliitikud püüavad selles leida erinevaid märke ja endeid. Kardeti näiteks, et Ameerika president kohtub oma Vene kolleegiga Vladimir Putiniga varem, 11.-12. juulil, seega enne NATO tippkohtumist. Et seal häälestatakse ta kuidagi eriliselt ja ta hakkab oma partneritega karmilt käituma. Selgus, et kohtumine Helsingis määrati 16. kuupäevale. Kuid NATO jaoks on olukord samaks jäänud, sest oht ei pärine enam Venemaalt, vaid Ameerika Ühendriikidest.

Donald Trump ei ole kunagi varjanud oma veendumust, et eurooplased peavad ise oma julgeoleku eest maksma. Tema plaani kohaselt peavad nad oma kaitsekulutusi suurendama. Ja Vladimir Putinil ei ole sellise seisukohaga mingit pistmist. On selge, et eurooplased ei ole nõus Ameerika plaani järgima. See näitaks mitte ainult tema nõrkust, vaid põhjustaks ka tõsiseid rahalisi raskusi, sest mingite kulutuste suurendamiseks tuleb teisi vähendada.

Milliseid: sotsiaalsfääri, sisserändajaid, energeetikat? Vaevalt, et paljud selle peale lähevad. Sealhulgas rikas Saksamaa, mida on tabanud tõsine rändekriis. Lisaks oleks see Angela Merkelile, kellel Trumpiga eriti ei klapi, ilmselt isiklikuks kaotuseks. Samas, vastasel korral võib USA oma sõjaväebaasid lihtsalt riigist välja viia.

Selleks puhuks tahab Euroopas oma armee luua. Tõsi, ka selleks kulub hulk raha. Esialgu ei pruugi eurooplased siiski muretseda. USA-s rahustatakse — kui EL kavatseb äkki Venemaaga sõdida, siis võidab ta kindlasti. Ameerika meedia kirjutab, et Venemaa on praegu nõrgem, kui külma sõja ajal ja Euroopa on jälle vastavalt tugevam. See avaldus on üsna vaieldav, kuid jätame selle autori südametunnistusele.

Euroopa Komisjoni hoone
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Sõjaline ekspert: Euroopa kiirreageerimisjõud on allergiline reaktsioon Trumpi suhtes>>

On oluline, et autorid mõtlevad valjusti, miks Ameerika Ühendriigid ikka veel EL üleval peavad: ehk oleks juba aeg ise hakkama saada ja Ameerikal oleks parem oma relvad ja spetsialistid enda tarvis hoida?

Tegelikult on sõnum enne NATO tippkohtumist selge: olete tublid poisid ja kui teil nagunii meie jaoks raha pole, siis laske ise edasi ja oma sõdurid toome me koju. Huvitav, milleks USA suure osa oma sõjalistest vahenditest, mis on üle kogu Euroopa laiali hajutatud, tagasi tõmmata tahab?

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

92
Tagid:
armee, NATO, Angela Merkel, Vladimir Putin, Donald Trump, Saksamaa, USA, EL
Teema:
Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis (46)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde