Trump reedab kõik?

Trump reedab kõik kaks vaadet Helsinki kohtumisele

188
(Uuendatud 11:36 04.07.2018)
Usk vahetutesse kontaktidesse kõrgeimal tasemel on märgatavalt nõrgenenud. Kõik arutlused isiklike suhete elektri ja keemia teemadel on jutuks head küll, kuid selleks, et panna elektrokeemia peale tõsiseid lootusi, pole diplomaatia enam valmis.

Maksim Sokolov, RIA Novosti

Kui USA presidendi julgeolekunõuniku John Boltoni reisi tulemusena teatati, et Putini ja Trumpi kohtumine toimub Helsingis 16. juulil, jagunesid arvamused eelseisva kohtumise teemal kaheks.

Suur osa Lääne vaatlejatest võttis seisukoha "kõik on kadunud", see tähendab, et nad hakkasid ennustama täielikku võitu Vladimir Putinile — kellele naiivne Trump loovutab kõik, mis võimalik ja isegi seda, mida anda ei tohiks.

CNN-i ekspert võrdles Putinit tohutu vene karuga ja kujutas Trumpi väikese lapsena, keda mesikäpp murdma valmistub.

Putinil on see, mida Trump ihaldab ja poolakad kardavad
© Sputnik / Михаил Климентьев

Tema Majesteedi valitsus, kui uskuda ajalehte The Times, kardab, et Trump jätab NATO oma võimsa vastase meelevalda. "Piksejumala" sõnul kardavad Tema Majesteedi ministrid, et Trumpi suudetakse veenda vähendama USA sõjaliste kohustuste mahtu Euroopas, mis tähendab NATO kaitsevõime nõrgenemist. Enamgi veel — Trump võib tühistada planeeritud sõjaväeõppused, mis põhjustavat sõjalises blokis kriisi.

Endine USA suursaadik Moskvas, McFaul usub, et Trumpi hävitab tema kergeusklikkus ja naiivsus: "Ma kardan, et tema tahe Putiniga kokkuleppele jõuda võib põhjustada järeleandmisi, mis ei vasta USA rahvuslikele huvidele. Kui ta hakkab ka Putinit kiitustega üle külvama, nagu Kim Jong-uni, on see Putini jaoks suur võit. See on kõik, mida Putin edukaks kohtumiseks vajab. "

Eelseisva kohtumise veel põhjalikuma analüüsi viis läbi silmapaistev majandusteadlane, Venemaa valitsuse nõunik aastatest 1991-1994 Anders Aslund. Ta kahtlustab, et Boltonist on saanud Vene agent ja Putini käpiknukk. Tänase päevani oli Bolton kuulus oma vankumatu kartmatuse poolest lahingutes — tõsi küll, mitte sõjalistes, vaid diplomaatilistes – nüüd aga kujutatakse teda Kremli agendina, kes kõik eelseisvate läbirääkimiste plaanid reetis.

Trump lendab Putini juurde: USA vajab väga Venemaa naftat >>

Vastaste ridades on üldine paanika: "Oleme ümber piiratud, kõigest ära lõigatud, reedetud — kõik on kadunud!"

Need vaated on teravas vastuolus Venemaa poole ekspertide ja poliitikute ootustega. Siin domineerib äärmine ettevaatlikkus ja seisukohti võib kokku võtta lausega: "On olemas võimalus huvide kooskõlastamise mehhanismi loomiseks, mis hetkel pea täiesti puudub." Noh ja mõistagi ka midagi sellist nagu: "Tutvumine pole kunagi halb" ja "Rääkida on alati parem kui mitte rääkida".

Osaliselt võib seda seletada lihtsa soovimatusega toimuvat mitte ära sõnuda — "Ära hõiska enne õhtut!" Ja üldiselt, ei ole tuleviku edusammudega kiidelda kuigi mõistlik.

Kuid on ka muid kaalutlusi. Just USA poliitilise süsteemi propageerijad on nõrkemiseni kinnitanud, et sellised kõrvalekalded nagu Trump ei tähenda midagi. Poliitiline süsteem, mis põhineb võimude lahususel ja tasakaalustatusel, suudavad valitseja järske suunamuutusi pehmendada:

"Kui raskesti see torm ei räsiks

ka latvu puudel iidsetel,

ei suuda midagi ta teha

ei tüvel jämedal ja sitkel,

ei juurtel – võimsail, sügavail. "

See kehtib eriti välispoliitika kohta, kus kõik lepingud vajavad kongressi heakskiitu – parlamendi valmidust presidendiga koostööd teha oleme me juba näinud.

Nii et kõik need heausksete USA väärtuste propageerijate veenvad selgitused, millega osaliselt isegi nõustuda võib, tähendavad, et ka kõige südamlikum kohtumine ei tähenda palju senikaua, kuni riigipeade kokkulepped kongressi poolt konkreetsetes seaduseparagrahvides heaks kiidetakse. Vene eksperdid reeglina usuvad Ameerika demokraatia tugevusse, mistõttu ei lase nad end kohtumise võimalikust särast pimestada.

Usk isiklikesse kontaktidesse kõrgeimal tasemel on märgatavalt nõrgenenud. Kõik need jutud isiklike suhete elektri ja keemia kohta on jutuks head küll, kuid selleks, et panna elektrokeemia peale tõsiseid lootusi, pole diplomaatia enam valmis.

Tegu on loomuliku reaktsiooniga rahvusvahelise poliitika toimimisele Gorbatšovi – Jeltsini ajal, mil meie valitsejad sulasid ja sattusid ekstaasi ainuüksi Lääne partnerite sõbralikkuse märkidest. Kolmkümmend aastat tagasi usuti Kremlis, et kui milleski kokku lepitakse, siis peetakse sellest ka kinni. Edasised sündmused näitasid selgelt, et see ei ole kaugeltki alati nii.

Loomulikult ei tohiks partnerit vaadelda nagu sõdur puuki – viisakus kaunistab iga poliitikut. Kuid teha viisakusavalduste põhjal kaugeleulatuvaid globaalseid järeldusi — lõppude lõpuks ei ole ka rahvuslik diplomaatia enam lapseeas….Erinevalt Lääne ekspertidest, kellest paljud on tänase päevani väikelaste mõttemaailma tasemele jäänud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

188
Tagid:
Putin, Trump, Donald Trump, Vladimir Putin, USA, Venemaa
Teema:
Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis (46)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde