Illustreeriv foto

Trump lendab Putini juurde: USA vajab väga Venemaa naftat

112
USA president Donald Trump ei välistanud, et tunnustab Krimmi Venemaa osana, edastas presidendi ajakirjanike kaaskond.

Ivan Danilov, Crimson Alter blogija RIA Novostile

Donald Trumpi ja Vladimir Putini eelseisva kohtumise taustal algas lääne infoväljal järjekordne venevastane PR-kampaania. Selle peamine tees: "Ainus, mida USA Venemaalt tahab, et ta annaks tagasi Krimmi, kaoks Süüriast ja kärvaks. Putin ei lase sellest millelgi sündida, järelikult on temaga kohtumine mõttetu ja seda saab teha vaid reetur, kes tänu vene häkkeritele Valgesse Majja sattus."

Naljakas küll, kuid ka Venemaa infoväljal esineb selliseid arvamusi, milles rõhutatakse läbirääkimiste mõttetusest lähtudes veendumusest, et mistahes läbirääkimised ameeriklastega on täiesti viljatud. Tegelikult, nagu tihti juhtub, on reaalsus palju keerulisem kui propagandaklišeed. Veelgi enam, Trump on küll väga eriline president, kuid läbirääkijana on tal oma loogika. Otsustades selle põhjal, kui osavalt ja aegsasti ta Krimmi probleemi Obama kraesse kirjutas ja tuletas veel G7 tippkohtumiselgi meelde, et Krimmis räägitakse üldiselt vene keelt, ei kavatse Ameerika president nõuda võimatut.

Ta vajab Venemaa abi hoopis teistes, Valge Maja jaoks palju olulisemates küsimustes. Näiteks, kui Ameerika Ühendriigid ei saavuta Venemaa toetust naftaturul, siis praeguse Washingtoni poliitika Iraani suunal kätkeb endas tõsist, kuigi kaudset kahju USA majandusele ja suurt otsest kahju tema peamiste liitlaste majandusele.

"Iraani küsimus" tõusis teravalt päevakorda pärast seda, kui USA diplomaadid lekitasid meediasse USA Iraani majandusliku "lämmatamise" strateegia üksikasjad. Asi on selles, et Obama ajal said paljud riigid Washingtoni tolleaegselt administratsioonilt loa sanktsioonides mitte osaleda — selles mõttes, et Washington lubas neil ametlikult või poolametlikult Iraani naftat osta, kuigi väiksemates kogustes, kui enne sanktsioonide kehtestamises.

Lahutusest pole pääsu: miks Trump Merkelit kommidega loopis
© Фото : Пресс-служба Президента РФ

Samal ajal ignoreeris Hiina Ameerika nõudmisi täielikult ja jätkas tuimalt Iraani nafta importimist. Trumpi administratsioon üritab seda nüüd lõpetada ja hoolitseda, et kõik sajaprotsendiliselt Iraani-vastasest naftaembargost kinni peaksid. Briti Reuters kirjutas kahe päeva eest: "Ameerika Ühendriigid nõudsid, et riigid lõpetaksid täielikult kogu naftaimpordi Iraanist alates novembrist, teatas USA kõrge diplomaatiline allikas, lisades, et tähtaja ametlik edasilükkamine ja erandid on vähetõenäolised."

Just see uudis põhjustas hiljutise naftahinna tõusu, Brent toornafta puhul $ 74-lt peaaegu $ 78 barrelist, sest maailmaturul on hakatud kaaluma töötamist nafta vähesuse tingimustes, mis on põhjustatud rangetest Iraani-vastastest sanktsioonidest.

Ameerika Ühendriikide tegevustel saab olema mitmeid tõsiseid negatiivseid tagajärgi neile endile. Isegi Ameerika eksperdid, kes töötasid koos Bushiga, suhtuvad sellisesse Ameerika strateegiasse skeptiliselt. Sundida Jaapanit, Indiat ja eriti Euroopa Liitu Iraani naftast loobuma saab olema väga raske, eriti kaubandussõja tingimustes, mille Trump kogu maailmaga valla päästis. Hiina välisministeerium on juba teatanud, et ei lõpetata kaubandussuhteid Iraaniga, ja vaevalt seda muuta õnnestub, arvestades eriti, et Peking võib reageerida mistahes USA sanktsioonidele üsnagi valusalt. Mida rohkem riike ühel või teisel kujul Ameerika nõudmisi ignoreerib, seda suurem kahju sellest Ameerika mainele maailmaareenil tekib.

Lisaks geopoliitilisele on probleemil ka majanduslik aspekt. USA jaoks pole see kaugeltki valutu, mida kinnitavad ka Trumpi avaldused rahulolematusest tehingu "OPEC+Venemaa" osapoolte tegevusega. Kui nimetada asju õigete nimedega, siis tuleb välja, et Washington pole rahul naftakartelli soovimatusega täielikult (või võimalikult suures ulatuses) kompenseerida Iraani nafta "äralangemist" maailmaturult. Loogika on lihtne: kui naftahinnad oluliselt ei tõuse, siis on teistel riikidel vähem huvi Iraani vastu suunatud sanktsioonidest "kõrvale hiilida". Ja ka USA majandusel oleks lihtsam, kui Ameerika tarbijad ei peaks bensiinijaamades maksma Trumpi geopoliitiliste ambitsioonide eest.

Tehingu "OPEC + Venemaa" osapoolte hiljutisel kohtumisel Viinis tundus olevat kokku lepitud tootmise suurendamine, kuid see ei ole kaugeltki piisav, et kompenseerida Iraani-vastaseid "turbo"-sanktsioone ja naftahinna tõus pärast Viini läbirääkimisi tõendas seda veenvalt.

Nüüd tuleb Trumpil "OPEC + Venemaa" tehingu osalistele hirm nahavahele ajada või veenda neid temaga kohtuma. Kusjuures Venemaaga on veel täiendav probleem: ta võib importida Iraani naftat, maksta selle eest Iraanile erinevate kaupadega, näiteks teraviljaga ja suurendada oma naftaeksporti, mis võimaldab Teheranil sanktsioonide mõju leevendada.

On põhjust arvata, et just "Iraani küsimus" oli üks peamisi päevakorrapunkte Venemaa energeetikaminister Aleksandr Novaki hiljutisel kohtumisel USA rahandusminister Stephen Mnuchiniga, kes vastutab Trumpi administratsioonis sanktsioonide poliitika eest. Enne kohtumist kirjutas Ameerika ärimeedia, eelkõige CNBC avalikult: "USA võib Iraani sanktsioonide tähtaja lähenedes küsida Venemaalt rohkem naftat."

Ei saa täielikult välistada, et Trump võib proovida hirmutada Venemaa presidenti, viidates võimalusele, et Kongress võib vastu võtta nn "NOPEC-i seaduse", mis lubaks USA kohtutel arutada hagisid naftakartellides osalevate riikide vastu ja vihjata uute sanktsioonide kehtestamise võimalusele Moskva suhtes. Kuid arvestades Trumpi püüdlusi lõdvendada enne Helsingi läbirääkimisi üldist atmosfääri nii palju kui võimalik, mõistab ta ka ise sellise agressiivse lähenemise lootusetust. Tal tuleb justnimelt paluda Venemaalt abi. Paluda, mitte ähvardada.

Nüüd seisneb tippkohtumise peamine intriige selles, milliseid järeleandmisi on USA president erinevates globaalsetes probleemides või regionaalsetes konfliktides valmis Venemaa abi eest tegema.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

112
Tagid:
G7, Vladimir Putin, Donald Trump, Venemaa, USA
Teema:
Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis (44)