Skopje Makedoonias

Uhkus Makedoonia moodi. Skopje tardus NATO ja EL ees

89
(Uuendatud 18:37 24.06.2018)
NATO plaan "B" on jõudmas lõpusirgele. Peatselt sulgub alliansi sõjaväeline kontuur Balkani poolsaarel Serbia ümber, kes ainsana organisatsiooni astumisega viivitab. Näib, et takistus oli väike – piisas Makedoonia Vabariigi ümbernimetamisest.

Sergei Ossipov, raadio Sputnik

Tundub, et sedapuhku õnnestus NATO-l kõik. Brüssel viis edukalt läbi "Operatsiooni FYROM" (Former Yugolsav Republic of Macedonia – Toim.). Paar päeva tagasi sõlmisid Kreeka ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi välisministrid lepingu vabariigi uue konstitutsiooniline nimetuse osas. Uus nimi — Põhja-Makedoonia — peaks avama väikese Balkani riigi jaoks NATO ja seejärel ka EL väravad. 

Makedoonia peaminister Zoran Zaev (vasakul) ja Kreeka peaminister Aléxis Tsípras
© REUTERS / Alkis Konstantinidis

Kuidas on riigi nimi ja sõjalisse blokki astumine omavahel seotud? See on lihtne — NATO kandidaatriigil ei tohiks olla naabritega mingeid vastuolusid. Aga tüliküsimus oli. Alates Jugoslaavia kokkuvarisemise hetkest ei kavatsenud Kreeka naaberriigi nimega leppida. Ühelt poolt kasutatakse ametlikes rahvusvahelistes dokumentides nime FYROM, mis tähendab endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki, ja teisest küljest tunnistas rohkem kui 140 riiki teda Makedoonia Vabariigina. Kreekas aga on juba oma Makedoonia nimeline provints.

Ja oleks siis ainult nimi — vaidlus käib ajaloo ja kultuuri ümber. FYROMi makedoonlaste seas tekkis tõeline Aleksander Suure kultus. Tema auks on püstitatud monumente, nimetatud lennujaam ja palju muudki. Kreeklased ei suutnud seda taluda. "Me ei luba seda," ütlesid nad, "kas neile oma ajaloost ja kangelastest ei piisa?"

Oli kuidas oli, nüüd tuleb makedoonlastel alustada puhtalt lehelt. Lõppude lõpuks ei ole tegu ainult nime muutusega, vaid ka kogu senise ajaloolise ja kultuurilise paradigma tühistamisega. Vastutasuks pakkus Kreeka sõprust, majandusliku ja kultuurilise koostöö aktiivset arengut ja lõpuks ka sissepääsupiletit NATOsse. 

Brüssel kutsub Makedooniat ja Albaaniat Euroopa Liitu astuma >>

Küsige: milleks alliansile selline väike riik? Komplekti jaoks. Balkani sõjalise bloki suur plaan on lõpule jõudmas – sulgub piiramisrõngas ümber Serbia, mis on nüüdseks ainus alliansiga liitumise vastane riik piirkonnas.

Viimasena liideti hiljuti NATO ridadega Montenegro. Tuletame meelde, et see väike, kuid uhke riik moodustas alles hiljuti Serbiaga liitriigi ja Montenegro elanikud nimetasid end ise sageli "serblasteks kvaliteediga." Nüüdseks aga pole jäänud ei uhkust ega kvaliteeti. Montenegro, kel olid soojad suhted nii Serbia kui ka Venemaaga, tõmmati poolvägisi NATOsse. Liitumise tehnoloogiad on hoolikalt lihvitud.

Järjekord on jõudnud Makedooniani. Loomulikult ei ole paljud kodanikud sellel stsenaariumiga rahul.

Nii keeldus riigi president George Ivanov Skopje ja Ateena vahelisele riigi ümbernimetamise lepingule alla kirjutamast. Tema sõnul on see kogu rahva alandamine ja NATO ning Euroopa Liiduga ühinemise teemaga spekuleerimine. Pärast tema avaldust puhkes Makedoonias protestilaine. 

Peale endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Kreeka vahelise lepingu allkirjastamist eeldatakse selle ratifitseerimist mõlema riigi parlamentides ning Makedoonias on isegi plaanis korraldada vabariigi ümberkujundamise osas rahvahääletus.

Tõsi, tulemus ei ole siduv, kuid nagu lepingus sätestatud, võetakse seda arvesse. Pole vaid teada, mil moel.

Ratas osaleb Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani tippkohtumisel >>

NATO alustatut kindlasti pooleli ei jäta. Alliansi järgmine tippkohtumine toimub 11.-12. juulil Brüsselis ja kindlasti soovitakse, et Põhja-Makedoonia muutuks seal täiesti "omaks."

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

89
Tagid:
Aleksander Suur, nimevahetus, referendum, EL, NATO, George Ivanov, Tsernogooria, FYROM, Skopje, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Jugoslaavia, Makedoonia, Balkanimaad, Kreeka, Montenegro, Brüssel, Serbia, EL
Samal teemal
Brüssel kutsub Makedooniat ja Albaaniat Euroopa Liitu astuma
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde